Korilaste- küttide ja põlluharijate eluolude võrdlused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Korilus

Korilus Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Korilus 3. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Käes olevas referaadis tahaksin ülevaate anda korilusest, selle arengust, nende tegevusest ja kommetest ning kuuluvusest maailmamajandusse. Korilus Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omal

Geograafia

4

docx

Maailma majanduse areng

Maailma majanduse areng Referaad Juhendaja: Koostaja: Kursus: Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng. Sissejuhtaus: Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks. Eristatakse kolme tootmisviisi: agraar-,industriaal- ja infoühiskond. Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste üleüldise seostatuse ning tekkivate ja h

Ühiskond

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu

Kommentaarid (1)