50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolimaterjal
Õppematerjali autor
Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. 5 Mobiiltelefonide ajalugu Legend räägib, et 1876
mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku. GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust (SMS Short Message Service) , mis pole võimalik analoog-mobiilsidesüsteemides. GMS süsteemis on abonendil võimalus valida veel mitmesuguseid lisateenuste pakette vastavalt oma vajadustele (kõnede ümbersuunamine, kõneteated, kõnekonverentsid jne.) GPRS Üldine raadio-pakettandmeside teenus Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications)
Standard, mis võimaldab populaarset Interneti sissehelistamisühenduste juures kasutatavat PPP protokolli kasutada kaablimodemühenduste puhul, kusjuures kaablimodemi ja ühendusepakkuja vahelise transpordikihina kasutatakse Ethernetti. b PPP juurde kuuluvaid protokollikihte ja autentimist ning võimaldab luua kakspunktühendusi Etherneti hitektuuris. Sideseansi alustamiseks teeb PPPoE avastamisprotsess kindlaks eemalasuva seadme MAC-aadressi 2. GPRS : üldine raadio-pakettandmeside teenus Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS
kumeruse. Kärgvõrgud - kärjekujuliselt kaetakse ala mastidega, nende sagedused on kõigil erinevad Sageduste taaskasutamine: pannakse järjest kärgedele sagedused nii, et ükski sarnane ei satuks kõrvuti (ei puutuks kokku) Kärgede jaotamine: tihedalt asustatud kohtades tehakse kärjed omakorda väiksemateks kärgedeks ja pannakse iga kärje keskele taaskord pisike mast # Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS, EDGE, 3G UMTS (W-CDMA). 1G NMT: nordisk mobiltelefoni, 80ndad, esimene täisautomaatne analoogmobiilseade, B=25kHz, kärje raadius 2…30 km, raadiokanaleid 180 tükki, mis oli vaja ära jagada kärgede ja operaatorite vahel, FM sagedused, lihtne oli pealt kuulata 2G GSM: global system for mobile communications, 90ndad, esimene täisdigitaalne mobiilseade, kaheksa ajapilu (TDMA), B=200kHz GPRS: 2,5G, natuke internetti (WAP leheküljed), e-mail, MMS sõnumid, 56...114 kbit/s
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
15.WiMAX Vaatleme standardit 802.16 ja selle rakendamisel põhinevat traadita regionaalvõrku WiMAX. Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel
15.WiMAX Vaatleme standardit 802.16 ja selle rakendamisel põhinevat traadita regionaalvõrku WiMAX. Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid