Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalandus. Metsandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Geograafia. Kalandus . Metsandus .
KALANDUS
  • Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. ( kalad , krevetid , kalmaarid, homaar , pärlid, vetikad , krabid).
  • Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta.
  • Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tšuktšid ja eskimod, kes kütivad hülgeid.

Kalapüük
Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest.
67 % maailmamerest
16% magevee kalakasvatus
10% mere kalakasvatus
7% sisevetest (enamuses arengumaad ; India, Bangladesh , Indoneesia (Hiina))
  • Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad ).
    • Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus .
    • Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton .
    • Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus.
    • liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi , hõbeheik, tursk , makrell , saida , moiva

  • Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis.
    • väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole.
    • järsk kallas - ei pääse randa .
    • (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad).

  • Vaikse ookeani avaalad ( Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada , Alaska).
    • Kariibi -Kamtšatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved
    • Alaska hoovus.
    • Liigid: saida, anšoovis, makrell, tursk, heik , lõhe.
    • muud: krevetid, krabid, vähid, homaar.

  • Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik
    • külm hoovus - hapnik
    • jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid.
    • Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud )
    • El Ninjo - ilmselt põhjuseks õhurõhu muutus
    • liigid: makrell, stauriid, anšoovis, heeringas .

  • India ookean (vähetähtis)
    • püügiviisid teised, õng v'i võrgulina.
    • seega kogused pole väga suured.
    • liigid: tuunid , sardiin , makrell, heeringalised, krevetid.

    Kalapüügi vormid.
  • hajali püük - kalurikülad, väikesed paadid, rannaäärsed piirkonnad, reeglina kuivatamisse ja soolamisse.
  • konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad
  • avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. ( Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust)
  • ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa)
    • Iga rannikuriik tohib püüda kala oma rannikuvööndis, mis ulatub 200 meremiili ehk 370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, siis võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile.
    • territoriaalveed 12 meremiili.
  • Kalandus-Metsandus #1 Kalandus-Metsandus #2 Kalandus-Metsandus #3 Kalandus-Metsandus #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katsraisk Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    41
    doc

    Riigieksami materjal

    ......15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37

    Geograafia
    thumbnail
    29
    doc

    Geograafia eksamimaterjalid

    37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö

    Geograafia
    thumbnail
    23
    doc

    Geograafia eksamimaterjal

    37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus

    Geograafia
    thumbnail
    35
    doc

    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

    ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

    Geograafia
    thumbnail
    61
    doc

    Geograafia eksam

    1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

    Geograafia
    thumbnail
    97
    pdf

    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

    ..................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53

    Geograafia
    thumbnail
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 1873­75 ­ esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 ­ Metsaamet. 1870 ­ Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 ­ Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 ­ maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke. 1872 ­ loodi Yellowstone´I natsionaalpark Kaljumägedes (8991 km2) ­ esimene rahvuspark kogu maailmas. Ameerikast levis rahvuspargi-idee kiiresti Kanadasse (esimene rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Uus-Meremaale (1894) ja Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    thumbnail
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun