Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õitsev meri (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS?
  • MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÕELDA?

Lõik failist

Majutamise ja toitlustamise õppesuund
„ÕITSEV MERI”
NIMI
KURESSAARE 2016
  • 5 TSITAATI
    • „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd.
    • „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu , vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri.
    • „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada.
    • „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik.
    • „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima.

  • LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST
    • Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust.
    • Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus .
    • Hannesele meeldis väga Suureõue Niida , kes oli rikka talu laps.
    • Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti.
    • Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna.
    • Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss.
    • Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud.
    • Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas , et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema.
    • Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma.
    • Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu tegemata töö sai tehtud Taali abiga.
  • MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS?
    Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks , ei saada läbi jne..:
    • Hannese ja Niida armastuse purunemine.
    • Hannese isa on halvatud .
    • Klausi surm.
    • Rabati palju tööd, et saaks ära elatud .
    • Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi.

  • KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE).
    • Hannes- Tumedate juustega, väga töökas . Tal oli mitu unistust: Saada heaks meremeheks, saada tubli ning armastav naine, reisida .
    • Niida- Rikka pere laps, upsakas. Õppis linnakoolis.
    • Pereema- Tagasihoidlik, heasüdamlik ning alalhoidlik kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei tahtnud kunagi kellegile tüliks olla ning ta ei kurtnud kunagi millegi üle.
    • Pereisa - Jutukas, elutark mees. Tal oli palju kogemusi kuna temagi oli omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud.
    • Klaus- Ei olnud küll nii töökas kui Hannes aga oli abiks igapäevatöödel.

  • KAS TEOSE KÄIGUS MUUTUB PEATEGELANE HALVEMAKS VÕI PAREMAKS ( MIKS JA KUIDAS, PÕHJENDA).
    • Peategelane muutub paremaks, sest ta jätab Tondioja Liida maha, et minna oma lapse ja armastatud Taali juurde.

  • KAS JA MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÕELDA?
    • Mina arvan, et autor tahab selle teosega näidata, kui põõrdeline võib elu käik olla. Nii palju kurbust ja rõõmu segamini. See tähendab siis, et kunagi ei või teada mis meid ees ootab. Aga kui teha õigeid valikuid siis võib ka meie endi elu lõppeda õnnelikult. Paraku alati see siiski nii ei ole.

  • MINU ARVAMUS: MIKS LOEKSIN VÕI EI LOEKS SELLIST TEOST NING KAS SOOVITAKSIN TEISTELE?
    Mulle see raamat sellepärast ei meeldi, et sellised raamatud ei tekita eriti põnevust ning see mis mind huvitab on pigem reaalne olukord elust. Mis on reaalselt toimunud kunagi ja mida keegi on kuskil kirja pannud. – See on minu arvates kõige põnevam.
    Teistele soovitan ikka lugeda, ega midagi halba see ju ei tee.
  • Vasakule Paremale
    Õitsev meri #1 Õitsev meri #2 Õitsev meri #3 Õitsev meri #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KatiAavik Õppematerjali autor
    1. 5 TSITAATI
    2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST
    3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS?
    4. KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE).
    5. KAS TEOSE KÄIGUS MUUTUB PEATEGELANE HALVEMAKS VÕI PAREMAKS ( MIKS JA KUIDAS, PÕHJENDA).
    6. KAS JA MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÕELDA?
    7. MINU ARVAMUS: MIKS LOEKSIN VÕI EI LOEKS SELLIST TEOST NING KAS SOOVITAKSIN TEISTELE?

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    odt

    A. Mälk - "Õitsev Meri"

    August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda se

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    rtf

    "Õitsev meri"

    Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13} · Vend arvas, et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( ,,Hannesest tuleb aerumees," ütles Klaus

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri"

    Mulle meeldis A. Mälgu teos „Õitsev meri“ Mulle tavaliselt ei meeldi Eesti külaelu käsitlevad teosed. Nende tegevustik kipub minu jaoks olema päris igav ning lugemine üsnagi kurnav. Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    A. Mälk "Õitsev meri"

    August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei te

    Kirjandus
    thumbnail
    11
    ppt

    A. Mälk "Õitsev meri"

    talle tundus, et talle tehakse liiga. Hannes oli töökas noormees, hoolimata oma kesisest 6 klassi haridusest. Ta oli naistemees, sest pidudel tantsis ta alati erinevate tüdrukutega. Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel. Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe ümbrusest. Looduslikuks taustaks on Lääne- Saaremaale kõige iseloomulikum: kadakane merekallas, kiviklibused põllud, mõned tuulte lõõtsutada õunapuud, kiviaiad ja meri. Tegevustik toimub 1920. aastate Eesti Vabariigis ühes väikeses kalurikülas, kus peategelane Hannes Turja otsib oma kohta elus. Kaluriküla suhtleb ja võitleb merega. Romaanis on kujutatud randlaste ja sisemaa inimeste võrdlust. Romaani juhtmõte ­ oma juurte ja perekonna hoidmine ning elus õige koha leidmine on ka tänapäeval aktuaalne nagu raamatu ilmumise ajalgi. Meri mängib Mälgu teoses väga tähtsat rolli. ,,Õitsva mere" all on

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    August Mälk "Õitsev meri"

    Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Õitsev meri

    Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. Tõrva Gümnaasium Referaat Õitsev Meri Koostanud: Ats Umbleja 12. klass Tõrva 2005

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    odt

    August Mälk - "Õitsev meri"

    tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd väga meeltmööda), aga Liida ei tahtnud jällegist oma kodukohast lahkuda. Niimoodi nende teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama. · Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane. Teda iseloomustab julgus, innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema, läbi tegema. 3.Milliste iseloomujoontega iseloomustab Mälk rannarahvast, kuidas nad erinevad sisemaa elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun