Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ripplaed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ripplagede tüübid
Referaat

Sisukord


Sisukord 2
Kinnised ripplaed 3
Paigaldus puidust aluskarkassile 3
Vinüül pinglagi 7
Metallripplagi 8
Moodulripplagi 9
Kasutatud kirjandus 11
Ripplagedega on võimalik saavutada erinevaid eesmärke, olgu nendeks siis ruumide parem akustika, suurem niiskuskindlus, isolatsioon või hügieenilisus. Samuti saab ripplaega peita kõik ruumi laes olevad torustikud, juhtmestikud, agregaadid ning ka koledaks muutunud vahelae. Samas säilib vajadusel neile ligipääs, sest moodulripplaeplaate on võimalik lihtsasti eemaldada ja kipsplaadist ripplagedes on võimalik kasutada vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke.
Ripplagesid on kolme erinevat tüüpi:kinnised-, moodul - ja metallripplaed.

Kinnised ripplaed


Kinnised ripplaed ehitatakse tänapäeval põhiliselt kispplaadist. See on üks levinumaid laetüüpe, kuna võimaldab peita kõik ruumi laes paiknevad konstruktsioonid ja kommunikatsioonid ning säilitada samaaegselt ruumile monoliitse sileda (värvitud) lae. Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid .
Kipslae puhul on võimalikud väga erinevad lahendused: erinevatest karniisidest, kald- või vertikaalpindadest, akustiliste kipsplaatide või erinevate moodul- ja metallripplagedega kombineerimisest süvistatud valguskanalite ja - valgustite kasutamiseni. Kipslagi võimaldab teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove.
Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae ehitamiseks on 2 moodust- ehitamine puitkarkassile või metallkarkassile.

Paigaldus puidust aluskarkassile


Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil.
Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm).
Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm.
Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega.
Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega.
Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge.
Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel.
Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel.
Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile.
Paigaldus metallist aluskarkassile


Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm.


Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm).
 
 
Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge
Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks sobivate kinnitusvahenditega (kiilankrutega raudbetoonile, kruvidega puidule vms).
 Asetada riputi riputustraadi külge.
Kinnitada kandeprofiil ( profiil CD 60/27) riputi külge ning fikseerida lukustusklemm. Profiilide kõrguse joondamine tehakse riputite kõrguse muutmisega riputustraatil.
Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil. Enne plaatide paigaldust kontrollida, et aluskonstruktsioon oleks tasapinnaline.
Knaufi 12,5 mm kipsplaadid kruvida kipsikruvidega (25 mm) hoideprofiilide külge, kusjuures plaadid võib paigaldada hoidelattidele risti.

Alati tuleb vältida plaatide asetamist nii, et tekivad ristuvad vuugid . Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge ei kruvita kipsplaate!
Riputi metallist karkassile

Vinüül pinglagi


On olemas ka vähemlevinud ja uuenduslikum kinnise ripplae tüüp- pinglagi. Pinglae põhimõte on järgmine: seintele mõõda ruumi perimeetrit kinnitatakse spetsiaalsed PVC profiilid. Õhk ruumis kuumutatakse kuni 50 - 60°C, seejärel profiilidesse seatakse spetsiaalne PVC kile, mis kuumutamisel saavutab erilise elastsuse. Kile tasandub, ruumi jahtumisel aga pinguldub ja muutub jäigemaks. Paigaldamise tööde kiirust tagatakse sellega, et vinüülkangas iga konkreetse ruumi jaoks koosneb ühest tükist, mis on väljalõigatud täpselt vastavalt ruumi mõõtmetega. Vinüül pinglagesid nimetatakse ka "prantsuse" ripplagedeks, kuna nad tekkisid esmakordselt just Prantsusmaal, umbes 20 aastat tagasi. Seejärel algas nende triumfaalne võidukäik. Algselt pinglaed võidutsesid Prantsusmaal, hiljem Euroopas, praegu aga terves maailmas.


Metallripplagi

Metallripplagesid toodetakse põhiliselt kahest materjalist: alumiiniumist ja terasest. Alumiiniumist toodetakse väga erinevaid ripplagesid, mis tänu materjali vastupidavusele leiavad laialdast kasutamist niisketes ruumides või välistingimustes. Metallripplagede erinevad tüübid on:
Paneel - ja ribilaed: Erineva laiuse, profiili ja perforatsiooniga alumiiniumlagesid kasutatakse sageli ruumi suure niiskuse tõttu näiteks dushiruumides. Paneelid kinnitatakse spetsiaalsetele kandeprofiilidele, mis võimaldavad jätta vajadusel iga paneeli vahele õhuvahe näiteks ventileerimise lihtsustamiseks. Samuti annavad ribilaed suurepärase visuaalse efekti näiteks suurtes ühiskondlikes ruumides.
Kassettlaed: Alumiiniumist kassetid on sisuliselt ripplaemoodulid, mis paigaldatakse kas standardsele moodulripplaekarkassile või ka spetsiaalsetele peidetud kassettlaekarkassidele. Tänu alumiiniumi kasutamisele on kassettlaed väga vastupidavad ning leiavad laialdast kasutamist näiteks suurköökides, koridorides ja mujal. Erinevate perforatsioonide ning kassetile paigaldatavate kangastega on võimalik parandada akustilisust.
Restlaed: Alumiiniulmist restlaed paigaldatakse kas standardsele moodulripplaekarkassile või spetsiaalsele restlaekarkassile. Restlagesid toodetakse väga erinevate silmamõõtudega ning erinevates värvitoonides.
Võrklaed: Terastraadist ripplaevõrgud paigaldatakse standardsele moodulripplaekarkassile, võrgu tootmisel on võimalik kasutada erineva läbimõõduga terastraati ning erinevat silmamõõtu; võrgud värvitakse pulbervärviga kliendile sobivasse tooni.

Moodulripplagi


Moodullagi on laialt kasutatav kujunduslik ja funktsionaalne element nii eluruumides, avalikes asutustes kui büroodes. Lisaks oma laiale kujunduslikule funktsioonile annab moodullagi hea võimaluse parandada ruumi akustikat, võõra silma eest peita aluslae halvenenud seisukorda ning selles paiknevaid häirivaid detaile nagu torustik ja juhtmestik. Moodullagi on oma olemuselt metallkarkassile paigaldatav moodulplaatidest laesüsteem. Moodulplaatidest ripplagede väga laia kasutusala tagab plaatide kujunduse ning funktsionaalsuse mitmekesisus. Moodulplaate pakutakse alates lihtsakoelisest ühe või mitmevärvilisest mineraalvilla baasil  plaadist kuni väga eripärase mustri ja funktsiooniga puitkiust, vineerist, metallist ning peeglist plaatideni.
Moodulripplagi
Moodulripplae plaat

Kasutatud kirjandus


www. knauf .ee
www. gyproc .ee
www.parmet.ee
http://www.pinglagi.info/
http://ripplaed.com/
www.ripplaed.ee
Vasakule Paremale
Ripplaed #1 Ripplaed #2 Ripplaed #3 Ripplaed #4 Ripplaed #5 Ripplaed #6 Ripplaed #7 Ripplaed #8 Ripplaed #9 Ripplaed #10 Ripplaed #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor venividivici Õppematerjali autor
Tegemist iseseisva tööga aines ehituskonstruktsioonid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kipsseinte seletus
16
odt

Kipsseinte seletus

6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duširuumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks

Ehitus
Kipsseinad
16
odt

Kipsseinad

6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks

Ehitusviimistlus
Ripplaed
16
doc

Ripplaed

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed..................................

Ehituskonstruktsioonid
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi. Selleks tuleb vahelaed ankurdada hoone seinte külge. Vahelagedele esitatakse järgmisi nõudeid: • peavad olema tugevad • peavad olema jäigad • peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele • kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele • peavad olema helipidavad • peavad olema nõutavalt soojapidavad • sageli peavad laed olema veetihedad Vahelaed oma valmistuselt võivad olla: • monteeritavad • kohapeal valmistatavad Vahelaed ehitatakse: • raudbetoonist • terasest • puidust • komposiitkonstruktsioonina (teras+betoon, teras+puit) 32. Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik. Valdavalt kasutatakse hoonete ehitamisel raudbetoonvahelagesid. Nad on tugevad, kestvad ja suure tulekindlusega. Raudbetoonvahelaed võivad olla monteeritavad või kohapeal valmistatavad (monoliitsed)

Hoone osad
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38

Eelarvestamine
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon).

Hoonete konstruktsioonid
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun