Esimene maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid.
Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.
Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt.
Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki).

Esimese maailmasõja põhjusteks olid:

• imperialistlike suurriikide vastuolud
  
• tooraineallikate
  
• kapitali ekspordi võimaluste
  
• mõjupiirkondade
  
• asumaade pärast
  
• võitlus turgude
  
• rahvuslik tõus
  
• majanduse areng
  
• võimuvõitlus
  

Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga ning Itaaliaga ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa sôlminud liidu Venemaa, Suurbritanniaga ning salalepingu Itaaliaga. Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi.

1914 ja sõja algus

28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama . Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad.
Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale.
Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne 'i lahing (5.–6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida- Preisimaal . Venemaa ei jõudnud Ida- Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustas Vene armee ja sundis Vene armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria-Ungari väe Galiitsias taanduma.

1915

1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres 'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit.
Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda ). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks.

1916

1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu).
Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid ). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga .
Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks).
1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tõttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine - ja küttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud . Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi.

1917

1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Seepärest asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale. See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma .
Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine.
1917 veebruaris oli Venemaal Veebruarirevulutsioon. Võimule sai ajutine valitsus. Sõda jätkus. Kui Venemaal toimus Oktoobrikuu pööre, tulid võimule enamlased, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu ning Venemaa astus sõjast välja.

1918 ja sõja lõpp

Saksamaa veel püüdis võita lahinguid, kuid ta sai lüüa. Saksamaa purustati täielikult. 1918 aastal 11. novembril kirjutasid sakslased alla rahulepingule.

I maailmasõjas võeti kasutusele:

allveelaevad

tankid

okastraat

zeppelinid

maskeeringud

gaas

lennukid

Kokkuvõtteks

I maailmasõjas sai 10 milj. Inimest surma. 20 milj. Inimest haavata . Naised pidid minema tööle, et relvi ning toitu jne toota. Peale sõda said naised rohkem õigusi. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia -Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit. Enne sõda oli USA hoopis maailma suurim võlglane).
Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.