Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kihnu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
xxxxxkool
Kihnu

Referaat


xxxx xxxx
xx. klass
Sisukord
LK.1. Tiitelleht
LK.2. Sisukord
LK.3. Maastik
LK.4. Kalapüük
LK.5. Oluline
LK.6. Tabelid
LK.7.-8. Poed ja kauplused
LK.9. Tava pakett
LK.10.-12. Pildid
LK.13. Kasutatud kirjandus
2.
Maastik
Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas.
Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega
linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala.
Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikastel aru-puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad , kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand-kirburohtu. Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa.
Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased .
Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark.
3.
Kalapüük
Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani. Saak müüakse ümberkaudsetele kokkuostjatele, osa ka ettevõttele "Kihnu Kala", mis saadab toodangu põhiliselt Venemaale.
Suureks tööks on püüste parandamine. Võrgud laotatakse rannakarjamaale, kus neid ühiselt paigatakse ja kohendatakse, et järgmiseks aastaks valmis olla.
Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab õngepüük, püütakse ahvenat, koha, angerjat. Varasematel aastatel püüti ka sügisest võrguräime, kuid viimasel ajal pole kalavähesuse tõttu seda tehtud.
Sügisest mutipüüki Pärnu lahel alustatakse oktoobris , see kestab jää tekkimiseni (detsembris, jaanuaris). Talvel püütakse kala muttidega jää alt kevadise jäälagunemiseni. Püütakse koha, ahvenat, säinast ja vimba .
4.
Oluline
  • Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar).
  • Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2).
  • Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km.
  • Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 m.
  • Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 oC, juuli keskmine on üle +17 oC.
  • Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s.
  • Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel.
  • Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km.
  • Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.
  • Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga)
  • Kihnu põhikoolis õpib 69 last.
  • Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.

Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ).
1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis.
1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri.
5.
Tabelid
Töökohti eelarvelistes asutustes on 49:
majakas 1
ilmajaamas 5
rahvamajas 4
päästeteenistuses 1
koolis 12
haiglas 7
sides 5
lennujaamas 1
vallavalitsuses 7
sadamas 5
Audru metskonnas 1
6.
Poed ja kauplused
:: KURASE KESKUS
AS Kihnurand, Sääreküla
* Kohvik
Avatud:
10.00 - 01.00. Soe söök kuni 22.00. Sanitaarvaheaeg 18.00. - 19.00.
tel. 44 69 938
-> Jaetoitlustamine - salatid, supid , praed, magustoidud .
Toitlustatakse juunist augustini .
:: POOD -BAAR ROOTSI
Rootsiküla
avatud iga päev 10.00-22.00
tel. 44 58 142 (Kihnurand)
-> Toitlustamist ei toimu
:: ROCK CITY
Sääreküla
avatud: 9.00-23.00 (juunist augustini)
tel. 44 69 956 (OÜ INSULA )
-> Soe söök kuni 22.00
:: RANNAKÄMPING
Linaküla
NB! Ainult ettetellimisel gruppidele al. 20 in.
tel. GSM 52 55172 (Kihnurand)
-> Hinnad: hommikusöök 50 kr, lõunasöök 75 kr, õhtusöök 75 kr, kalalõuna 90 kr.
KAUPLUSED
:: KURASE POOD
Sääreküla
pood avatud:
E, K, R:
9.00-21.00
T, N, P, L: 9.00-19.00
tel. 44 69 938 (Kihnurand)
7.
:: KIHNU POOD
Sääreküla
avatud:
E, N: 10.00-21.00
T, K, R, L, P: 10.00-18.00
tel: 44 69 955 (OÜ INSULA)
:: ROOTSI POOD
Rootsiküla
avatud:
iga päev 10.00-22.00
tel. 44 58 142 (Kihnurand)
:: KALLASE POOD
Lemsi küla
avatud:
iga päev: 6.00-23.00
tel. 44 69 908 (FIE Valdo Umb)
:: MARTA POOD
Lemsi küla
avatud:
iga päev 8.00-18.00
Avatud ainult suvehooajal.
(Kihnurand)
8.
Tavapakett
Laevale tulevad vastu giid ja lahtine veoauto , millega tehakse ringsõit saare nelja külla ning lõunatippu, kus asub majakas. Külastatakse muuseumi ja kirikut ning legendaarse meresõitja Kihnu Jõnnu hauda surnuaial. Mereäärses vabaõhusöögikohas süüakse kalalõunat ning pealelõunal jääb aega keskuses ringivaatamiseks
Hind sisaldab giiditeenuse, autoringsõidu, muuseumi- ja kirikupääsme ning kalalõuna.
Üle 30-liikmelistele gruppidele tasuta grupijuhi koht ja üle 40-liikmelistele gruppidele tasuta folkloorikontsert.
Hind grupile alates 20 inimesest 250kr täiskasvanu ja
160kr laps (6-16).
Võõrkeelse giidi tellimisel hind grupile 270kr täiskasvanu ja 175kr laps (6-16).
Kui grupi suurus alla 20 inimese, hind suureneb vastavalt inimeste arvu vähenemisele.
Pakette on olemas veel teisigi.
9.
Pildid
10.
11.
12.
Kasutatud kirjandus
1. www.kihnu.ee
2. Reklaamraamatud
3. Google.com otsingumootor -’’Kihnu’’
13.
Vasakule Paremale
Kihnu #1 Kihnu #2 Kihnu #3 Kihnu #4 Kihnu #5 Kihnu #6 Kihnu #7 Kihnu #8 Kihnu #9 Kihnu #10 Kihnu #11 Kihnu #12 Kihnu #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carinae Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade Kihnust ja selle elust ning inimestest( inim. arv kuni 1999). Sisaldab ka pilte! Muuta tiitellehel info!

Sarnased õppematerjalid

Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun