tänu sellele oli ühiskonnas tähtis vaimne areng. Homerose kangelaste aristokraatlik vaade, mida kasutati õpetamistel, kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Miks rooma vabariigist sai keisririik? https://docs.google.com/document/d/12ULVxr1W87zSfIJS7ip82gN6c8R-CX_XSAaC0Jp0bOA/edit?usp=sharing võrdlev tabel 1. sajandil eKr olid Roomale iseloomulikud arvukad kodusõjad, mille eri leeride eesotsas olid armee abil oma võimupositsioone kindlustanud väejuhid. 60.–50. aastatel eKr tõusid esile Gnaeus Pompeius ja Gaius Julius Caesar. Mõnda aega olid nad liitlased, kuid 49. aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi ja koondas seejärel enda kätte kogu võimu; 44. aastal eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Kuigi Caesar valitses leebelt ja püüdis nii lihtrahvast kui ka nobiliteeti uue võimuga lepitada, polnud suur osa aristokraatiast ainuvalitsusega rahul
On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud.
.........................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid..............................................................................................10 8. Tingis-khaani surm.................................................................................................11-12 9. Kokkuvõte.....................................................................................................................13 10. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................14
kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks. Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks. Palka ei makstud, sest see oli auamet. 5. sajandist hakkasid plebeid nõudma oma õigustesuurendamist
-ametis oldi koguaeg -kogenud riigimehed- senaatorid -kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju Patriitsid- suursuguste roomlaste järeltulijad, Rooma kodanik Plebeid- lihtrahvas, Rooma kodanikud 3.Miks asendus Roomas vabariik keisririigiga? Sest Rooma sõdis pidevalt ja vallutas maid juurde. Pidevateks sõdadeks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd palgasõduritest, kelle eessas olid väejuhid. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma armeega Rooma vastu minna. Riigis puhkesid kodusõjad. Aastal 30 eKr võitis Octavianus vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Nii sai alguse keisririik. 4.Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -pealtnäha oli riigikorraldus endine -mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest -riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks
ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Paljud järgmised suured väejuhid on oma eeskujuks võtnud Napoleoni. Hüvastijätt vana kaardiväega (kõne) Hüvastijätukõne oma armeele pidas Napoleon pärast ebaõnnestunudsissetunig venemaale ja lüüasaamist liitlaste poolt, mis sundis teda Prantsuse imperaatoritroonist loobuma. ,, Minu vana kaardiväe sõdurid, ma ütlen teile hüvasti.Kakskümmend aastat olen ma teid pidevalt saatnud teel aule ja kuulsusele. Viimasel ajal, nagu ka meie õitsengu päevadel,
käskis hetääril seda raha unes näha. Ateena tuntuim hetäär Thais arvas rahast teisiti: "Raha pole mitte eesmärk, vaid võimalus. Kui suhtud sellesse nagu jõusse, mis juhatab kätte mitmesuguseid võimalusi, siis õpid sa raha hindama, kuid see ei muuda sind veel orjaks. Nii ihnsad inimesed kui ka arulagedad pillajad kutsuvad sellega jumalate viha välja ja täidavad oma hinge tühjusega. Sümpoonioniks nimetasid kreeklased pidusööki. Sellest võtsid osa kuulsad väejuhid, riigimehed, filosoofid ja luuletajad. Ja muidugi ei puudunud ka hetäärid. Kõrgesse saali kogunesid külalised, kostis vaikne muusika, millesse sulas hellase topeltflöötide kurbus ja egiptuse pillide äge kaeblemine, salapärane kutsuv seistronite ehk käristite kilin, kitara, lüüra ja suure harfi keelte helin. Seinte ääres olid reas lebatsid kõrgema peatsiotsaga. Neis istus või lamaskles peoseltskond nii oli mugav peo lõppjärgus armunaudingutele anduda.
Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge. Zeus. Kapitoolium- oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel (templum Jovis Capitolini). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud.
Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal
· Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) · Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. · Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). · Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). 2. Hellenistlikud riigid a) Tekkimine: · Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. · Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka- Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). b) Riigi- ja ühiskonna korraldus: · Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. · Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. · Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel.
põhja tööstuslik edumaa oli suuremgi kui rahvastiku ülekaal, sealt saadi ohtrasti abi relvade ja laskemoona tootmiseks ning rõivastuse ja muu varustuse hankimiseks. Samuti oli Põhja reudteevõrk rohkem arenenud. Ka Lõunal olid omad eelised. Tähtsaim neist oli geograafiline asend: lõuna pidas kaitsesõda omaenda territooriumil. Lõunas olid ka juurdunumad sõdimise traditsioonid ja seega olid seal olemas ka kogenumad väejuhid. 9. aprillil 1865. aastal tuli sõja võitjaks Põhja pool. Kuigi järgnevatel kuudel peeti mujalgi üksikuid lahinguid, oli kodusõda lõppenud. [" Lühike Ameerika ajalugu" lk 162,163,164,168] [http://en.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln] -9- Kokkuvõte Kui 4. juulil 1776. aastal võeti vastu koostatud Iseseisvusdeklaratsioon ei jäänud just
Eesti laskurkorpuses oli umbes 30 000 meest, nii päriseestlasi kui venemaa eestlasi. 1944. sõjategevuse taasjõudmine Eesti pinnale 1943. aasta lõpus ja 1944. aasta alguses jõudis Venemaa sõjaeelsetele piiridele. Üritati pealetungi Narva jõe juurest. Suvel 1944. toimusid Sinimägede lahingud Narvast umbes 30 lääne pool. Suve lõpus üritas NSVL uue plaaniga ja rünnati kagust. Nüüd liikus rinne väga kiirelt põhja poole ja Saksa väejuhid olid sunnitud Sinimägede juures olevad väed eemale viima, sest muidu oleks nad kotti jäänud. Rakke-Väike-Maarja piirkonnas kohtusid eestlased kahel pool rinnet. Mandri-Eesti hõivamine käis väga kiirelt septembri lõpuks oli see vallututud. Siis järgnes vaid saarte vallutamine. 1944 aastal tegid eestlased katse iseseisvust taastada, kuid see oli juba alguses määratud ebaõnnestumisele. Esimene põhjus oli see, et puudus sõjavägi, mehed olid hajutatud eri vägede vahel
võõrandunud oli kõigil meeles. Nerol, kes pooldas ennem kunsti kui võitluseid, ei jäänud muud üle kui rahva tahtele alistuda. Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade Nero armastas vaatemänge nagu ma ka eespool mainisin, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid Germaanias elasid nii igavat elu, et väejuhid pidid, mässuhirmust ajendatuna, oma sõduritele mingitki tegevust leidma. Rooma 8 leegionite tegevusetuse kohta levisid germaanlaste seas kuulujutud, et keiser olla sõdimise ära keelanud. Rooma linna põleng Seoses sellega, et ma armastan väga nö. “veriseid ja sõialisi stseene raamatutes”, siis ma mõtlesin, refereerida natukene ka linna põlengust. 19. juulil 64. aastal puhkes Roomas tulekahju.
novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka
Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt ...
Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kapitoolium - oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel. Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud.
9. Kus ja millal ehitati ning kellele pühendati Parthenoni tempel? Ateena linnamäel Akropolil asuv dooria stiilis Parthenoni tempel. Ehitatud kaitsepühakule. Pühendatud jumalanna Athenale. 10. Milliseid põhilisi ordereid kasutati Kreeka ehituskunstis? Dooria, joonia, korintose 11. Kus ja millal ehitati ning kellele pühendati Pantenoni tempel? Roomas, pühendatud kõigile riigi jumalatele. 12. Milliseid rajatisi ja milleks püstitasid endale võidukad Rooma väejuhid ja hiljem keisrid? Triumfikaar. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 13. Milliseid materjale kasutati Colosseumi ehitamisel? Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist
tsensorite poolt. Rahvakoosolekute tähtsamad funktsioonid olid seadusandlus, magistraatide valimine ja kohtumõistmine.33 Vabariigi perioodi lõpuks oli tekkinud riik juba niivõrd suur, et ei suutnud end efektiivsel viisil enam juhtida. Kõik eksisteerivad magistratuurid olid Roomas ning rahvakoosolekud valiti Rooma elanikest. Prokonsulid hakkasid provintsides võimu vaikselt üle võtma ning väejuhid hakkasid tuntust koguma. Roomat hakkasid seega valitsema väejuhid nagu Julius Caesar, Pompeius ja Crassus. Aja möödudes leidis aset suur pöördepunkt riigi ajaloos, mil tol aegsed valitsejad võitlesid aastal 31 eKr Actiumi merelahingus ning Octavianus kui võitja jäi riiki valitsema üksi, rajades uue riigikorra ehk printsipiaadi.34 4.3. Keisririigi aeg Keisririigi ajastul muutus Rooma riigi ametkond ja suurenes märgatavalt määral bürokraatia. Poliitilise võimu senine raskuskese kandus senatist edasi keisrikotta. Esialgselt kujunesid
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlase Numiidia kuninga. Nüüd pidas Caesar 4 triumfi nelja võidu auks: Gallia, Pontuse, Egiptuse ja Numiidia üle. Numiidia triumfiga tähistati tegelikult kodusõja võitu - Caesar ei söandanud ametlikult kaasmaalaste hävitamist tähistada. Ebatavalise armu osaliseks said Egiptuse printsess Arsinoe ja Numiidia prints Juba II - nad jäeti pärast triumfi ellu. Järgmisel aastal purustas Caesar lõplikult Pompeiuse pojad ja teised väejuhid, kes võinuksid veel vabariiki taotleda. Nüüd tähistas ta ametlikult triumfi ibeeride üle. Tema juurde tulid kõikjalt saadikud auvisiidile. Egiptusest tuli kuninganna Kleopatra ise, kandes oma krooni kätel. Caesar omalt poolt laskis rahvale korraldada lõbustusi, jagada vilja ja õli ning korraldada pidusöögi, kus oli kaetud 22 000 lauda. Sõduritele ja ohvitseridele jagas ta heldelt raha. Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida
Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid
Kujutades ettevõtet sõjaväena, vahet ei ole kas parasjagu ründe- või kaitsepositsioonil, siis sõjalis-taktikaliste manöövrite läbiviimisel on väga oluline üksustevaheline kiire info liikumine. Nagu ettevõtte juhtkond, nii ka väepealikud on need, kes planeerivad strateegilisi operatsioone, ja kui nende mõtted ei jõua selgelt ja õigeaegselt iga operatsioonis osaleva allüksuseni, siis võivad tagajärjed olla kõike muud, aga mitte edukad. Samas on äärmiselt tähtis, et väejuhid saaksid kiiret ja operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast lahinguväljal, et osata paremini planeerida edasiseid käike. Nii nagu ettevõte, nii ka sõjavägi ei koosne ainult väejuhtidest ja sõduritest lahinguväljal. On veel hulk üksusi ja inimesi, kelle roll tundub esmapilgul tähtsusetum, kuid se ei ole nii. Sõjaliste operatsioonide läbiviimisel on väga tähtsad ülesanded tagalaüksutel. Nemad peavad hoolitsema
Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. KAPITOOLIUM - oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel. Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad. Ehitisi hävitasid tulekahjud. NB! Veel on pildi järgmisel lehel Suurest kaljurahnust välja raiutud sfinks on 73 m pikkune ja 20 m kõrgune Tsikuraat Astmikpüramiid Sakkaras Colosseum Roomas
tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Lavateosed Lemmikzanriks ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingu populaarsemad ooperid on ajaloolise sisuga ,,Xerxes" ja ,,Julius Caesar" ning Inglismaal ette kantud ,,Rinaldo
I osa 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas
suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel perioodil vallutasid Rooma väejuhid suure hulga maid, kus kanda oli kinnitanud Kreekast alguse saanud hellenistlik kultuur. On isegi öeldud, et kuigi hilise vabariigi ajajärku jäävad Rooma suurimad vallutused (Puunia sõjad Kartaago ja Hannibaliga, sõjad Makedooniaga, Seleukiidedega, Kreeka alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased
Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3. Vabariigi langus ja varane keisririik. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Mitmed võimunäljas väejuhid. Marius vs Sulla - 82 eKr kehtestas Sulla esimesena vägivaldselt ainuvõimu. Samal ajal ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kõikidele Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Crassus (hukkus Aasias) vs Pompeius (vallutused Väike-Aasias, Süürias) vs Caesar (vallutas Gallia). Caesar hõivas Rooma ja purustas Pompeiuse. 44 eKr tapeti. Antonius vs Octavianus. 31 eKr purustati Antoniuse laevastik. 30 eKr hõivas Octavianus Egiptuse - vabariigi lõpp.
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS ptk. 19 (lk.135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda maailma ajaloos!) püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia (kr. k phileo+sophia=armastan+tarkus=tarkuse-armastus). Esimesed filosoofid tegelesid
Sõdivad pooled: TallinnNarva Eesti väed-J. Laidoner Eesti töörahvakommuun-J.Anvelt(Lenin) Tulemused/ tagajärjed · Eestlaste võit Venemaa kaotas. · Venemaa tunnistas Eesti riigi iseseisvust · Pandi paika piir · Eesti sai u 15 milj kuldraha · Vahetati vange Võidu põhjused: · Terve Eesti ühiskond võitles · Kõik ressursid suunati riigiteenistusse · Olid andekad väejuhid (J.Laidoner, J.Kuperjanov, J.Pitka) · Venemaal käis kodusõda (1918-1920) ning oli sisemiselt nõrk · Eestil oli abiväge (Soome, Rootsi, Inglismaa) Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale
jõudude poolt. Eestisse tehti, erinevat päritolu sissetungijate poolt, ainuüksi 63 päris kindlalt teadaolevat sõjaretke, mille otsene eesmärk oli tapmine ning laastamine. Selle tulemusena ei jätkunud eestlastel lõpuks enam piisavalt ei juhte ega reavõitlejaid. Kaotuse võimalikuks lisapõhjuseks võib tuua veel eestlaste vähese kogemuse suurearvuliste sõjajõudude juhtimisel ning tegevuse kavandamisel, mis võis näiteks mängida olulist osa Madisepäeva lahingus. Sakslaste väejuhid seevastu paistsid silma väga osavate sõjategevuse kavandajatena (strateegia) ning nende kavade täideviijatena (operatiivjuhtimine). Just ennetav kiirrünnak eestlaste mittetäielikult koondunud maleva vastu võis neile Madisepäeva lahingus võidu tuua. Samuti oli sakslastel, nii juhtidel kui reavõitlejatel, kindlasti suurem kogemus avamaalahingute pidamises, milles eestlased ei olnud nii head. Ka see võis nii Madisepäeva lahingu, kui ka mõne teise kokkupõrke, tulemust mõjutada
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
Pidi ühendama kaks Egiptuse piirkonda terviklikuks riigiks. See kandis nime MAAT. Osales ülempreestrina religioossetel pidudel. Maeti püramiididesse, hiljem kaljusse raiutud hauakambritesse. KIHID Ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa suurmaa omanikud. Omasid enamiku riigi varast. Kõrgema ametkonna moodustasid ülikud. Eraldi olid NOMARHID asevalitsejad provintsides, mida kutsuti NOMOSteks. ÜLEMKIHT: nomarhid, preestrid, väejuhid Riigi lõpupoole hakkas ülemkiht vaaraost sõltumatuks muutuma, vaarao võimu vähendama, mis viis riigi lagunemiseni. Alamad ametnikud KIRJUTAJAD. Kontrollisid töötajaid kõigis asjus, märkisid kõik üles. Võisid olla alamkihist. SÕJAVÄGI Alalist sõjaväge polnud alguses vaja. Põhiline militaarvõimsus Uue riigi ajal. Sundvärbamine tugevad talupojad eluaegsesse armeesse. Sel ajal oli sõjavägi tugevaim omataoline. Põhimass oli JALAVÄGI
soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada. Olev Teder leiab, et kapten Irv ei saanud mitte kuidagi manitseda leitnant Kuperjanovit pealetungiga ootama, mis olevat Partsi raamatus ,,Kas võit või surm?" esitatud vale, sest korraldusi ei jaganud mitte Irv, vaid üldjuht polkovnik Kalm. Igal juhul ei oleks kapten Irve manitsusel saanud olla asjade käigule tegelikku mõju, sest polkovnik Kalm, leitnant Kuperjanov ja teised väejuhid olid otsustanud igal juhul 30. jaanuari õhtul vastu võetud käsu järgi lahingusse asuda. Teder on kindel, et Kuperjanov polnud kunagi ka seisukohal, nagu suudaks ta mõisa üksinda vallutada, vaid see on labaselt lapsik arusaam tegelikest sündmustest Pajus. Kuperjanovi vägedele lisaks olid Paju mõisa ründamiseks koondatud Soome vabatahtlike väeosad, seega ei saa mingil juhul rääkida sellest, nagu oleks Kuperjanov mõisat üksinda rünnanud.
Jõuti üksmeelele, et tuleb oodata sobivat momenti taasisesesvuse väljakuulutamiseks. 18. septembrilmäära Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Valitsus lootis pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga. Oluliseks peeti informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. 22. septembri hommikul sisenesid Tallinna tankid. Tulistati alla sinimustvalge lipp.
Lisaks oli ta ise antiikaja üks suurim sõja-ajaloolane. Temast on jäänud mitu põnevat ja sisukat sõja-ajaloolist ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Suured väejuhid nagu generalissimus Aleksandr Suvorov ja Napoleon Bonaparte on väljendanud arvamust, et Caesari kirjatöödega tutvumine peaks igale ohvitserile lausa kohustuslik olema. Caesarist rääkides võime rääkida kui riigimehest, väejuhist, kõnemehest, ajakirjanduse loojast, inseneriteaduse pioneerist, sõjakunsti arendajast ning salakirja ja päikesekalendri loojast. Loomulikult tegeles Caesar ka õigusmaailmas. Tõenäoliselt ei leidu inimest, kes ei oleks
Pärsia ülemvõimu periood 525-332 eKr --Kambyosis vallutas, kuid ülemvõimu kehtestada ei suutnud --Dareios I huvitus Egiptusest > tema 35a valitsusaeg oli Egiptuses õitsenguaeg --Egiptuses kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu > puhkesid rahvaülestõusud Kreeka-Rooma periood 332 eKr 641 pKr --Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 323 eKr (4. sajand) --pärast Aleksandri surma, Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) -> väejuhid jagasid huve --suure maailma jaoks olid nad tavalised kuningad, Egiptuses jätkati jumalakuningate liini --3. saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport --30 eKr langes Rooma võimu alla Usund: u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus
lahkulöönud osariikide taastama endised riiklikud sidemed. 14 aprill 1861. aastal tulistasti Lõuna -Carolinas Charlestoni lähedal föderaalvägesi. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajad osariigid mässajateks. Nii algas kodusõda. Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi. Seda tingis Lõuna soodne geograafiline asend(kaitsesõda oma territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Edukalt tegutses Põhja sõjalaevastik. Ühendriikide lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad, mis 1863. aastal halvas Lõuna kaubavahetuse Euroopaga. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni ümberkorraldusi tegema. 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" millega 1. jaanuaril 1863 kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma värviliste väeosi.
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Tagakiusamise käigus tapeti ka apostlid Peetrus ja Paulus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. 10 Nero poliitika. Nero armastas vaatemänge, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid Germaanias elasid nii igavat elu, et väejuhid pidid, mässuhirmust ajendatuna, oma sõduritele mingitki tegevust leidma. Rooma leegionite tegevusetuse kohta levisid germaanlaste seas kuulujutud, et keiser olla sõdimise ära keelanud. Corbulo Gnaeus Domitius Corbulo oli oma aja üks suurimaid väejuhte ja strateege. Corbulo oli karm, fanaatiline ja kompromissitu. Nero jättis talle otsuste tegemisel vabad käed, sest Corbulo kordaminekud olid ka keisri kordaminekud. Corbulo võttis Rooma armee Germaanias tõsiselt
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
tsirkus. Loodesse jäid Isise ja Serapise tempel ning hääletushall. Põhjas asus Agrippa väljak. Kirdejalamil asus Traianuse foorum, idajalamil Augustuse, Caesari, Rooma ja Vespasianuse foorum. Kagusse jäi Velabrum, linnaosa, kus müüdi hõrgutisi. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel ("Templum Jovis Capitolini"). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv ("Tabularium") ja ülikute villad. Kapitooliumi ehitisi hävitasid tulekahjud, samuti Alarichi (410) ja Geiserichi (455) korraldatud rüüstamine. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak (itaalia keeles "Piazza del Campidoglio"), Senaatorite palee ja teisi ehitisi.
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
Andrei ja Natasa viimane kohtumine toimub Moskva äraandmise päeval, kui N on surmavalt haavatud vürst Andrei haigevoodi juures. Nüüd puhkeb armastus uuesti õitsele. Andrei mõistab, et tegi Natasale haiget ja suhe purunes tema tõttu, ta mõistab, et armastus on maailmas kõige tähtsam. Natasa abiellub Andrei parima sõbra Pierre Bezuhhoviga (ta püüdis purunemise ajal A ja N lepitada, ei püüdnud olukorda enda kasuka pöörata). Vastandatud poolte väejuhid: Napoleon tema jaoks tähtsad sõda, võimu näitamine, au ja kuulsuse saamine; sõdurid ei tähenda tema jaoks midagi; ta oli seisukohal, et ajalugu teevad üksikisikud. Kutuzov kaitseb isamaad, näeb ka lihtsaimas sõduris inimest; tema arvates teevad ajalugu massid. Andrei (enne Natasaga kohtumist) 30-ndates, kibestunud, elus pettunud, pühendub tööle, tõsine, tunneb, et kõik on lootusetu, õnnetu, puudub armastus, ei usu enam sellesse.
peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk
pranstslaste armee marssis Kairosse. Seal kehtestati dikatatuur. 1798. aasta oktoobri lõpus puhkes Kairos ületõus ja Napoleon ei näinud muud pääsu kui 7 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 140 lahkuda linnast. Väljaspool linna avas ta kartetsitule linnale ja vallutas selle tormijooksuga. Toimus suur veresaun ja Bonaparte mõistis, et idamaid saab valitseda ainult hirmuga. Siin näitas Napoleon, et võita võib igatemoodi. Usun, et paljud väejuhid ei oleks tulnud selle peale, et lahkuda linnast ja see väljaspoolt tormijooksuga ära vallutada. Edasi mindi Süüriasse. Võeti külad külade järel, kuid Jaffa ei alistunud. Toimus suur rüüsteretk. 4000 türgi sõdurile oli lubatud anda armu, kuid laevadel ei jätkunud kohti ja peale kolmepäevalist mõtlemist käskis Bonaparte nad randa viia ja maha lasta. Edasi minnes jõuti Arce kindluse juurde. Seal kestis lahing kaks kuud ja mõisteti siis, et ilma piiramissüürtükkideta pole
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
.. kujukalt iseloomustamaks Aleksandri eluteed ja võimu, võib öelda, et ta vallutas kõik maad, mida tema silmad nägid, ja suri, mõeldes ja unistades ülejäänuist." Killustatud maailmariik Aleksander Suure surma tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Võim läks väljaspool Kreekat asuvatesse uutesse pealinnadesse, s.h. Aleksandriasse Egiptuses, Antiookiasse Süürias (praegune Antalya Türgis) ja Pergamoni Väike-Aasias. 300 aastat, mis mahtus Aleksandri eluaja ja Egiptuse roomlaste alistumise vahele, tuntakse hellenismi ajajärguna. Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Võnnu ümbruses puhkesid taas lahingud. Lahingud Võnnu all Elavjõu osas olid vastased enamvähem võrdsed, kuid sakslaste relvastus oli parem. Eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest ning võtma revansi paljude kibedate kaotuste eest alates Muistsest vabadusvõitlusest. Eesti vägesid juhtisid suurepärased komandörid: kindral Ernst Põdder, polkovnik Nikolai Reek jt. Kuid ka vastaspoole väejuhid, tahe ja väljaõpe olid esmaklassilised. 19. juunil alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasid Eesti vägesid, kellele olid abiks väikesearvulised Läti üksused, tagasi tõrjuma. Eesti väed tegutsesid esialgu passiivselt, oodates reserve, et nende saabudes vastupealetungile minna. Eesti 9. polk suutis Lemsalu all vaenlasele ootamatu vastulöögi anda. Von der Goltz alahindas eestlasi, ei osanud näha selles ohumärki ja andis 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
