KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Kaheksajalg Üldandmed - Selts: kaheksahaarmelised - Sugukond: päriskaheksajalgsed - Perekond ja liik: Octopus vulgaris - Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat.
5 vürtsi 5 ürti. Ülle Schönberg TT12 2012.a. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Vürtsid, mida armastan! Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse Idamaised liha-, kana-, kala ja vähitoidud Põrsaliha Köögiviljatoidud, marinaadid, koogid, pudingud, jäätis ja joogid Keeksid, küpsetised ja piparkoogid Eelroad ja magustoidud Hapupiim, õun, pirn Kaneel Kuulub loorberiliste sugukonda Kaneelikoore õhukesi torujaid kihte kasutatakse kas tükkideks murtuna või jahvatatult Antiseptiliste oma...
Hambuline kobarpea Ligularia dentata `Othello' 150 cm August-sept. oranzikas- Toitainerikas Päikseline ja kollane niiske muld poolvarju- line Harilik karukell Pulsatilla vulgaris 20-30 cm aprill-mai Valge, violetne, Kuivem muld Päikseline, punane poolvarju- line Harilik kukehari Sedum acre `Yellow Queen' 5 cm Juuli-sept. kollane Kuivem päikseline
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid. Seevastu kuival maal sööb ta harva, sii...
Oksa-roisknööbik Micromphale foetidum Aasnööbik Marasmius oreades Küüslauk-nööbik Marasmius scorodonius Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata
Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts Sug Caryophyllaceae nelgilased o rohttaimed Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest,
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 ...
, 2) Todarodes pacificus Jaapani lendkalmaar 40. Kalmaarid kuuluvad seltsi decapoda 41. Peajalgsed erinevad oma kehaehituse ja käitumise poolest teistest limustest üsna oluliselt. Miks paigutatakse nad limuste hõimkonda? 42. Kõige suurem kalmaar on Architeuthis sp. hiidkalmaar, tema pikkus on kuni 19 m 43. Peajalgsete veri värvub õhu käes siniseks 44. Peajalgsed elavad ainult troopilistes meredes vale 45. Octopus vulgaris võib kasvada kuni 3 m pikkuseks 46. Octopus vulgaris on inimestele lemmikloomaks, toiduks 47. Harilik kaheksajalg näeb oma suurte, ehituselt imetaja silma sarnaste silmadega väga hästi 48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50
· Sobib toitaineterikas kuivem aiamuld. Niiskuspelglik!!! Hambulislehine priimula Primula denticulata Hambulislehine priimula Primula denticulata · Mõned sordid: 'Confetti Blue` ja 'Confetti Rose` · Kõrgus 20-25 cm · Õitseb aprill kuni mai · Lopsakad kerajad õied. Värvus oleneb sordist. · Sobib toitaineterikas ja huumusküllane parasniiske muld. · Kasutatakse peenardel, kiviktaimlas, veekogu kallastel. Harilik karukell Pulsatilla vulgaris Harilik karukell Pulsatilla vulgaris · Mõned sordid: 'Pinwheel Blue Violet`, `Pinwheel Dark Red`, 'Pinwheel White' · Kõrgus 10-25 cm. · Õitseb aprill-mai. Õievärvus oleneb sordist. Peale õitsemist on õied pikkade karvaste seemnetuttidega. · Kuivem muld. · Ei talu liigniiskust. Harilik kukehari Sedum acre Harilik kukehari Sedum acre · Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli.
6 10.2 HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID.........................................6 11. SIRELITE KASVUNÕUDED...........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis
· Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel rannikutel, kuivadel tee- ja põlluservadel Harilik puju Artemisia vulgaris · Perekond puju · 30-190 cm · Kasvab kogumikena, varred on jäigad, lehed iseloomuliku puju lõhnaga, pealt tumerohelised alt valged ja viltjad. · Õitseb juuli-september · Kasvab jäätmaal,prahipaikadel, söötidel, rannikul Voolme-ristirohi Senecio jacobaea · Perekond ristirohi · 30-90 cm, mürgine · Tugeva püstisevarrega taim, lehed enamvähem paljad, keskkohal kõige laiemad, alumised lehed õitseajaks sageli kuivanud
Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu ...............................................................................
Onühholüüs (in k onycholysis) üks või mitu küünt irdub teatud kaugusel küüne otsast ja jääb kinni küüneloozile kuudeks. 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Seda esineb peamiselt keskealistel naistel. See võib olla seotud ka muude haigustega: - nahahaigused - psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt; - infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv. Tupe ja päraku seeninfektsioone raviks kasutatakse küünlaid. Suguelundite seenpõletiku korral on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal! KAS NAKKAB? Kandidoos on nakkav suguühte ajal. Muudel kohtadel kandidoos ei nakka. Akne - Acne vulgaris krooniline rasunäärmetehaigus näol, seljal ja rinnal, mis on seated puberteediea hormonaalsete muutustega. Seda iseloomustab vistrike esinemine nahal, rasuvoolavus, komedoonide, põletikuliste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke. Aknet soodustab suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ja stress
Võrgustiku saamiseks lastakse vili üle küpseda, kooritakse, leotatakse mitme päeva jooksul vees ja pestakse viljaliha välja. Neid võrgustikke kasutatakse (ka Eestis) saunanuustikena, kasutatakse ka sadulate, tuhvlite, suvemütside ja muude asjade valmistamisel. Pudelkõrvits ehk Lagenaria vulgaris on pärit Aafrikast. Seal kasvatati teda juba 5000 aastat tagasi. Tänapäeval kasvatatakse teda kõikjal troopikas ja subtroopikas. Pudelkõrvitsa lehed on peaaegu ümmargused, õied on valge. Viljad võivad olla väga erineva kujuga, tavaliselt on nad pirnjad. Mõnede vormide viljad on söödavad, kuid peamine tähtsus on pudelkõrvitsatel anumate valmistamisel. 2.12.2012 Tarvitamine Kaubanduslik jaotus jagab kõrvitsad kahte suurde rühma: suvi- ja talikõrvitsad. Esimesi
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab...
Kuid need anaeroobid, kes tõesti ei sünteesi superoksiidi dismutaasi ja katalaasi, toetuvad teistele mehhanismidele. Üks meetod, mida kasutatakse nende organismide poolt, kes ei kasuta hapnikust-sõltuvat metabolismi, hõlmab unikaalset flavoproteiini NADH oksüdaas, mis katalüüsib hapniku otsest nelja elektroni reduktsiooni veeks. 1 Teine meetod, mis kaitseb oksüdatiivse stressi eest on superoksiidi reduktaasi süsteem, mis esineb näiteks bakteritel Desulfovibrio vulgaris ja Pyrococcus furiosus. Ta redutseerib superoksiidi vesinikperoksiidiks ilma dismutaasita ning selle süsteemi eeliseks on superoksiidi elimineerimine ilma molekulaarse hapniku tekketa. Selle süsteemi funktsioon on koostoimes NADH peroksüdaasiga, mis redutseerib vesinikperoksiidi veeks. Oksüdatiivse stressi tajumine Oksüdatiivse stressi vastase kaitse juurde kuulub ka hapniku produktide tajumine ja selleks on vastvad sensorid rakus
........... 102 Lõikamine.................................................................................................................................103 8 TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
Kõrgest veeseisust tingitud kiirenenud vool puhastab jõesängi põhja sinna madalvee ajal kogunenud mudasetetest ja surnud makrofüütide jäänustest ning parandab jõe gaasireziimi. Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.;
arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline. koor pruunikashall, rõmeline.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu
Liik Harilik Frangula alnus Astlaid ja lühivõrseid pole. Võrsed ruljad, paakspuu hallikaspruunid rohkete heledate piklike koorelõvedega. Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud.
11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra 30 Tetragonia tetragoniodes 31 Cucurbita pepo L. var. giraumonas 32 Citrullus lanatus 33 Lycopersicon esculentum 34 Carum carvi 35 Vicia faba 36 Daucus carota L. subsp. sativus 37 38 Cucumis 39 Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 40 Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm 41 Cucurbita pepo 42 Pastinaca sativa 43 Spinacia oleracea 44 Ocimum 45 Borago officinalis
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
uued taimed asetage algul varjulisse ossa, et nad saaks juured kasvatada, muidu võivad päikese käes hukkuda. Vesisalat Pistia stratiotes ja vesikarikas Stratiotes aloides on väga head vetikate tõrjujad ja kalad armastavad neid. Veesisesed taimed on veekogu bioloogilise seisukohalt väga tähtsad nad toodavad palju hapnikku ja tarbivad rohkelt toitaineid veest (vetikatele ei jää midagi) Head veepuhastajad on harilik kuuskhein Hippuris vulgaris ja räni-kardhein Ceratophyllum demersum. Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus,varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest). Ärge istutage ühte potti erinevaid liike tugevam tõrjub nõrgema välja. KALAD Kalade soetamisel tuleb veekogu nii planeerida, et vesi püsiks puhtana ja veekeskkond oleks stabiilne. Tiigivesi ei tohi suvel liialt soojeneda rajage piisavalt suur tiik(vähemalt
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
Lairon D., Termine E., Gauthier S., Trouilloud M., Lafont H., Hauton J. 1984. Effects of organic and mineral fertalization on the contents of vegetables in mineraks, vitamin C and nitrates. Mirvish S. 1993. Vitamin C inhibition of N-nitroso compounds formation. Mäder P., Pfiffner L., Niggli U., Balzer U., Balzer F., Plochberger K., Velimirov A., Besson J.1993. Effect of three farming systems (bio-dynamic, bio-organic, conventional) on yield and quality of beetroot (Beta vulgaris L. var. esculenta L.) in a seven year crop rotation. Nei L., Noorits A. 1998. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Orav A. 2014. Methemoglobiin. [WWW] http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/MN/methemoglobiin.pdf (14.11.14) Paivel M., Liebert T. 2011. Nitraadid [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nitraadid1 (12.11.14) Patterson H., Block G., Rosenberger F., Pee D., Kahle L. 1990. Fruit and Vegetables in the American Diet: Data from the NHANES 11 Survey. [WWW]http://ajph
Pinus sylvestris L. · kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd · on kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu · vanus võib olla 300...400 (kuni 600) aastat · ühekojaline · leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades · mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik · levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus · puit on väga laia kasutusalaga KANARBIK Calluna vulgaris · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kanarbik · mitmeaastane igihaljas puittaim, kääbuspõõsas · kõrgus 10...60 cm · võib saada 20...22 a. vanaks · kasvab eelkõige kuivadel lagedatel kasvukohtadel: nõmme- ja palumetsas, pärisniidul, kuid ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt · valguslembene · vajab happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat · laialt tuntud meetaim, annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett KASUTATUD
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa) Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora) Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H
Prae tükeldatud sibul ja üks pressitud küüslauguküüs kuldseks. Lisa seened ja hauta pehmeks, selleks kulub umbes kaks minutit. Lisa kaneelipulk ja koriander ning küpseta veel kaks minutit. Sega juurde vesi, puljongikuubik, sidrunilt riivitud koor ja riis. Hauta, kuni riis on pehme ja vedelik kadunud ehk umbes 15 minutit. Lõpuks sega hulka väiksemaks rebitud spinatilehed ja sidrunist pressitud mahl. Kuumuta veel paar minutit. Serveeri kausikestes. Tüümian ehk aedliivatee Thymus vulgaris Tüümian ehk aedliivatee pärineb Vahemere äärest ja kuulub alati Provence'i maitseainesegusse (Herbes de Provence). Tüümian on mitmeaastane, aromaatne igihaljas poolpõõsas, mis kasvab 10-30 cm kõrguseks. Taim on püstvarsne, varred nelikantsed ja karvased. Lehed on väikesed, vastakuti kinnituvad, rootsudeta, sirgeservalised.
1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4....
Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ..............................................................................................................................
progresseerub lõpuni välja. Irdunud küüs on valge või kollakasvalge. Lisanduda võib seeninfektsioon. Peamiseks põhjuseks psoriaatiline kahjustus küüneloozis, nt. korduv trauma (igapäevane pikkade küüntega trükkimine arvuti klaviatuuril), üliinnukas maniküür (nt. küünealuse mustuse eemaldamine teravate esemetega või küünekosmeetika liigne kasutamine). Onühholüüsi põhjusteks võivad olla ka a) nahahaigused (psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt. b) Infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes) - Pärm (Candida infektsioon) - Bakterid (Pseudomonas infektsioon) - Viirus (Herpes simplex infektsioon) c) Sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia d) ravimid jt. 4. Beau jooned. In. k. Beau Lines Küüneplaadil avalduvad horisontaalsed tumedad vaod. Põhjuseks vahelduv põletikulisus proksimaalses küüne maatriksis.
karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus (viimistletud), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel) Vulgaarladina keele otsesed allikad: 1. Epigraafilised allikad- pealis-ja raidkirjad esemetel, hoonetel, hauakividel. Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis. Kirjutatud tavaliselt esemete autorite poolt nt käsitööliste poolt, seega keelelised kõrvalekalded. Theodor Mommsen Corpus inscriptionum latinarum (100 000 epigraafi 3. saj. e. Kr. 4. saj
eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar, mis valmib augustis. Ravimina kasutatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise ajal, murdes või
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium
dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine. Perekonnas ligikaudu 450 (500) liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes, enamus liike Ida- ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Ameerikas, Põhja- Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas. Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) [vulgáris] Vulgaris harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
