asetsevad õisikutes või üksikult. Vili on roosa või punane, nelja pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranžikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt. Valmistamise õpetus: Tee 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel. Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast ajast peetud depressioonivastaseks ravimiks. 16
Joonis 71. Verev kontpuu (http://www.die-honigmacher.de/kurs2/pflanze_14.html) Joonis 72. Vereva kontpuu võrsed talvel Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Verev kontpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cornus_sanguinea_verev_kontpuu.html. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm. 20.09.2013. 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) (joon. 73, joon.74) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-1200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on
tee; · Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele; · Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab aega, kuni kuuma veega ülevalatud tee muutub joomiskõlbulikuks suud kõrvetamata.
Sordiks nimetatakse inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisendeid, mida kasvatatakse kultuuttaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. Sordi nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel, kusjuures kõik sõnad on suure algustähega, näiteks tömbilehine viirpuu `Paul Scarlet`, harilik lodjapuu `Lumepall`. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel.
.........................................................4 Cornus alba ................................................................................................................................. 5 Siberi kontpuu....................................................................................................................5 Crataegus monogyna .................................................................................................................. 6 Üheemakane viirpuu ..........................................................................................................6 Deutzia gracilis ........................................................................................................................... 7 Kaunis deutsia....................................................................................................................7 Deutzia scabra ..........................................................................................
ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök
eluea eest, eriti vajalik intensiivselt paljunevatele naharakkudele. Puudus tekib 92% inimestest, kes toituvad ainult taimselt. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, suitsetamine, kohv, kaltsiumipuudus, Cvitamiini suured doosid. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Seleen: pune, põldosi, kõrvits, kibuvits, paiseleht, lina, till, käokuld, jooksjarohi, piibeleht, viirpuu Kaitseb organismi rakukahjustuste ja enneaegse vananemise eest. Takistab herpese teket. Leevendab allergilisi reaktsioone. Puudust põhjustavad alkohol, suitsetamine, rafineeritud ainete ning jahu ja kondiitritoodete ning gaseeritud jookide liigne tarbimine.
Semm 2003). Põllusaared Puude ja põõsastega põllusaared mitmekesistavad suuri lagedaid välju ning sealt leiavad toitu ja elupaiku mitmesugused linnuliigid. Endistel talukohtadel, tuulikute või muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu, sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu
· 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, vajadusel lisada vett. · Idanenud seemned kohe külvata, oht et võivad kuivada. Kui ei saa külvata, siis külma panna. · Aeg stratifitseerimiseks : Mänd, kuusk, lehis 1 kuu temp. 1-2 kraadi Kirss, ploom, tatari vaher 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Tuhkpuu 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 kuud temp. 0-4 kraadi. Kuslapuu, liguster, toompihlakas, sõstar, õun 1 2 kuud temp. 2-4 kraadi, sügisel enne sügisest külvi. H. saar, kikkapuu, pärn 4 5 kuud temp 2 4 kraadi · Seemnete hoidmine lume all on levinud okaspuude juures. Veebruaris pannakse seemned õhukese kihina(2 cm) kotiga otse maapinnale ja kaetakse lumega. Nii kiireneb idanevus10 12 päeva. 27.04
toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) · Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) · Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht · Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. · Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud · Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised
toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised
2) raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill,
lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2)
saastunud tingimusi, vana puit ei ole punane Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, külmakindel.Poolvarjus või varjus on lehestik kirjum kui päikesepaistel Kasutamine haljastuses: haljastuses kasutatakse eelkõige hekitaimena Kasutatud kirjandus: http://www.seedripuukool.ee/toode-4-174-siberi-kontpuu-cornus-alba---- argenteomarginata---.html http://www.calmia.ee/Taimed/Kontpuu/cosibirica.htm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=199 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5
suurendada füüsilist koormust. Teadlased on välja töötanud praktilises elus kinnitust leidnud lihtsad unehügieeni soovitused. Und soodustavad ka mitmed loodusravimid ja toidulisandid: · mineraalainetel kaltsiumil, magneesiumil ja fosforil on und soodustav toime; · ravimtaimed humal, meliss on tuntud rahustava ja lõõgastava toime poolest. Apteekides on saadaval ravimtaimedest toodetud tabletid: · Unemati sisaldab humala, veise südamerohu, viirpuu, põldosi, teelehe, tatra ja nisu drooge. · Hea une tablettide koostises on palderjani, veise südamerohu, piparmündi, humala, melissi ja kanarbiku droogid Kuidas ise oma väsimust või unisust hinnata? Kui unisuse või väsimuse suuruses kaheldakse, siis üsna heaks abiks selle hindamisel on Epworth'i unisuse skaala, mille leiab antud referaadis LISA 1 alt. 4 UNEAPNOE Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus ehk unelämbustõbi. Tavaliselt hingab inimene magades regulaarselt ja sügavalt
Noores eas sirgub paremini varjus, vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist. Puidust valmistatakse kitarri, viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut. Kevadel saab värsketest lehepungadest valmistada maitsvat rooga (pungi hautatakse ja keedetakse soolvees). 30) Viirpuu (Crataegus) Õied on valged ja paiknevad kimpudes. Viljad valmivad septembris, värvuselt ja suuruselt pihlakamarjade moodi. Lehtedest ja õitest on valmistatud südamerohte. Kasutus ka iluhekina.
ei anna elujõulist seemet. Selleks tuleks seemet hankida teistest piirkondadest (taime kasvuareaalist). On ka väga pika puhkeperioodiga seemneid, mis vajavad pikaajalist stratifitseerimist. Stratifitseerimise kestuse näiteid erinevate liikide puhul: Kirsi- ja ploomipuu 2 … 3 kuud, temp. 1-2 kraadi. Läikiv tuhkpuu 12 … 18 kuud, temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 … 24 kuud, temp. 0-4 kraadi. Õunapuu 3 … 4 kuud, temp. 0-7 kraadi. Sageli asendab stratifitseerimist sügisene külv otse kasvukohale (näiteks õunapuuseemnete sügisene külv). Kui seemneline paljundamine õnnestub, saadakse elujõulised ja antud kasvukoha kliimaga kiiremini kohanevad taimed; samuti tagab seemnest paljundatud taim geneetilise
ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale)
mandriosas ja saartel, laiemalt Skandinaavias. Noored võrsed rohekaspruunid, karvased, tüve koor hallikas. Lehed hõlmised, piklikud, munajasovaalsed, 7-12 cm pikad ja 4-7 cm laiad, pealt rohelised läikivad, alt viltjaskarvased. Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.) . Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10
seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. · Kikkapuude kõva hästi töödeldavat ja poleeritavat puitu kasutatakse nikerdustöödel. Suve lõpul ja sügisel lehtede ilusa punase värvuse ning silmapaistvate roosakaspunaste kuparde tõttu kasvatatakse mitmeid k-d. ilupõõsastena haljastuses. Taluvad hästi pügamist 39. Must aroonia (Aronia melanocarpa var. grandifolia) ja harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Aronia melanocarpa var. grandifolia - Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Kõrgus 2...3 m. Meil on haljastuses musta arooniat kasutatud seni vabakujuliste hekkidena, üksikpõõsastena või grupiti, samuti on istutatud marjatoodanguks istandikke. Kuivust ja linnatingimusi taluv, päikesepaistet armastav kiirekasvuline ja ilus liik. · Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5..
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina Kasutamine ´Argenteo-marginata´-lehed kreemikasvalge servaga, ´Sibirica´- võrsed ere-korallpunased, ´Spaethii´- leheserv kollane Sordid väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku Märkused KARVANE VIIRPUU PõhjaAmeerika kirdeosa Päritolu 5-8 m Kõrgus tihe, munajas Kasvukuju võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad Võrsed pungad punased, ümarad Pungad vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega.
Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast
) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed lõvedega, kloroplastid kromoplastidega, epiderm aga õhukese peridermiga, moodustades õuna "naha".
puhul katsetada humoorikaid ja seiklusrikkaid meetodeid iiri rahvameditsiini Mayo maakonna materjalide näitel. 5.2.1 Suretamine 23 Üks levinumaid soolatüügaste ravimise viise Mayo maakonna materjalides on musta, harva ka valge teo või nälkja (kes tuleb otsimata keida) tüügastele hõõrumine. Variandina võis lasta teol üle tüüka roomata. Seejärel tuli tigu lükata viirpuu, laukapuu või karusmarja okka otsa, kus ta suri ja kärbus. Ühes tekstis on soovitatud teha teoga tüügastele ristimärk, teises aga siduda teo ümber niit ja jätta ta tule äärde surema. Samuti võis teo lihtsalt ära peita. Samaaegselt teo kärbumisega kaduvat ka soolatüükad. Teise variandina võis tüügastele hõõruda peekonitükki, mis enamasti tuli märkamatult varastada poest või naabrilt. Mingil juhul ei tohtinud poodi ega naabri juurde minnes eemärgiga varastada
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. Tallinnas Hirvepargis kasvab 18 m kõrgune puu ja Saaremaal, Kärlal puu, mille d1,3 =112 cm (Relve, 2000). Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.)Nimi tuleneb kreeka keelest, krataios = tugev ja viitab viirpuude puidu tugevusele. Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad
teha 5 a vahega. Farmaatsiatööstus väljastab mitmesuguseid tinktuure ja tablette küüslauguga. Enne nende kasutamist tuleb konsulteerida arstiga. Vastunäidustatud on toore küüslaugu söömine pankrease põletiku ja neeruhaiguse puhul. On inimesi, enamasti mao kõrghappesusega, kes ei saa küüslauku kasutada toorena, siis vägisi ei tasukski seda teha - süüa üksnes toidus. Küüslauku võib ravi eesmärgil kombineerida ka teiste ravimtaimedega nagu nt 3 osa küüslauku, 3 osa viirpuu marju, 3 osa viirpuu õisi, 3 osa põldosi, 4 osa raudrohtu, 1 osa arnikat. 1 tl segu 200 ml keeva vee kohta keedetakse 6-8 tundi, kurnatakse ja juuakse 1/4 klaasi 4 korda päevas 30 minutit enne sööki. Tõhus vahend hüpertoonia ravil. 33 Küüslauk toiduks Maitseainena kasutatakse küüslauku väikeses koguses kas värskelt või kuivatatult, soojadele toitudele peeneks lõigatult (võib eelnevalt õlis praadida). Võib teha ka õlitõmmise
3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast 1
raudkive, suuri rändrahne. Tüübirühma kindlaksmääramisel vaja vaadata kindlasti mulda. Rohurinne liigirohke kuid hõre (kuivalembene), üldiselt võib olla puisniidu10 ilmeline. 1.3. Pärisarurohumaade tüübirühm- kõige laiema levikualaga kuivad või parasniisked rohumaad Eestis. Peamiselt puisniidud, kus puuliikide arv on üsna suur (tamm, arukask, kuusk, haab, sookask); rikkalik on ka põõsarinne (sarapuu, viirpuu, türnpuu, kibuvits). Liigirikkust soosib mosaiiksus. Lähtekoosluseks salu-, laane- ja palumetsad. 1.3.1. kuiva pärisarurohumaa kkt.- tekkinud salumetsadest. Levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. Muld enamasti kuiv või parasniiske. 1.3.2. niiske pärisarurohumaa kkt.- levinud madalates nõgudes või laugete nõlvade jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida meresoola karbisees hommikul ja õhtul. Tekib: üldine veresoone puudulikkus, pärilik sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
teha 5 a vahega. Farmaatsiatööstus väljastab mitmesuguseid tinktuure ja tablette küüslauguga. Enne nende kasutamist tuleb konsulteerida arstiga. Vastunäidustatud on toore küüslaugu söömine pankrease põletiku ja neeruhaiguse puhul. On inimesi, enamasti mao kõrghappesusega, kes ei saa küüslauku kasutada toorena, siis vägisi ei tasukski seda teha - süüa üksnes toidus. Küüslauku võib ravi eesmärgil kombineerida ka teiste ravimtaimedega nagu nt 3 osa küüslauku, 3 osa viirpuu marju, 3 osa viirpuu õisi, 3 osa põldosi, 4 osa raudrohtu, 1 osa arnikat. 1 tl segu 200 ml keeva vee kohta keedetakse 6-8 tundi, kurnatakse ja juuakse 1/4 klaasi 4 korda päevas 30 minutit enne sööki. Tõhus vahend hüpertoonia ravil. Küüslauk toiduks Maitseainena kasutatakse küüslauku väikeses koguses kas värskelt või kuivatatult, soojadele toitudele peeneks lõigatult (võib eelnevalt õlis praadida).
Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus.
nähtub, et aia põhifunktsioonid ei ole tegelikult aja jooksul üldsegi muutunud. Vaid aedade kujundus näitab, et igal ajastul on oma tehnilised võimalused, samuti tulevad seal esile muutunud sotsiaalsed tingimused ja elustiil. Taani tuntuimad maastikuarhitektid: G.N. Brandt, C.Th. Sørensen, Sven-Ingvar Andersson, Preben Jakobsen. Naerumi aiamaa-aiad. C.Th. Sørensen (1839-1979). 1948. a. Kujundatud lainjale maastikule. 40 ovaalset aeda, mis on ümbritsetud viirpuu, ... (privet), valgepöögiga jne ning pügatud erinevas kõrguses erinevatesse vormidesse. Aiad on asetatud nii, et ovaal paikneb piki künka serva ning on ise selgesti loetav. Aedade vahel paikneb ühismaa, millest hekkide kaarjad vormid ja nende kükliku maapinna järgimine loob dünaamilise mulje. Igal perel on oma aed oma hekiga, need ei ole ühiskasutuses. Pärastsõjaaegsel perioodil, kui aiad olid äsja rajatud, kasvavati seal aedvilju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
