I XI , 2009 (1530-1584) / / ()IV . 1533 1547 . , III . . . c . , . . . . , , . 11-12 . 1547 , , . (1547). . . O. ; , , , , , , , , , . . : : , , , . 1000 , , , . , , , , . . . ( «», «», «») 1565 ( -- 1572), . . 50 4-5 . IV : , , , , , , . IV . 4 , , . . , , . , , , ; , . 2 . . . , , (1575) , . . . . 1584 , , . . . , . , . , . . 1546 . 16- . , . ...
· Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes
Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul.
.. Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõusta ei saa? (Under: 379) Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda! Kuu poetand põrandalle hõbelehti, kui pisarad on puhkend taevas tähti - Kuis võiksin unusta nüüd su ja iseenda! (Under: 48) Kurb on süda, hale on mu meel. Kas on ilmas armetumat veel? (Merilaas: 167) Kõnnin mööda randa, mõtted kibedad. Kõnnin mööda randa, kivid libedad. (Merilaas: 140) Käin hilju üksi vana rohtund rada, mis sinise terrassi sülle viimas - All longus okste tuleb kummardada, jasmiini õites kastan käed kui piimas - Mu üle lõhnu vihmahoona kukub. Kuu hõbegondel pilvelaines hukkub. (Under: 37) Kuis väsimata tiksub väike kell: kui nõrguks tasahilju südamest tilk-tilgalt kõik mu veri... (Under: 49) Nüüd õhtuid saadab mere rauge kohin ja kajakate lend täis nukrat loidust, ja õige vargsi endas kanda tohin veel mälestusi hommikusest koidust. (Merilaas: 72) Kasutatud kirjandus 1
või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7
Renessanss 1. Mis sajandil oli renessanss? 2. Mis on Memento riviere? 3. Renessanssi sünnimaa. 4. Tuntumad kirjanikud. 5. Mis on sonett? 6. Soneti analüüs. 7. Mis on novell? 8. Novelli ülesehitus. Vastused: 1. Mõnikord pakutakse renessansi algusaega kuupäevalise täpsusega: 8. aprill 1341. aasta, mil tähistati lihavõttepühi (14. 16. sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. ...
või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7
Enne aprillikuu sündmuste rahutusi ei olnud pronkssõduri teema eriti aktiivne. Venelased käisid rahus pronkssõdurit kummardamas, lilli viimas ja venerahvusest noorpaarid abiellumas. Nii eestlaste kui siinsete venelaste seas leiab enim poolehoidu idee jätta pronkssõduri endine asukoht Tallinnas Tõnismäel haljasalaks. Uuringus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud. Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks
toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25. Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on isoleeritud. 26. Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv, kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. 27. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 28. Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. 3 30
keegi avalikult midagi riigikorra ja võimude vastu kosta, sest selle inimese saatus ei oleks siis enam tema enda kätes. Näitena võib tuua raamatu "Uus evangeelium", kus Voldemar Õun teeb ajalooliselt täpse ülevaate venevaenu sünnist Eestis. Raamatus on kirjeldatud seda, et kui mõni venemeelne kuulis teisitimõtlejat avalikult midagi talle vastumeelset lausumas, siis teatati sellest kohe edasi. Kutsuti kohale must auto, ning dissident tõmmati autosse. Käidi ka kodudes inimesi ära viimas. Tihti ei kuuldud autoga lahkunud teisitimõtlejast pärast enam keegi. Hiljem, kui olid leebemad karistused, siis jäid ka paljud tuntud eestlased oma tegevusega Nõukogude Liidule ette. Peamiseks karistuseks oli neile vangi mõistmine või Nõukogude Liidust välja saatmine. Näitena võib tuua Lagle Pareki, kes oli dissidentliku liikumise liige. Levinud oli ka karistuseks inimese töölt kõrvaldamine
Miks nad seda teevad? Miks on nad deposiithoiusele sageli kehtestanud miinimumsummad? Vastus: Pangad nõuavad trahvi, kuna hoiustaja rikkus lepingut, võttes summa enne tähtaja lõppu välja. Deposiithoiusele on sageli määratud miinimumsummad, kuna kui inimesed käiksid panka raha umbes 10 kaupa viimas, kulutaksid panga sellehoiustamisele liiga palju resusse ja pangal poleks sellest tulu. · Toomas hoiustas 8000 eurot tähtajalise hoiusena üheks aastaks lihtintressimääraga 3% aastas. Kui suure summa saab Toomas kätte tähtaja lõppedes? Vastus: 8000*0,03=240() ; 8000+240=8240() ; Toomas saab kätte tähtaja lõppedes 8240. · Kelli soovib paigutada 5000 eurot panka üheks aastaks tähtajalisele hoiusele. Ta kaalub
Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile. Viimas e d aas tad pariis is 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas,tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi, kus peatuspaigaks oli esialgu põgenikelaager Kummelnäsis. Rootsis viibis Wiiralt umbes aastapäevad, tehes seal koos vahepeal Eestist põgenenud Eduard Olega matka Lapimaale ning 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi
ilmaennustamine. Vaadati, et kui on soe maarjapäev, siis tuleb soe kevad ja vastupidi. Paastumaarjapäeval saabuvad meile ka sookured. Paastumaarjapäeval söögi pannkooke ja joodi punast jooki( punane mahl, vein ja isegi tee). 2. juuli heinamaarjapäev Heinamaarjapäeva tähistatakse 2.juulil, kirikukalendris on see päev Maarja koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga.
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes
Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Välksõda- Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. 22
Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991
Jahi õnnestumise korral tehakse hiljem majutusettevõtte aias ühiselt lõke, küpsetatakse loomamaks ja järgneb ühine söömaaeg. Metssea- ja põdraliha läheb enamasti konserviks või vorstiks. Võib juhtuda, et jahilt tullakse tagasi ilma saagita. Sellegipoolest võib päeva lugeda õnnestunuks, sest oluline on seltskond ja ilus loodus. Lisaks jahtimisele käiakse metsas loomadele toitu viimas, et loomade olukorda talvel kergandada. Sageli loobutakse mõnel hooajal teatud loomade jahtimisest, sest külmade talvede tõttu on viimased hukka saanud. 5) Mahe Majutusettevõtte pakub mitmeid harivaid elamustooteid. Eelpool mainitud talutöödele, loomajahile, kalastamisele, aia saadustest kookide, moosi, mahla jne valmistamisele pakutakse külastajatele võimalust osa võtta loengutest, kus räägitakse keskkonnateadlikkuse tõstmisest ja ökotoodetest. Külastajad saavad kätt proovida
Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib. Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks. See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud. Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele. Mõisnik Ulrich von Kremer ta arvas ja saigi rahaga osta asju, mida enamus ei saanud. Tõnu oli mees, kelle ta suutis ümber sõrme keerata. Lubas talle Mari eest piimamehe ametit
asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Toomad, jõulutoomad Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas
Enne protsessori installeerimist tutvuge hoolikalt käesoleva juhendiga! Enne protsessori kätte võtmist maandage end näiteks radiaatori või arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma ...
Nädalapäevad hiljem mängisid nad juba Moskvas NEYBL-i finaalis, kus jäädi kahe punktiga alla kohalikule Himkile. Vene oli 14 silmaga üks oma klubi paremaid. Kuu aega varem oli Siim-Sanderi koduklubil põhjust tähistada. Hooaja eesmärk Leedu eesliiga võitmine läks korda hoolimata sellest, et 44 mängulisel põhihooajal neljandaks jäädi. Aprilli keskel aga ei läinud neil enam nii hästi. Üleminekumängudes meistriliiga viimas, Maijampole Süduva/Arvi meeskonnaga tuli vastu võtta kaks nappi kaotust. - mujal kuue, kodus seitsme punktiga. Seejuures kodumängus juhtisid Sabonise korvpallikooli noored veel kolmandal veerandil 10 silmaga, kuid lõpuks väsisid.Vene sõnas, et nendel oli 6 mängu ülepäeviti, aga vastased said harjutada peaaegu et kaks nädalat. Ent kaua ei pidanud Siim-Sander Vene ja tema meeskond kurvastama. 2008. aasta mai lõpus teatas
ning vastasid mu küsimustele. Lisaks käisime Hummuli agro põlde vaatamas ja hindamas koos juhendajaga ning Baltic Agro heinaseemnete tootejuhiga, Jaak Reemann ´iga. 07.06.17 Sain kaasas sõita laadurhaagise traktoriga, sõitsime siloaukude juurde ning nägin ka seda, kuidas koorem maha saadakse ja mis edasi toimub. Lõuna ajal käisin töölistele süüa viimas erinevatele põldudele, ning poole viie ajal õhtul läksin järgi kivikorjajatele nende põllu juurde kus nad tööd tegid, ning tõin nad Hummulisse. 08.06.17 Silotegu, sõitsin kaasas erinevate masinatega, nagu eelnevad päevad ning info aina enam talletus 15.06.17 Käisin väetamisel kaasas sõitmas 16.06.17 Asu farmi juures asuvate siloaukude peal olin ning püüdsin hoida silohoidla
Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni
Don Jose on korralik noormees, korralikult perekonnast. Kui pole kohtunud Carmeniga oleks temast vb isegi kindral saanud. Ta on ohvitser. Carmen oli mustlanna. Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea. Novelli kolmandaks tähtsaks tegelaseks on mina jutustaja. Sellesse võib suhtuda nagu see oleks Merimee ise. Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist
tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Toomad, jõulutoomad Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas
Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega söönud, võttis ta pika eitamise peale tüki leiba vastu, Anni tahtis leiba saata ka Jaani õdedele-vendadele.Anni käis koguaeg Jaani teadmata Jaani emale süüa viimas, ja Jaani ema valetas pidevalt Jaanile,et naabrinaine oli võlgu. Jaan ja Anni said salaja kokku, neil oli palju ühist, Annile meeldis kuulata kuidas Jaan loeb, neile mõlemale meeldisid loomad ja nad mõlemad meeldisid loomadele ka. Jaan kohtus Anniga esimest korda suvel aias jalutades ja käis öösiti Annile salaja raamatuid lugemas Üks öö ilmusid tema ukse taha poised kolmekesi ning ütlesid et tahavad peavarju ööseks, võtsid viina ka kaasa, et
- pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat
- pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat
probleem neil selgeks teha kust ja millise kauba ta peab peale laadima. Häbisse küll ei jäänud, sest paarimees aitas alati välja. 3. Eneseanalüüs (hinnang toimetulekule, uutele kogemustele) 9 Esimestel praktikanädalatel tundus, et koolis õpitud erialased teadmised on ununenud. Aja möödudes teadmised meenusid erialajuhendajate abiga ning mind hinnati väga heaks praktikandiks, abijuhendaja lausus, et pole viimas 5 aasta jooksul nii heade teadmistega praktikanti näinud. Kogemused olid esmaste laotoimingute tegemisel lausa ,,roostes,, terminalitööliste juhendamisel, muutusid tegevused julgustavalt ruttu ning anti isegi nõu kuidas antud töökorraldust saaks kiiremin sooritada. Nt: saatelehtede kiireim vormistamine. Praktika lõpuks õppisin selgeks ka virnastajaga sõitmise- ei ole sellega sõitmine nii raske midagi
, Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis,
Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Õlenukud sümboliseerivad ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud külast ära. TOOMAD, JÕULUTOOMAD Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10
rongiga. Eesti riik maksis alguses toetusraha seal käimise eest, mis oli väga väike summa aga enam ei maksa. Esimene aasta ei saanud üldse… siis sain 60 krooni ja siis võeti see ka ära ja nüüd neli aastat olen saanud toetust.“ (Kalju Jõgisuu. Intervjuu. Helisalvestis. Antsla, 02.veebruar 2013) 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT „1. august 1898 saadeti mind Tšernobõli „kordusõppustele“. Töötasin seal köögis ja käisin tuumajaama juurde süüa viimas. Ise ma elasin 8km kaugusel Tšernobõlist aga tuumajaama juurde minekuks pidime sõitma 40km, kuna sõita võis sealt, kus dosimeeter näitas väiksemat kiiritus taset. Otse ei saanud kuskil minna. Endal meil muidugi dosimeetreid ei olnud ja seda kui palju meie seal kiiritada saime ei tea keegi. Ega ma väga ei mäleta, mis seal toimus aga kohtusime ühe kohalikuga, kes oli keeldunud sealt lahkumas. Ta käis meie juures söömasiga päev, kuna omakasvatatud toit
märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas.
Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine. Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7. Alates 01.01.2012 vormi lisade 4 ja 7 ning INF 11 märkuseid ei trükita enam deklaratsiooni vormile. Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist ,,Blanketid ja vormid". Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2012. aasta 1...
Abielu ei olnud tekkinud armastusest. Abielu õnnelikem päev oli siis, kui Kalle maalis tema senise parima maali, ,,Püha Neitsi". Kui algas Tallinna pommitamine oli Aasa palvelas, tema mees, laps ja ema hävisid pommitamisel. Palvelas olevatest inimestest oli Aasa ainus ellujääja. Aasa kodu oli täielikult põlenud ning tal polnud enam kuhugi minna. Kui ta ringi uitas sattus ta teele Martin Vaide, kes käis linnast inimesi välja viimas ja aitamas. Kuna Vaide mõistis, et Aasal polnud kuskile minna, siis viis ta naise enda pere juurde. Üks paadilistest oli Andrus Sipria. Ta hoidis portfelli enda ligidal nagu suurimat aaret, isegi saapad oli ta maha matnud, kuna arvas nende kandmist sobilikuks vaid kodumaa pinnal. Ta oli abielus Mairoosikesega, kes oli olnud kojanaine. Naisel oli üsna tugev iseloom ja kasutas Andrust nagu enda teenrit, mees täitis iga ta käsu ja soovi. Ühel päeval lahkub aga Mairoosike kodust jäädavalt
saj välja. Kõikides Pompeii majades olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi petteid. Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire. Majade omanike ei teata v.a Veituste maja. Müsteeriumite villast on leitud Dianüsost läbi viimas rituaali (maal). Roomas levis tahvelmaal, mida ka koguti. Tahvelmaalid olid esivanematest enkaustika tehnikas- värvimullad segati vahaga, mis andis värvidele puhtuse ja sära. Kõige olulisemad olid silmad.
edaspidist käitumist. Korduvtaju efekt. Rakendub sama inimesega korduva suhtlemise puhul ei tajuta enam tuttava inimese erisusi. Me küll vaatame, kuid ei näe ja kuulame, kuid ei kuule. Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda. Lahkumismulje efekt. On seotud suhtlemise lõpuosaga. Hea kontakti lõpetamisega on seotud mitmed rituaalid viisakusväljendid, kätlemine, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine. Meeldiv lahkumismulje loob eeldused meeldivaks edaspidiseks suhtlemiseks. 1.2 Eneseavamine Suhtlemist mõjutab see, millisena partnerid teineteist tajuvad. Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine
Virve Kiisa. Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved, 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud. Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa. Neil oli tädi Liine, kes neid hoi...
soodustab välisturistide tulekut Eestis. Ka inimestel on rohkem vaba aega ja piisavalt raha. Pensioniealised on jätkuv trend, neil on aega ja raha ja nõus ka aktiivseid tegevus tegema. 4.3. Turu-uuring Turu-uuringu viisin läbi Põlvamaakonna inimeste seas, uurisin nende sissetulekuid, leibkondade suurust, terviseseisundit, haridustaset ning ajakasutust. Käisin ka Põlvamaal toimuvatel messidel ning üritustel küsimustikke läbi viimas rahvas seas, et välja selgitada potentsiaalsed kliendid ning nende nägemus tõukerattamatkadest Lõuna Eestis. Vastavalt tulemustele tean, millist hinda kehtestada ja millistele tõukerattamarsruutide peale mõelda. Samuti eelenevalt tutvusin ja uurisin lähiümrbuses olevate turismi ja sportlikke tegevusi pakutatavate ettevõtete tegevusvaldkondi ja hinnaklassi. Lähtuvalt sellest, mis informatsiooni ma sain, saan välja hakata mõtlema marsruute ja kuidas matku läbi viia
XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu. URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule. • rahvas lahkub maalt linna, • maa ise linnastub. Tekkib nähtus, mida inglise keeles kutsutakse rurban landscape - elatakse maal, käiakse linna
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või...
Ülikoole jaotatakse ''vanadeks,, ja ''uuteks,, . Vanimateks ülikoolideks on: Lissaboni Ülikool, Lissaboni Tehnikaülikool, Coimbra Ülikool ja Porto Ülikool. Ülejäänud ülikoolid on, aga tekkinud umbes 10-20 aastat tagasi ja seega nimetatakse neid uuteks. Kuna eelkõige on arenenud rohkem ikka erakoole siis ka kirjaoskus parim ei ole ainult 93%. Euroopa riikide jaoks on see küllaltki madal näitaja. Tervisehoid 9 Viimas sajandi jooksul on eluiga kasvanud väga palju. Naistel 1920 aastal oli keskmine eluiga 40 aastat, aga juba 2000 aastal oli see 79,7 ja meestel 35,8 1920 aastal ja 72,6 2000 aastal. Kuigi keskiga on päris kõvasti kasvanud, jääb see ikka Euroopa Liidu riikidele alla. Peamised suremuse põhjused on vereringeelundite haigused 39% ja vähk 20%. Õnneststest olid surma põhjustanud 4,9% juhtumitest ja suurem osa olid mehed, mis muudustasid tervet 73%. Autoõnnetused moodustasid 29%
Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo niklikaevandused Kirde-Soomes. 4. Saksamaa välksõda Lääne-Euroopas 1940. aastal: kuidas ja miks alistati Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti? Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha,
Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutt, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Heinamaarjapäev - 2. juuli
Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale ...
* intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine. Jääliustike liikumine on rohkem kui kahekordistunud viimas kahekümne aasta jooksul. loomade ja taimede elulised harjumused ja kohastumused muutuvad. Ligi 300 liiki loomi ja taimi on tänu kliima soojenemisele liikunud poolustele lähemale. tormid ja looduskatastroofid muutuvad järjest võimsamaks. 4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. ja tulevikus: Kliima soojenemise kätte suremise arv kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul- 300 000 inimest aastas.
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uh...
Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema.
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Be...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
