Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korvpallur Siim-Sander Vene (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju peab noor inimene ohverdama et jõuda tippu?
  • Kes ei mõtleks sellisel hetkel et kui ma juba nii palju väärt olen siis ehk olen rohkemgi?

Referaat
Korvpallur Siim-Sander Vene
2008 a.
Irina Raha
1990. aasta sügisel sündis Siim-Sander Vene. Kui ta oli umbes viie kuune , võttis ta ema juba teda korvpalli saali kaasa ja seetõttu pole liialdus öelda, et Siim-Sander on sünnist saati korvpalli juures olnud.
!990ndate esimesel poolel kolis perekond Vene mitu korda Tallinna ja Tartu vahet. 1997. aastal jäädi aga lõplikult pealinna. Siim-Sander läks Tallinna Saksa Gümnaasiumi esimesse klassi ja hakkas kooli kõrvalt Siili palliklubis treener Olev Baari käe all korvpalli harjutama.
Siim-Sander oli enda klassis kõige noorem, aga teistest pikem ja füüsiliselt võimsam. Teistega võrreldes oli ta juba päris alguses peajagu üle, palli käsitsemine oli käpas. Kui mitte jalgade vahelt, siis igatahes mõlema käega ühtemoodi hästi põrgatas ta küll.
Siim-Sander Vene oli juba noorelt tipus . Teda peeti nimelt juba viiendas klassis tippkorvpalluriks.
Peagi noorele korvpalliliikmele Eestis enam vastaseid polnud. Esmamuljed temast on A-vanuseklassist. Ta mängis TTÜ eest, oli umbes 14-15 aastane, aga endast kolm aastat vanemate seas juba kõva tegija , selge liider.
Siim- Sanderi kohta on öeldud kogu aeg, et tal on prioriteet paiga. Trenn oli alati tal eespool kui muu asi, näiteks klassiekskursioon.
Kui palju peab noor inimene ohverdama et jõuda tippu? Siim-Sander vastas sellele nii „ Ma ei ole õnneks kunagi niisama hängida tahtnud. Ei teagi, et oleksin pidanud midagi ohverdama. Kõik asjad mida olen tahtnud teha, on ära tehtud ilma mingisuguse probleemitagi.“
2006. aasta augustis toimus Tallinnas Euroopa meistrivõistluste U16 vanuseklassi D-divisjoni turniir . Kohal oli ka Hispaania tippklubi Malaga Unicaja värbaja. Siim-Sander Vene oli üks parimaid mängijaid sel võistlusel – 9 mängus kogunes tema arvele keskmiselt 16 punkti ja 10 lauapalli. Juba enne turniiri lõppu ulatas Unicaja esindaja Priit Vahele lepinguprojekti, mis saatnuks Siim-Sanderi kuueks aastaks Andaluusiasse.
Pakkumine, mille Unicaja esindaja pärast üheainsa mängu vaatamist letti lõi, oli ahvatlev .
Ent kes ei mõtleks sellisel hetkel et kui ma juba nii palju väärt olen, siis ehk olen rohkemgi!? Nii võttis Priit Vene ühendust Kaunase žalgirise peamänedžeri Ginas Rutkauskasega, kes 18 aastat tagasi Tartus spordimeditsiini õppis ja Venega koos ülikooli korvpalliesinduses mängis. Kuulnud , et koolivenna poega käiakse lausa Hispaania tippklubi juurest vaatamas, tuli Rutkauskas kohale ja mõni päev hiljem oli Priit Vahel käes uus ja parem kontraht – koguni seitsme aasta peale ja ikkagi žalgiris.
Kaua ei mõeldud. Siim-Sanderi uueks koduklubiks sai žalgirise-Sabonise korvpallikool.
Kõik imetlesid Siim-Sanderit väga. Kõik teadsid et ta oskab mängida, kuid tuli välja et veel väga hästi ja tal on tõeliselt helge tulevik, kuid kõik on veel eest.
Siim-Sanderi Leedumaale kolimine oli võimas avantüür. Umbes samal ajal 2006. aasta sügisel tuli ju lausa Balti Liiga tasandil jutukset, et mõnegi leedulase meelest ei osata Eesti ei osata üldse korvpalli mängida. Seda kui kriitiliselt olid meelestatud Leedu fännid uudise kohta, et , et žalgiris noore eestlase värbas, võis vaid kujutleda. Enne seda oli Leedu noortesatsis olnud veel üks leegionär Vladimir štimac.
Žalgirise fännid olid uhked , et Eesti andekaim noor nende klubisse läks, rytase omadel oli aga nalja palju, nad arvasid et isegi noorteklassis ei saa nad oma jõududega hakkama.
Siim-Sander summutas kõik kahtlused kiiresti näidates, et ta saab hästi hakkama. Juba tulles olid tal head omadused, mida aitasid meekonnaliikmed kinnistada ning praegu läheb ta suurte sammudega edasi. Tema treener kommenteerib „ Siim-Sander on väga mitmekülgne selles suhtes, et ta võib mängida kõike positsioone ühest viieni ja mis peamine, ta on haruldaselt tark noormees.“ Üks nõrkusi on pisike nõrkus on ebastabiilne vise , aga treenides saab selle ära parandada.
2007. aasta mais võitis žalgirisAteenas Euroliiga noorteturniiri. Siim-Sanderi roll oli siis veel suhteliselt väike, aga ta oli ka enda meeskonna noorim. Sisuliselt oli tegemist esimese vahetusmehega. Kahjuks sai ta kohe esimeses mängus tabanud kolmese järel vastase jalale maandudes vigastada.
Tänavu nägid Madridi koguneneud korvpalligurmaanid meie noort talenti juba uues rollis – žalgirise algviisiklase ja liidrina.
Esimeses mängus kohaliku Realiga kogus meie mees 10 punkti ja 8 lauapalli ning oli koos klubi suurima staari, 213 sentimeetrise Donatas Motiejünasega üks peamiseid võidu sepitsejaid.
Siiski andis tunda paar nädalat varem Leedu meistriliiga üleminekumängus haiget saanud hüppeliiges.
Sellepärast pidi Siim-Sander tänavuse U18 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri vahele jätma. Korralikult ravita jäänud hüppeliigesevigastus vajas operatsiooni. Šelle teade tuli väga valel ajal. Taastumine võttis kaua aega, aga ta otsustas peale väikest pausi ikkagi mängida, kuid seevastu järgmine mäng Belgradi FMP-ga kukkus viletsasti välja. Siim-Sanderil oli tõeliselt must päev. 16 viskest sai ta ainult 2 sisse, milletõttu žalgiris kaotas ja jäi finaali ukse taha. Nädalapäevad hiljem mängisid nad juba Moskvas NEYBL-i finaalis, kus jäädi kahe punktiga alla kohalikule Himkile. Vene oli 14 silmaga üks oma klubi paremaid.
Kuu aega varem oli Siim-Sanderi koduklubil põhjust tähistada. Hooaja eesmärk – Leedu eesliiga võitmine – läks korda hoolimata sellest, et 44 mängulisel põhihooajal neljandaks jäädi.
Aprilli keskel aga ei läinud neil enam nii hästi. Üleminekumängudes meistriliiga viimas, Maijampole Süduva/Arvi meeskonnaga tuli vastu võtta kaks nappi kaotust. - mujal kuue, kodus seitsme punktiga. Seejuures kodumängus juhtisid Sabonise korvpallikooli noored veel kolmandal veerandil 10 silmaga, kuid lõpuks väsisid.Vene sõnas, et nendel oli 6 mängu ülepäeviti, aga vastased said harjutada peaaegu et kaks nädalat.
Ent kaua ei pidanud Siim-Sander Vene ja tema meeskond kurvastama. 2008. aasta mai lõpus teatas LKL-i juhtkond , et liigas mängivate meeskondade arvu suurendatakse ühe võrra ehk 11-le, mis tähendab, et alates sügisest (praegusest) saab Siim-Sander kaasa lüüa väga kõrgel tasemel Leedu meistriliigas. Sabonise korvpallikooli praeguste premate baasil luuakse meeskond nimega KK Kaunas , mis pidavat hakkama osalema ka Balti Liiga teises divisjonis ja tõenäoliselt veel mõnes eurosarjas. Nii et alates selle aasta sügisest saab Siim-Sanderile kaasa elada väga põnevates mängudes ja teda üsna tihti Eestiski näha.
KK Kaunase tulevase peatreeneri Samulenase sõnul kuuluvad lisaks Venele ja teistele tänavu ilma teinud Sabonise kooli noortele uude klubisse ka näiteks sama kooli kasvandikud Aleksandrovas, Butkevicius ja Milaknis. Meediast on varem läbi käinud, et jahitakse ka teisi tegelasi.
Siim-Sanderi tavaline päev algab hommikul kell kaheksa esimese lühikese treeninguga. Järgneb kool, siis õhtune treening, mis olenevalt mängugraafikust kestab see poolteost kuni kolm tundi. Enne trenni on pooletunnine rassimine jõusaalis individuaalsete kavade alusel. Koolis käib kõik leedu keeles ja välismaalasele siin erilisi järeleandmisi ei tehta. Siim-Sander rääkis, et algul oli raske, kuid nüüd saab juba kõigest aru, kuigi ise veel rääkida väga hästi ei oska, aga saab hakkama. Kooli kõrvalt käib ta veel keelekursustel.
Tema kohtumisi käib tihti vaatamas üks Leedus elav ja töötav eestlane. Lauri Tarlap ütles, et nooruk on kahe aastaga muutunud mänguliselt tublisti targemaks, füüsiliselt tugevamaks ja saavutanud kindla positsiooni meeskonna algviisikus. Tarlapi kinnitusel kujutab Leedu esiliiga endast noortele ideaalset kasvulava, seal löövad kaasa noored mängumehed, kel kõrgliigas platsile pääsemiseks veel kogemusi napib.
Siim-Sanderi esimesi, kuid võõrsil oli raskemaks teinud loodus. Tema kasv polnud endiselt peatunud. Juulis oli ta 197 cm pikk, kuid praegu juba kaks umbes meetrit. Tehnikat pidi ta hakkama õppima juba viis korda tühja koha pealt. Kasvu lisandudes läheb kõik paigast ära, isegi jooksmine . Nii kommenteerisid Sander-Siim ja ta isa. Kuid tegelikult lootis Sander-Siim kasvada veel 2.05 cm pikkuseks . Selline on tema jaoks normaalne pikkus.
Üldiselt juba alguses kui Siim-Sander hakkas tegelema korvpalliga juba noorelt, siis arvati juba
ennetavalt, et tal on korvpalli jaoks potentsionaali, kuid ei arvatud, et ta nii ruttu tippu jõuab. Seda ei uskunud ka tema vanemad. Aga tänaseks on ta väga tuntud ja mängib veel kaua aega edasi.
Siim-Sanderi elu on tegelikult olnud helge tulevik. Ta tahtis saada noorelt juba korvpalluriks, kelleks ta ka saigi . Tema eesmärk on täidetud.
viited: ajakiri " Basket " 2008 a. märts
Korvpallur Siim-Sander Vene #1 Korvpallur Siim-Sander Vene #2 Korvpallur Siim-Sander Vene #3 Korvpallur Siim-Sander Vene #4 Korvpallur Siim-Sander Vene #5 Korvpallur Siim-Sander Vene #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iceflower Õppematerjali autor
essee korvpallurist Siim-Sander Vene

Sarnased õppematerjalid

Andrus Kivirähk - referaat
22
rtf

Andrus Kivirähk - referaat

· "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994­1995) · "Wremja: Zorro Märk" (2004) · "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Lasteraamatud: · Kaelkirjak (1995),( vene k 2008) · Sirli, Siim ja saladused (1999),( vene k 2008, läti k 2009, leedu k 2010) · Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus

Kirjandus
EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE
24
doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

........ 18 2.5. Aleksei Tammiste............................................................................. 20 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 22 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................ 23 LISA ............................................................................................................................. 24 Populaarseim Eesti korvpallur gümnasistide seas............................................ 24 2 SISSEJUHATUS Korvpall on olnud seni Eesti ajaloos kõige edukam sportmäng. See Põhja-Ameerikas 19. sajandil loodud mäng on leidnud koha eestlaste südames ja on pakkunud meile nii rõõmu, kui ka pisaraid. Oma uurimuses tahan põhjalikumalt uurida Eesti korvpalli arengut sünnist kuni tänapäevani

Kehaline kasvatus
Referaat korvpallist
16
doc

Referaat korvpallist

KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused..........................................................

Kehaline kasvatus
Michael Jordan
16
docx

Michael Jordan

Michael Jordan HANNA-LIISA REILJAN Tartu Katoliku Hariduskeskus 2016 Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan (tuntud ka initsiaalide MJ järgi; sündinud 17. veebruaril 1963 Brooklynis,New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide korvpallur. NBA koduleheküljel Jordani profiilis on ta nimetatud "kõigi aegade parimaks mängijaks". NBA karjääri alustas Jordan klubis Chicago Bulls , mis valis ta 1984. aastal kolmanda valikuna. Aastatel 1991, 1992 ja 1993 tuli ta klubiga NBA meistriks. Enne 1993–94 hooaja algust teatas Michael Jordan, et lõpetab korvpallurikarjääri. Siis mängis ta pesapalli, aga tuli 1994–95 hooaja lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile

Kehaline kasvatus ja sport
Korvpall
11
doc

Korvpall

Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida ­ Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas U

Kehaline kasvatus
Jalgpall
22
doc

Jalgpall

sellele eelnenud ajast ­ jalgpallist Eesti NSV's. Kuni 50'ndateni oli Eesti jalgpalli seis hea ­ Kadrioru staadionile kogunes tähtsaimaid mänge jälgima kohati isegi täismaja. Paraku tundsid kõrgemad spordiametnikud vajadust spordialad jagada tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Kõrgeima staatuse sai korvpall, jalgpalli kohta öeldi, et eestlased seda niikuinii mängida ei oska ­ tulemuseks oli see, et varsti olid enamus palliplatsidel müravatest lastest pärit vene peredest, eesti lapsed, kes enam jalgpalli mängida "ei tohtinud," jäid platsi kõrvale. Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70- ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ­ ta kasvatas kaks

Kehaline kasvatus
Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine
27
docx

Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine

Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.............................................................

Jalgpall
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Raimond Kaugveris olid õnnelikul viisil ühinenud staarkirjaniku anded. Ta oli väga lahtise peaga, lõpetas Rakvere gümnaasiumi ainult viitega. Silmapaistvalt keelevõtlik. Juba koolipoisina kirjutas ta oma päevikut osalt inglise keeles, et vanemad aru ei saaks. Ain Kaalep mäletab Kaugverit 1944. aasta sõja sügisest saksakeelset kõnet pidamas ja imestab, kui soravalt tal see välja kukkus. Soome ja vene keelt õpetas elu niikuinii. Jüri Tuulik imetleb, kui hästi Kaugver jagas igasugust tehnikat. Tütar mäletab, et isa olnud praktiline inimene, kes vajaduse korral kõiksugu perekonnaasju ajas, armastades sealjuures korrata, et ta on ju raamatupidaja poeg. Oskar Kruus kirjutab oma mälestusteraamatus, et Kaugver ehitanud tuttavatele kaminaid. Mida ühest kirjanikust veel tahta? Paraku piirdus Kaugveri ametlik haridustee ainult gümnaasiumiga

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun