Eesti majanduse areng enne ja pärast pronksööd. (1)

Enne aprillikuu sündmuste rahutusi ei olnud pronkssõduri teema eriti aktiivne. Venelased käisid rahus pronkssõdurit kummardamas, lilli viimas ja venerahvusest noorpaarid abiellumas.
Nii eestlaste kui siinsete venelaste seas leiab enim poolehoidu idee jätta pronkssõduri endine asukoht Tallinnas Tõnismäel haljasalaks. Uuringus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud . Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks. Seda toetas 83 protsenti eestlastest ja 52 protsenti eestivenelastest.
Vastu oli vastavalt 8 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muude rahvuste esindajatest.
Mida "pronksiöö" Eesti majandusele tähendab?
Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja 1,5 miljardit krooni riigieelarvest. Ja see on vaid ühel aastal, sama kordub ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal. Lisaks tuleb hakata riigil varsti üleval pidama Eesti Raudteed . Tallinna Sadamal nii suurt probleemi ei ole, sest üldkulud on väiksemad. Pessimistlik seisukoht. Varem või hiljem toiduainete ja muude kaupade eksport Venemaale taastub , kui muidugi poliitikat õieti aetakse. IRL on van der Lindeni kottimisega ehk juba liiale läinud?
Samas on selge, et vastutus aprillisündmuste eest lasub ka neil, kes takistasid aasta tagasi suvel kalmistut kesklinnast likvideerida . Mida hiljem mädapaiset eemaldama asud, seda suuremad on ka kahjud...
Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi üleskutse boikoteerida Eesti kaupu ja mitte reisida enam Eestisse, ei too transiidieksperdi Raivo Vare hinnangul Eestile tõsiseid majanduslikke tagajärgi, kuid võib anda löögi üksikutele firmadele.
Venemaa juhtivad meediakanalid osutasid oma kajastustes tähelepanu nii rahutustele Tallinnas kui ka Eesti ja Venemaa suhete tulevikule. Riiklik telekanal RTR võrdles Tallinna Pariisi äärelinnaga, mida kaks aastat tagasi räsisid ulatuslikud vägivaldsed noorterahutused 13 päeva. Mõjuka ajalehe Kommersant teatel tembeldas Venemaa parlamendi esimees Boris Grõzlov Eesti võimude teod «ketserluseks». «Kui natsid ei suutnud elavatest inimestest jagu saada, siis Eesti valitsus püüab jagu saada surnutest,» märkis Grõzlov. Kremli hääletoru, Venemaa valitsuse ametlik väljaanne Rossiiskaja Gazeta hoiatas, et Tõnismäel aset leidnud sündmustel on äärmiselt negatiivsed tagajärjed Eesti ja Venemaa suhetele. Ajaleht märkis, et seoses sõdurijäänuste ümbermatmise ja mälestussamba üleviimisega on muret avaldanud ka Armeenia , Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani võimud.
Venemaa reageerib pronkssõduri teisaldamisele ilma hüsteeriata, kuid võtab ette tõsiseid meetmeid, vahendati uudisteagentuur RIA Novosti Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu. «Me peame astuma tõsiseid samme , mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo suhtes. Arvan, et just nii me teemegi,» ütles Lavrov .
Agentuur ITAR -TASS tsiteeris samuti Lavrovi, kes väitis, et Eesti valitsus sülitab ajalooväärtustele. «Ma ei saa aru nende riikide poliitikast , kes püüavad asetada süüd ajaloosündmuste eest kellegi peale. Seda enam, kui üritatakse tõmmata võrdusmärki kommunismi ja fašismi vahele,» märkis Lavrov.
Venemaa juhtiv netiväljaanne Lenta.ru kirjutas Rossija Molodaja aktivistide Eesti lipu põletamisest Eesti Moskva saatkonna ees. Põletamist ja protesti jälgis bussitäis miilitsaid, kes eelistasid mitte sekkuda.
Kasutatud kirjandus:
http://vaher.blogspot.com/2007_10_01_archive.html
http://www.postimees.ee/141007/esileht/siseuudised/tallinn/289295.php
http://riigikogu.postimees.ee/030407/esileht/majandus/253425.php