Nimetu (0)

RIIK EI SALLI TEISITIMÕTLEJAID
Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid mõtteviise. Kunagi ei ole kaks inimest identse arvamusega, pigem sarnasega. Kui riigis on ülekaalus ühe põhimõttega inimesed, siis üldjuhul ei ole lootustki, et väiksem rühm teisitimõtlejaid midagi saavutaks. Heal juhul saavad dissidendid oma vaateid protesteerides avaldada, ilma, et midagi juhtuks. Halval juhul võib selline käitumisviis olla meeleavaldaja jaoks viimane.
Heites pilgu Eesti Vabariigi ajalukku, tol ajal Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajalukku, siis pole kahtlustki, et selline pealesurutud võim tekitas eestlastes raevu ja vastuhakkamist. Sel ajal ei tohtinud keegi avalikult midagi riigikorra ja võimude vastu kosta , sest selle inimese saatus ei oleks siis enam tema enda kätes. Näitena võib tuua raamatu “Uus evangeelium ”, kus Voldemar Õun teeb ajalooliselt täpse ülevaate venevaenu sünnist Eestis. Raamatus on kirjeldatud seda, et kui mõni venemeelne kuulis teisitimõtlejat avalikult midagi talle vastumeelset lausumas, siis teatati sellest kohe edasi. Kutsuti kohale must auto, ning dissident tõmmati autosse. Käidi ka kodudes inimesi ära viimas. Tihti ei kuuldud autoga lahkunud teisitimõtlejast pärast enam keegi.
Hiljem, kui olid leebemad karistused, siis jäid ka paljud tuntud eestlased oma tegevusega Nõukogude Liidule ette. Peamiseks karistuseks oli neile vangi mõistmine või Nõukogude Liidust välja saatmine . Näitena võib tuua Lagle Pareki, kes oli dissidentliku liikumise liige. Levinud oli ka karistuseks inimese töölt kõrvaldamine. 40 kirja koostajatel oli tol ajal palju õnne, arvestades, seda, et Eesti NSV valitsusvõimud üritasid palju rohkemat korda saata. Toimusid vaid mõjutavad vestlused ja ülekuulamised, läbiotsimine. Tulemusena vallandati vaid paar haritlast.
Tulles tänapäeva, siis meenub esimese teisitimõtlejana Jüri Liim. Hiljuti taastas ta Vabadussõjalaste liidu, kes Konstantin Pätsi presidendiks oleku ajal kuulutati riigi vaenlasteks. Kõige rohkem on Jüri Liim meelde jäänud siiski oma avaliku teadaandega, et kavatseb Pronkssõduri õhku lasta. Alguses määrati talle sellise ähvarduse eest viiekohaline trahvisumma, mis hiljem kahanes nullini – kohus mõistis ta siiski õigeks.
Kes meist ei teaks loomakaitsjate ja geipooldajate pidevatest püüdlustest oma vaateid vähekenegi peale suruda. Tõsiasi on aga see, et Eestis toimuvad protestid ei ole kunagi lõppenud kuigi edukalt. Väga tihti saame uudistest lugeda sellest, et jälle on toimumas kuskil meeleavaldus . Võib-olla on protestid juba nii tavaliseks muutunud, et üldjuhul noortel teisitimõtlejatel oleks vaja mõelda uusi viise. Meeleavaldustel on alati ka mingi eesmärk – geinoored üritavad Eestis viia sisse seadust, et samasoolised võiksid abielluda , samuti tahetakse viia sisse ka lapsendamise seadust. Loomulikult protesteerisid geinoored ka hiljuti Leedus läbi viidud seaduse vastu, kus keelustati geidest positiivselt rääkimine. Tänapäeval suhtutakse rahulikult kujunevatesse meeleavaldustesse Eestis vabamalt, politseid on alati küll platsis, kuid sekkuvad ainult vajadusel. Politsei ning riik siiski ei poolda nende tegevust – geiparaad keelati ära seetõttu, et see segavat liiklumist. See pole ju piisav põhjus, oleks tegu olnud mõne muu paraadiga, oleks kindlasti lahendus leitud.
Loomakaitsjad korraldavad proteste veel tihedamini kui geinoored. Proteste korraldatakse näiteks karusnahkade ja loomi kasutavate tsirkuste vastu. Protesteerijate suureks innustuseks on osad riigid, mis on loomade kasutamise tsirkuses keelanud. Neid riike ei ole küll palju, kuid seegi on julgustuseks. Loomakaitsjatesse suhtumine ei ole samuti just kõige tolerantsem. Lendlehti jagavad noored on Eestis kallatud üle külma veega, loomaõiguslasi on viidud trellide taha ja loomulikult on tehtud neile erinevaid trahvisummasi. Loomakaitsjate meeleavaldused on samuti palju äärmuslikumad – alustades rongkäikudest ja lõpetades tänaval alasti protesteerimisega. Politsei on väga paljudel juhtudel pidanud sekkuma. Eesti Vabariik ei poolda selliseid teisitimõtlejaid. Minu arvamus olukorrast on see, et hetkel on Eestis siiski mindud liiale seoses teisitimõtlejatega. Ilmselgelt ei ole normaalne, et paar alaealist loomaõiguslast on kaitsepolitsei luubi all. Kõik see on sellepärast, et politsei arvab , et neil on potentsiaali saada tulevasteks mässajateks.
Olen sajaprotsendiliselt nõus väitega, et riik ei salli teisitimõtlejaid. Kellelgi ei ole õigust kohandada kaasisikut oma käele kohaseks, kuid seda tehakse pidevalt. Inimesel peab olema õigus oma erinevaid mõtteviise avaldada, ilma, et ta lõpetaks tänu sellele trellide taga või suure trahvisumma küüsis.