Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
RIIK EI SALLI TEISITIMÕTLEJAID
Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid mõtteviise. Kunagi ei ole kaks inimest identse arvamusega, pigem sarnasega. Kui riigis on ülekaalus ühe põhimõttega inimesed, siis üldjuhul ei ole lootustki, et väiksem rühm teisitimõtlejaid midagi saavutaks. Heal juhul saavad dissidendid oma vaateid protesteerides avaldada, ilma, et midagi juhtuks. Halval juhul võib selline käitumisviis olla meeleavaldaja jaoks viimane.
Heites pilgu Eesti Vabariigi ajalukku, tol ajal Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajalukku, siis pole kahtlustki, et selline pealesurutud võim tekitas eestlastes raevu ja vastuhakkamist. Sel ajal ei tohtinud keegi avalikult midagi riigikorra ja võimude vastu kosta , sest selle inimese saatus ei oleks siis enam tema enda kätes. Näitena võib tuua raamatu “Uus evangeelium ”, kus Voldemar Õun teeb ajalooliselt täpse ülevaate venevaenu sünnist Eestis. Raamatus on kirjeldatud seda, et kui mõni venemeelne kuulis teisitimõtlejat avalikult midagi talle vastumeelset lausumas, siis teatati sellest kohe edasi. Kutsuti kohale must auto, ning dissident tõmmati autosse. Käidi ka kodudes inimesi ära viimas. Tihti ei kuuldud autoga lahkunud teisitimõtlejast pärast enam keegi.
Hiljem, kui olid leebemad karistused, siis jäid ka paljud tuntud eestlased oma tegevusega Nõukogude Liidule ette. Peamiseks karistuseks oli neile vangi mõistmine või Nõukogude Liidust välja saatmine . Näitena võib tuua Lagle Pareki, kes oli dissidentliku liikumise liige. Levinud oli ka karistuseks inimese töölt kõrvaldamine. 40 kirja koostajatel oli tol ajal palju õnne, arvestades, seda, et Eesti NSV valitsusvõimud üritasid palju rohkemat korda saata. Toimusid vaid mõjutavad vestlused ja ülekuulamised, läbiotsimine. Tulemusena vallandati vaid paar haritlast.
Tulles tänapäeva, siis meenub esimese teisitimõtlejana Jüri Liim. Hiljuti taastas ta Vabadussõjalaste liidu, kes Konstantin Pätsi presidendiks oleku ajal kuulutati riigi vaenlasteks. Kõige rohkem on Jüri Liim meelde jäänud siiski oma avaliku teadaandega, et kavatseb Pronkssõduri õhku lasta. Alguses määrati talle sellise ähvarduse eest viiekohaline trahvisumma, mis hiljem kahanes nullini – kohus mõistis ta siiski õigeks.
Kes meist ei teaks loomakaitsjate ja geipooldajate pidevatest püüdlustest oma vaateid vähekenegi peale suruda. Tõsiasi on aga see, et Eestis toimuvad protestid ei ole kunagi lõppenud kuigi edukalt. Väga tihti saame uudistest lugeda sellest, et jälle on toimumas kuskil meeleavaldus . Võib-olla on protestid juba nii tavaliseks muutunud, et üldjuhul noortel teisitimõtlejatel oleks vaja mõelda uusi viise. Meeleavaldustel on alati ka mingi eesmärk – geinoored üritavad Eestis viia sisse seadust, et samasoolised võiksid abielluda , samuti tahetakse viia sisse ka lapsendamise seadust. Loomulikult protesteerisid geinoored ka hiljuti Leedus läbi viidud seaduse vastu, kus keelustati geidest positiivselt rääkimine. Tänapäeval suhtutakse rahulikult kujunevatesse meeleavaldustesse Eestis vabamalt, politseid on alati küll platsis, kuid sekkuvad ainult vajadusel. Politsei ning riik siiski ei poolda nende tegevust – geiparaad keelati ära seetõttu, et see segavat liiklumist. See pole ju piisav põhjus, oleks tegu olnud mõne muu paraadiga, oleks kindlasti lahendus leitud.
Loomakaitsjad korraldavad proteste veel tihedamini kui geinoored. Proteste korraldatakse näiteks karusnahkade ja loomi kasutavate tsirkuste vastu. Protesteerijate suureks innustuseks on osad riigid, mis on loomade kasutamise tsirkuses keelanud. Neid riike ei ole küll palju, kuid seegi on julgustuseks. Loomakaitsjatesse suhtumine ei ole samuti just kõige tolerantsem. Lendlehti jagavad noored on Eestis kallatud üle külma veega, loomaõiguslasi on viidud trellide taha ja loomulikult on tehtud neile erinevaid trahvisummasi. Loomakaitsjate meeleavaldused on samuti palju äärmuslikumad – alustades rongkäikudest ja lõpetades tänaval alasti protesteerimisega. Politsei on väga paljudel juhtudel pidanud sekkuma. Eesti Vabariik ei poolda selliseid teisitimõtlejaid. Minu arvamus olukorrast on see, et hetkel on Eestis siiski mindud liiale seoses teisitimõtlejatega. Ilmselgelt ei ole normaalne, et paar alaealist loomaõiguslast on kaitsepolitsei luubi all. Kõik see on sellepärast, et politsei arvab , et neil on potentsiaali saada tulevasteks mässajateks.
Olen sajaprotsendiliselt nõus väitega, et riik ei salli teisitimõtlejaid. Kellelgi ei ole õigust kohandada kaasisikut oma käele kohaseks, kuid seda tehakse pidevalt. Inimesel peab olema õigus oma erinevaid mõtteviise avaldada, ilma, et ta lõpetaks tänu sellele trellide taga või suure trahvisumma küüsis.
Nimetu #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MS SS Õppematerjali autor
j

Sarnased õppematerjalid

Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun