Protsessori kasutusjuhend (0)

Enne protsessori installeerimist tutvuge hoolikalt käesoleva juhendiga!
Enne protsessori kätte võtmist maandage end näiteks radiaatori või arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid!
Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust
Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor . Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt!
Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga).
Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas. Fikseerige protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab fikseeruma väikese klõpsuga).
Kui protsessoriga oli kaasas jahutus (näiteks enamus Intel’i protsessorid ), siis kasutage seda, kui jahutust komplekti ei kuulunud (AMD), siis ostes uut jahutust (või kui soovite kasutada vana jahutust) veenduge, et see sobiks teie protsessorile ja on piisavalt võimas jahutamaks teie protsessorit. Liigne kuumus on protsessori suurimaks ohuks . NB! Kui jätkate oma vana jahutuse kasutamist, puhastage ta enne tolmust ja termopasta jääkidest (radiaatori protsessoriga kokku puutuvat pinda ei tohi kriimustada!).
Uuel jahutusel ei ole vaja kasutada eraldi termopastat kui see on juba olemas, kui ei ole või kui kasutate vana radiaatorit, on soovitatav kanda õhuke ühtlane kiht termopastat (saab osta süstlakujulises pakendis arvutikauplustest) protsessori kivile.
Pole mõtet liialdada termopastaga, liiga palju pastat pigem halvendab soojuse ülekannet protsessorilt radiaatorile. Vihje: termopasta laiali hõõrumiseks on väga mugav kasutada väikest tükki puhast ja õhukest kilet sõrme otsa pingule tõmmatult.
Kinnitage jahutus, jälgige et jahutus saaks peale õiget pidi! Hoides radiaatorist, proovige seda õrnalt liigutada ja katsetage, kas jahutus on korralikult kinnitatud. Ärge unustage ühendamast ventilaatori toitejuhet!
Kontrollige oma emaplaadil protsessori siinikiiruse (FSB) „jumperi“ asendi vastavust oma protsessori siinikiirusega (FSB) (vt. joonis), vajadusel tõstke neid ümber (vt.
emaplaadi kasutusjuhend!)
Ühendage arvuti toide , lülitage arvuti sisse. Jälgige, et ventilaator hakkaks korralikult tööle ning miski ei takistaks ventilaatori pöörlemist!
Vajadusel seadke BIOS’e ( Basic Input Output System) seaded vastavusse oma uue protsessoriga
Kui arvuti ei võta pilti ette, eemaldage arvuti vooluvõrgust, asetage CMOS tühjendamise „ jumper “ (clear CMOS data) asendisse Clear CMOS Data, oodake ca 10
Kui arvutiga on õnnetus juhtunud, või on lihtsalt nii vana, et paneks või põlema, siis pole muud, kui tuleb ise uus ehitada.

Millest alustada ?

Millised vidinaid me vajame, et oma arvuti ehitada ?

Kuidas kõik kokku ühendada ?

Millised mured arvutiga tekkivad Kontakti minuga, kui mingi mure on ? Protsessor - CPU (Central Processing Unit ) Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti ajuks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantub ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid , mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jadam millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli…Umbes nii peaks protsessori tööpõhimõte väga ebeprofesionaalselt seletatuna välja nägema.
Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad , mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz.
Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 Mhz.
DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile mille taktsagedus oli alguses 60 Mhz, kuid 94.aastal üetati 100Mhz piir. 1995 aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997 aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 Mhz. 1997 lõpuks tulivälja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eelast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus uletub kuni 450 Mhz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võreldes Pentium II hulga odavam. 1999 aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedu ulatus 1999.aasta lõpuks kuni 733 Mhz. Praegusel ajamomendil on väljas ka Pentium IV. Tema täpsemaid omadusi makahjuks praegu öelda ei oska. Cyrix/IBM protsessorid (praegusel ajajärgul vist juba kadunud. Igaljuhul on Cyrix protsessorid vähe levinud olnud koguaeg ): Cyrix'i protsessorite ajajärk (millest mina teadlik olen) algas 1993 ja lõppes 1998. Nende protsessorid ei saavutanud edu. Esimene Cyrix'i protsessor oli 486DX4 (1993), teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni. 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedu uletus kuni 250 Mhz. AMD protsessorid: AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995 ja praegusel momendil Intelile suur konkurent. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 100Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi
AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Millist protsessorit oma koduarvutis kasutada? Kui soovite arvutit ehitada ainult kirjatööks ja tabelarvutuse tegemiseks (ühesõnage tavalist tööarvutit) Piisab 100-200 Mhz Pentium protsessorist. Sellisega töötab hästi nii Windows 95 ja 98 kui ka Office 98 ja 2000.
Kui soovite ehitada arvutit lastele õppimiseks, mängimiseks ja soovite ka ise internetist uudiseid lugeda ning muid multimeedi tooteid kasutada, siis soovitaks umbes 300-400 Mhz Pentium II protsessorit. Suurtele mänguritele üheks parimaks on 600 Mhz Pentium III protsessor. Sellised variandid on soovitatavad, kui teil uute osade jaoks raha kulutada pole ja soovite ehitada endale odavamat arvutit. Uutes protsessorites on minu soovitusel parim AMD K-7 Athlon (parem kui Intel Pentium IV). Ka dokumenteeritud andmed ütlevad, et AMD Athlon on momendiseisuga saadaval olevatest protsessoritest parim. Sellist pilli kasutan ka ise ja kurta pole midagi. Inteli protsessoritest soovitan Pentium II ja III, kuid ühtegi kiitvat sõna Celeron protsessori kohta ei ütle. Viimastega kipub probleeme tekkima ja ega ta just kiireim pole. Siit ka hea näide, et suurema taktsagedusega protsessor pole alati parem. 400 Mhz Pentium II lööb oma kiirus omadustelt 500 Mhz Celeron protsessori üle ikka küll AMD protsessotites nagu ennist ütlesi on parim Athlon. Duron protsessor on nagu ikka odav kaup, kuid ajab asja ära (Duron on enamvähem nagu Inteli Celeron) NB! Igale viimas aastakümne protsessorile on alati vaja jahutamiseks radiaatorit ja ventilaatorit. Igale protsessori margile on tegtud ka erinevad radiaatorid. Kui protsessor juba olemas tuleb talle poest ka vastav radiaator (cooler) küsida.
Kasutusejuhend (24/05/14)