Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda kirjeldatakse kui laste võimet võrrelda ja hinnata oma käitumist standardiga. Antud mõtete standard võib olla välimine (õpetaja või lapsevanema karistus või kiitus) või sisemine. (Lewis, 1992). Esimese
Hakatakse kahtlustama Davidit mõrvades, kuid mingeid tõendeid tema vastu polnud. Peale seda läks Poirot Rosaleeni külastama ja tuli välja, et Rosaleen oli ära mürgitatud. Siis lõpuks sai Poirot kõigest aru ja seletas kõikidele ära. Enoch oli tegelikult Jeremy perekonnast ja tahti lihtsalt Rosaleenilt raha välja pressida, Rowley oli kogemata Enochi ära tapnud, kui ta sai aru näojoonte järgi, et Enoch on tegelikult Jeremy perekonnast. Ta oli teda vihast löönud, Enoch oli vastu kamina serva kukkunud ja pea katki löönud. Siis Rowley puhastas ruttu sõrmejäljed ära ja läks minema. Kui David tuli Enochile raha maksma ja nägi, et Enoch oli mõrvatud oli tal väga halvasti, sest võis näha, et tema tappis Enochi ära ja ta jooksis ruttu sealt ära. Siis Rowley maksis Porterile, et ta ütleks, et tunneb Enochit. Peale seda tappis Porter ennast ära, sest ta tundis liiga halvasti valetamise eest
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi.
leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, kalkulaatori jne Religioosne maal “Püha õhtusöömaaeg” Autoportree “Mona Lisa” Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Michelangelo (1475-1564) - tuntuim itaalia renessansskunstnik; skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja; vaimustus antiikskulptuurist; noorena elas Lorenzo juures, hiljem pikemalt Roomas “Taavet” Michelangelo kuulsamaid töid on marmorist kuju „Taavet” (kõrgus 5,2 m; asub Firenze muuseumis; aastatel 1504 kuni 1873 seisis kuju vabas õhus).
Ta arvas tihtipeale teistest halvasti, aga pidas oma perekonnast lugu, eriti oma pisikesest õest. Holdeni tujud muutusid pidevalt ja ta oli ka alkoholi ja tubakalembeline. 5. Loo peategelase muutumine. Raamatu algul oli Holdeni suhtumine kõigesse ja kõigisse negatiivne ja ta oli vihkamist täis, sest tal läks alati halvasti ja mitte kunagi sedasi nagu tema ise oleks tahtnud. Loo lõpus siiski sai ta siiski oma vigadest aru, poiss hakkas nägema maailma teise nurga alt ja ka sellest vihast sai ta jagu, mis tema sisse oli kogunenud. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda? Mina arvan, et autor tahab selle teosega öelda, et kõik noored peavad elus ennast leidma ja et see on loomulik, et noored teatud perioodil mässavad ja elus oma kohta otsivad. Keegi ju ei ole täislik ja meil kõigil on oma head ja vead. 7. Minu arvamus teosest. Loeksin loomulikult veel sellist teost ja soovitan kindlasti ka teistele, sest lugu on huvitav ja mitmekesine ning pakub ärevaid hetki
Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks. Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale. Niisiis oli Joh omale naise kinni pannud, kuigi see õige oli just vabaks saanud. Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast, et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X. Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva
aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe
Minu arvates saavutas Vanapagan Põrgupõhjal õndsuse, kuid mitte sellise õndsuse, mida ta ette oli kujutanud. Usun, et õnne märgatakse ainult siis, kui seda enam pole. Õndsus seisneb neis väikestes hetkedes, näiteks siis kui Vanapaganale esimesed lapsed sündisid või kui ta Lisetega kassipoja küünis kinni püüdsid. Sellised pisikesed momendid loevad rohkem, kui igavene õnn ja seda lihtsal põhjusel, et igavest õnne pole olemas. Kuigi Vanapagan lõpetas oma elu vihast keedes, oli ta elu siiski olnud õnnelik: täidetud armastusega Juula vastu ja paljude lastega. 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, kuradisse? Eestlastele oli jäänud mulje, et ükskõik kui kohutavaid asju nad maa peal korda ei saada, on neil siiski õigus Jumala lunastusele. Vanapagana tõekspidamine, et Õnnistegija lunastust enam ei jaga, hirmutas patuseid, nagu näiteks Kaval-Antsu, kes sellele kogu oma eluaja lootnud oli
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
Et nemad pole ka saanud seda, mida süda soninud on. Ning Tammaru veri ongi puhtaks jäänud. Et kõik on ikka kollaste peade ja siniste silmadega, et nii on lihtsalt õige. Tiina tuleb koju. Margusel on hea meel, aga pererahvas ei lase teda Tiinale ligi. Kuid perenaine ja peremees ei võta teda enam tagasi peremees on tulivihane ta peale ja perenaine ei usu kohe üldse enam seda juttu, et Tiina end suurest meeleheitest ja vihast inimeste vastu meelega libahundiks nimetaks. Tiina vihastab uuesti, et mis ema ja isa need inimesed küll on, et toitu on andnud, aga armastanud ei ole. Tiina kutsub Margust endaga, et mees jätab oma vanemad ja hoiab oma naise poole, aga Margus on suures segaduses ega tule, ta arvab, et on ikka teine võimalus kui ärajooksmine. Viis aastat edasi Tammaru perenaine ja peremees on surnud kõhutõppe, vanaema veel elab,
Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks. Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale. Niisiis oli Joh omale naise kinni pannud, kuigi see õige oli just vabaks saanud. Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast, et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X.Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud
läbi elada, on kõik iseenda põhjustatud. Selleks, et jagu saada muredest, peab inimene läbi analüüsima läbi palju oma tegusid, kuid isegi hoolimata sellest, ei suudeta ennast probleemidest eemal hoida. A. H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" , pidi peategelane Villu palju kannatama. Ta istus vanglas, kaotas oma silma ning vigastas oma allesolevat silma ning kätt tugevasti. Neid piinasid pidi ta kannatama just sellepärast, et ta ei suutnud jagu saada enda sees pesitsevast vihast, alkoholilembusest ning muudest segavatest faktoritest. 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Pärit Järvamaalt Albu vallast PõhjaTammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli 18921897 VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üleeestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm 18981903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa
Holden jääb ööseks õpetaja juurde, kuid lahkub väga ootamatult pärast seda kui ärkas ja tundis hr. Antolini käsi oma pead silitamas. Holden saab kokku Phoebe'iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden'il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 1.3 Peategelased: Holden Caugfield- peategelane
5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agresiivsuse vorm on tahteline, etteplaneeritud mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest kõik inimesed alati aru ei saa. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üöles ässitamine). Mis kutsub agressiivsuse esile?
„Veeuputus“jutustab sellest,kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused,kuidas inimesed röövivad,tapavad,valetavad ja petavad.Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuningaLykaoni palee juurde.Inimesed said aru,et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama,kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud,et see teekäija on jumal.Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha.Zeus aga sai aru,mida talle söödetakse ja läks vihast põlema.Ta tahtis karitada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu.Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles ,et karistab inimesi,saates maale veeuputuse.Ta sai abi vennalt Poseidonilt,kes andis jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta.Zeusi isa pigistas pilvi,et vihma sajaks.Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi.Selle mäe poole suundus väike lootsik,milles istus
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
maha. Aliide märkab mingit musta kogu läbi akna oma aias ning läheb uurima. Leides eest räpase ja sinikaid täis tüdruku, tekitab see kahtluseid, ehk on tüdruk kellegi poolt saadetud nuhk, kuid siiski laseb ta tüdruku tuppa end kasima ja pakub talle süüa ja magamisaset. Aliidele ei anna aga rahu tüdruku nö lood, mida ta jutustab oma räsitud ilme ja põgenemise kohta. Lõpuks taipab Aliide, et see on ta õe tütre-tütar ning hoolimata põlgusest ja vihast oma õe vastu, asub ta tüdrukut kaitsma teda tagaotsivate ülemuste Pasa ja Lavrenti eest ning otsutab ta peita kambrisse, kus varem oli pesitsenud Hans ja kus tema laip siiamaani vedeleb. Kui mehed lahkumas asuvad, laseb Aliide mõlemale kuuli selga. Samal ajal põgeneb Zara koos kambrist kaasa võetud Hansu pildi ja märkmikuga takso peale ja sõidab minema. Kui maja tühi, kirjutab Aliide veel viimase kirja Inglile, kus mainib, et Ingel ja Linda on oodatud tagasi koju. Pärast seda
qwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqw ertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwert yuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyui opasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopa Vana-Kreeka müüdid sdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdf ghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghj klzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzx Hannastiina Villand cvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvb nmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnm qwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqw ertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwert yuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyui opasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopa sdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdf ghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghj klzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzx cvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmq wertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwer SISUKORD Veeuputus................................................................................................................... 3 Prometheus................................................................................................................ 5 Sfinksi mõistatus.................
kui viimane oli ülikoolis. (töödates kotitassijana) Kafka veedab rohem aega raamatukogus, mõeldes pingsalt proua Saekist. Kafka ärkab öösel üless, avastades, et tõeline proua Saeki on traansis. Saeki riietub aeglaselt lahti, seksib temaga ning pärast lahkub. Kafka esitleb oma teooriat proua Saekile: 25 aasta jooksul, mis viimane on kadunud olnud, ta magas kafka isaga ning sünnitas kafka ning kafka õe ning pärast neid lahkus. Saeki ei olevat kunagi armastanud tema isa ning vihast ta tahtis, et Kafka oma isa tapaks ning magaks temaga (Saekiga). Sel ööl nad lähevad koos randa ning seksivad uuesti raamatukogus. Proua Saeki ütleb kafkale, et tema teooria on vale, aga kafka veenab teda, et tal ei saa tõsi olla. Sel ööl nad seksivad uuesti. Pärast kõnet politseist, otsides kafkat, oshima viib kafka tagasi mägimajja, et too ära peita. Oshima viis kafka mägimajja. Mägimajas olles teisel päeval, kafka hakkab sügavat metsa uurima. Sel ööl on tal värvikas
pattulangenu) näeb Margarete varjukuju tas ärkab süütunne. o VOLBRIÖÖ UNENÄGU side teiste osadega puudub kujutab endast satiiri 18. saj keskpaiga saksa kultuuri ja kirjanduselu kohta o SOMBUNE PÄEV. VÄLI Faust saab teada Margarete saatusest, teeb etteheited Mefistole, et see Margarete viletsust tema eest varjas. Mefistoteles küsib: " Kes oli see, kes ta hukatusse tõukas? Mina või sina?" Faust on vihast raevunud. Käsib end viia vanglasse, et päästa Margarete. o ÖÖ. Lage Väli - nõiasabat kestab, Faust jka Mefisto kihutavad võluhobustel vangla poole o VANGLA Faust jõuab armsama kongi juurde ja nendib. "Ta ainsaks süüks on süütu unistus." Lk 122 Margarete ei tunne oma armsamat esialgu ära, arvab teda timukaks. Kui oma hullusest ärkab ja armsama ära tunneb, keeldub tulemast
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägi...
Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik. Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi. Sikh peab tõeliselt usklikuna elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainusesse, teenides leiba ausate vahenditega ning jagades seda teistega. Sikh, kellel on õnnestunud saavutada selline seisund (gursikh), on dzivan-mukta maistest ahvatlustest, kirest, vihast, ahnusest, klammerdumisest ja võltsist eneseuhkusest ehk egost vaba olend. Dharmsal on Guru Nanaki kirjelduse kohaselt vooruslikkuse tee järgmine paik. Dharmsal'is mööduv inimelu on kõige kõrgem ja väärtuslikum võimalik sünd ja jumalik kingitus. Gurparsad viitab igavesele Gurule Jumalale. Gurparsad on õndsus ja õnnistus. Seda terminit kasutatakse ka sikhide jumalateenistuse lõpul kogudusele pakutava pühitsetud toidu kohta.
Kui rammuga oli Andres üle, siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla. Samas Pearu trikid olid alatumad ja valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks. Kindel oli aga see, et kui need kaks jälle kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka
Kell 18 võis Churchill Briti Alamkojas teatada, et liitlasi on Normandia vallutamisel saatnud edu. Inimkaotused olid olnud märksa väiksemad, kui kardeti. Umbes 132 500 mehega dessanti alustanud liitlased olid ilma jäänud 10 000 sõdurist, kellest langenud oli 3000 peamiselt õhudessantväelased ja Omaha Beachil randunud ameeriklased. Kuid pikad ja verised lahingud Seine'i äärde jõudmiseks ja Pariisi vabastamiseks seisid alles ees. Sakslased osutasid Normandias vihast vastupanu. Näiteks kulus liitlastel ühe olulisema liiklussõlme Caeni linna vallutamiseks planeeritust 33 päeva kauem. Kummalisel kombel ei teinud nende elu põrguks mitte staaikad saksa võitlejad, vaid 12. SS-tankidiviisi Hitlerjugend, nn titediviis, kes oli sõjaväkke värvatud 16aastasena otse natslikust noorteorganisatsioonist. Kuid kokkuvõttes ületasid lääneliitlased Seine'i siiski 15 päeva varem kui plaanitud, ning Pariis vabastati 25. augustil.
Kahlasensitiiv Logani isa istub järjekordselt garaazis, kui Logan tema juurde läheb, et küsida kas isal midagi poest vaja on, siis pistab isa kiiruga o ma tege mised sahtlisse. Kuid isal pole midagi vaja . 45 minuti p ärast tuleb isa tuppa ja ütleb e male et käi pooleks tunniks ära Tugi juures mi asju ajamas. Kuid m ö ödub tunde enen kui isa koju jõuab. Isa saabub maja ette uue ilusa autoga mitte nagu nende tavaline ro mu ja e ma l äheb talel uksepeale vastu vihast punane karjub seal isa peale, nüüd jääb poes käik ära kuna ta nii kaua ära oli ja käsikis isal se e auto äa viia kuna raudselt on se e m õni järjekodne varastatud auto. Isa lähebgi ära ku m mivilinal veel vii mase lõpuni üitas ta õigustada ennast et see oli nii nagu e ma arvab vaid lihtsalt üks re m onti vajav auto,
vajalik. Süües vältida täiskõhu tunde teket, kasulik on süüa pigem vähe. Stressiga aitab toime tulla ka positiivne mõtlemine ja hea suhtlemisoskus. Kindlasti on abiks huumor. Kuni inimene suudab asju naljaka nurga alt näha, ei kasva pinged üle pea. Oma arvamus: Liigset stressi saab vältida lähedaste inimeste toetusega. Stressi vältimiseks tuleks ka piirata oma mõtete "negatiivsust" ja püüda vabaneda vihast. Vahel tekib stress ajapuudusest ja siis tuleks õppida oma aega õigesti planeerima. Väga hea stressi vältimise ja vähendamise viis on pidada lemmiklooma. Looma silitamine aitab rahuneda ja lemmikloomaga saab alati oma muresid jagada nad on mõistvad ega vaidle vastu. Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport, loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine Rahustavalt mõjub raamatute lugemine, kirjutamine, maalimine, luuletuste kirjutamine, vaikse
Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Lodeva kehahoiaku või käed vaheliti seismisega annab teenindaja kliendile tunnistust igavusest või vihast. Naeratusega näitab teenindaja kliendile, et tal on hea meel temaga kohtuda. Tundeküllased zestid peegeldavad huvi kliendi vastu. Hääle tugevus, kõrgus, kõne tempo ja intonatsioon annavad teenindaja poolt kasutatud sõnadele oma varjundi. Silmside tähendab tavaliselt suurenenud usaldust ja suhtlemisvabadust kliendiga. Sõrmedega trummeldamine näitab teenindaja kärsitust või pahameelt. (Tschohl, J. 1997. Lk 102) Klienditeenindajal tuleb kliendile silma vaadata, et saada temaga kontakti
jalgade ette vana viisk mille peale kostavad rahva seast uued pilkesõnad ,,Susi, säh, silmapaik! Kui sa meie karja tuled, pane see silma ette susi, säh, silmapaik!" Nüüd on aga saavutanud Tiina viha maksimumi ning ta lausa leegitseb seest. Kasuisa sõnad ning jalatsi viskamine ja sellele järgnenud sõnad olid Tiina viimaseks piisaks karikas. Kurbus muutus ta sees ümber vihaks. Teoses on kättejõudnud kulminatsioon. Esimesed vihast hõõguvad sõnad ta suust on meeleheitlikud ,,Mis te tahate minust!" ,,Inimeseks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? Olen jah, te ju teisiti ei taha!" jätkab Tiina emotsionaalselt. (lk 39) Retoorilise küsimusega kritiseerib Tiina inimesi kes usuvad et ta libahunt on, et nad uskuda ei suuda, et Tiina tegelikult inimene on, justkui meeledki tahteski uskuda, et Tiina libahunt on. Tiina halvustab inimesi nende käitumises ning kõrvutab enda
teda ära ei tunneks, Hera aga tundis ära ning saatis hiiglasliku parmu talle kallale. Io pidi väga pikalt valus rändama, kuni lõpuks Zeus talle appi tuli. Ta tappis ära parmu ning muundas Io tagasi naiseks. http://www.maicar.com/GML/000Images/ijkim/io4606.jpg Hera ja nümf Helone Helone ei tahtnud Zeusi ja Hera pulmadesse minna, seega kõndis ta sinna väga aeglaselt. Hera sai sellest teada ning moondas siis nümfi suurest vihast kilpkonnaks. https://www.google.ee/search? hl=ru&q=turtle&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.&biw=1366&bih=6 79&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=5I1gUJqhC7D14QS Aphrodite Aphrodite oli armastusejumalanna. Tema ise armastas Adonist. Kui Adonis suri, http://www.adonis300.com/wp-content/uploads/2011/07/Adonis35.jpg oli kõigil Aphroditest kahju. Zeus käskis Hadesel Adonist kuueks
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilil...
restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Leonardo insenerina: leiutised ja kavandid On säilinud umbes 6000 lehekülge märkmeid, kus on lugematul hulgal mehaanika ja loodusteaduse alaseid visandeid. Tehnilisi jooniseid on palju rohkem kui kunstilisi töid, seega inseneritöö huvitas teda väga. Varem arvati, et tehniliste leiutiste poolest kuulus Leonardo oli erand, unikaalne geenius, kuid tegelikult oli ta vaid üks paljudest renessansiaja kunstnik- leiutajatest.
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi
) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.) · Ebaloogiline vastandamine (Ma olen kas pime või ei näe.) · Inimese, inimeste rühma või olukorra karikeeriv iseloomustus(Ei muhulane põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane. Vastus: Vihast saab hea õlle, pahast hea piibu.) · Tõrjuvad vastused (õiget vastust ei taheta öelda, Kui vana sa oled? Kapsalõikuse ajal sain kaheaastaseks.) · Osatavad ütlused (Poiss, aja pull koju, perenaisel on kohvipiima vaja!) Mõistatused Mõistatuses esitatakse vabalt valitud tunnuste alusel mõne eseme lühike poeetiline kirjeldus. Mõistatus omapärase ülesandena või teravmeelse küsimusena on
J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära, pärast sügava usklikuna arvas ta, et Jumal ei andesta talle. Isa arvas, et ta peab nüüd võimalikult vaga elu elama. Kui K isa suri, päris K varanduse, nii et ta sai vabalt filosoofiale pühenduda. Isa soovil hakkas K koolis õppima teoloogiat. Kui isa suri, lõpetas K teoloogia teaduskonna. K kihlus endast noorema Regina Olseniga. K mõistis, et ta ei saa Reginaga täisväärtuslikult suhelda. K armastus oli nii suur, et ta lõpetas kihluse
Niisiis pidi ta olema selleks ajaks juba sündinud. Võib-olla on tõesem inetu kuulujutt, et Hera sünnitas ta enne Zeusiga abiellumist ja üritas oma häbi varjata väites, et ta sai poja täiesti iseseisvalt. Hera heitis Hephaistose endast ära, kuna too polnud täiuslik. Tal õnnestus ellu jääda vaid tänu merenümf Thetisele, kes kasvatas ta üles koos Ookeani tütre Euronynomega. II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad legendid: 1. Tüliõun Näited Hera vihast ja kavalusest ning uhkusest ei piirdu üksnes armukestega Heaks näiteks on ka Trooja sõja lugu. Trooja saatuse määras suuresti kolme jumalanna Athena, Aphrodite ja Hera tüli kuldse õuna pärast. See lugu juhtus nii: Peleuse Achilleuse tulevase isa ja kauni nümfi Thetise pulma olid kutsutud kõik jumalad, välja arvatud Eris, sest tülisid ju pulma ei tahetud. Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik
see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga. Dorian tegi seda hetke vihast sest mõtles, et kes on Basil, et tulla ja öelda talle midagi. 8. Lord Henry mõju Dorianile oli vapustav. Poiss oli nagu tema väike õpilane. Kes järgis tema õpetusi kuidas elada. Kõige hullem oli see, et poisile meeldis Lordi kõlbusetu nautimisfilosoofia ja ta püüdis seda igati matkida. Lord Henry süstis temasse oma ilujanu, oma filosoofiat, mille järgi ainus asi, mida omada tasub, on noorus... ja loogilise jätkuna ka ilu, nii vaimne kui väline
inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paista vaid jäämäe tipul. Nõuandja ei tea midagi pinna () all varju jäävatest raskustest, tunnetest ja muudest teguritest. Teise murede vältimine - Kõrvalepõikamine: kõrvalepõikeks nimetatakse tihti kasutatavat võtet: teise inimese murede juurest omavalitud teema juurde põikamist. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest (), vihast (), tülidest, surmast, haigusest, lahutusest ja teistest pingettkitavatest teemadest. Kui vestlus puudtab just neid teemasid, viivad nad jutu mujale, et kõnelda millestki mugavamast. - Loogiline argumenteerimine: üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Loogika keskendub faktidele ja ignireerib tundeid. Kuid kui inimesel on probleeme või kui suhe
see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga. Dorian tegi seda hetke vihast sest mõtles, et kes on Basil, et tulla ja öelda talle midagi. 8. Lord Henry mõju Dorianile oli vapustav. Poiss oli nagu tema väike õpilane. Kes järgis tema õpetusi kuidas elada. Kõige hullem oli see, et poisile meeldis Lordi kõlbusetu nautimisfilosoofia ja ta püüdis seda igati matkida. Lord Henry süstis temasse oma ilujanu, oma filosoofiat, mille järgi ainus asi, mida omada tasub, on noorus... ja loogilise jätkuna ka ilu, nii vaimne kui väline
Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Miraakel draama pühakute elust. Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast. Ta saadab korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused. Linnakirjandus - Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu
Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole
Avastati, et kannupoiss on kadunud, lind teatas, et kannupoiss on näkineiu meelitusel soojas kohas ja õnnelik(246). Jõuti uuele maale. Kalevipoeg ja Sulev jäid Alevi valvel puhkama ning 6 meest läksid maad kuulama. Ööseks jäid nad kapsalehtede alla kust suur tüdruk nad põlle pani ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed Penilased. Sealne tark oli vihane, et Kalevipoeg tappis süütuid ning kündis vihast maad. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole. Seitsmeteistkümnes lugu(Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. 255-269) Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid.
Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. VÕÕRVÕIMUDE JA EESTLASTE VALLUTUSJÄRGSED SUHTED: Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud. Lepped sõlmiti maakondade kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine
See kõik tingib seda, et A-tüüpi käitumine on meis sügavalt juurdunud ja me ei suuda sellisest käitumisest üleöö vabaneda. Selle saavutamiseks on vaja harjutada ja pingutada. Aegamööda läheb see harjutamine üha kergemaks, sest me hakkame stressiolukordadele hoopis teistmoodi reageerima. Pidevalt B- tüüpi käitumisharjutusi tehes kõrvaldame me pikkamisi halvad A-tüüpi käitumisharjumused. Tuleb saada üle A-tüübile iseloomulikust stressiga seotud vihast. Viha takistab meil efektiivselt tegutsemist, seetõttu tuleb meil sellest vabaneda. Varemad asjatundjad arvasid, et viha on parem välja valada, kui seda endas hoida, kuid kõige efektiivsem ja tervislikum on see juhtida kohasemasse kanalisse. Hea ja halb stress Paljud meist töötavad pinge all või stressis olles paremini, kui mitte pinges või stressis olevad inimesed. Selle kohta on tehtud ka uurimus, kus uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et
ei õnnestu) Peale seda proovib Maria panna Lindat kutsuma teda oma pitzaama peole, Priit küsib Tanelilt kas saab ka poistega õhtul hängida ja Tanel on nõus. Tanel ja Linda lahkuvad.Maria ja Priit näevad kuidas ujumiskostüüm ära kaob, mis Marial seljas oli. Laul hakkab mängima ja Maria ütleb, et pole õige aeg lauluks. Algab tüdrukute pidu. Nad teevad üksteisele juukseid, lakivad küüsi, kammivad juukseid ja räägivad lihtsalt juttu. Poiste peol proovid Siim rakulkaga tabada vihast lindu. See on mäng. Priit läheb Taneli juurde ja räägivad juttu. Algab laul „ Like me” ( see number sarnaneb Grease „Summernights” numbrile, kus laulavad tüdrukud ja poisid) Peale pidu saavad Maria ja Priit kokku, et rääkida kaugele on nad jõudnud. Mitte väga kaugele. Maria hakkab kartma, et ei saa kunagi filmist välja. Maria läheb surfama koos Taneliga. Peale seda nad räägivad ja Maria saab aru, et Tanel on päris tark noormees. Maria läheb Linda juurde ja on õhtul seal
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
nepile. 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted Nepi tulekuga taastati raha kasutamine. Paljud bolsevikud (enamlased) kartsid selle tõttu, et raha kasutuselevõtuga kaasneb ka süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel revolutsiooni eesmärk oli ju see kaotada. Arutleti, kas rahaga tulevad tagasi ka rikkad ning kas see viib riigi tagasi kapitalismini. Seda kujutelma suurendas ka nepi algusaastatega kaasnenud suurem tööpuudus. Suur osa sellest vihast langes uutele ärimeestele (nepmanidele), kes süsteemi muutudes kohe agaralt tegutsema asusid. Nõukogulaste propagandast moonutatud kujutluspildi tõttu arvati, et ,,nepmanide naised ja armukesed kandsid teemantehteid ja karusnahku, mehed ise sõitsid ringi uhkete importautodega ja hooplesid kallite hotellide baarides, kui palju dollareid nad on nüüd jälle avatud võiduajamistel ja kasiinodes raisanud."3 Sellised kuulujutud panid lihtinimesed nördima. 1.2 Eraettevõtlus
2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11.Baum, H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ 12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003 HÜPERAKTIIVNE LAPS Tartu Ülikooli Kirjastus 13.Kaldma R. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Haridus 4/2005 9
Mind ,,töötlesid" kolm vene ja üks eesti uurija. Käituti võrdlemisi viisakalt. Ülekuulamised toimusid ainult öösel. Kõige vastikum ja alandavam oli uurijate püüd meid heade lubadustega nuhkideks värvata. Hirmutamiseks viidi mind paariks nädalaks Patareisse-ähvardati ja meelitati. Kuna suutsin vastu seista, anti asi tribunali. 18. veebruaril 1946. a viidi mind [--] Sõjaväe Tribunali ette. Kohtulaua taga istusid kaheksa vihast meest ja nende ees mina üksi suure kohtulaua taustal. Küsiti vähe, vast 10 minutit. Protokoll näis varem valmis olevat, võeti allkiri. §58-3A põhjal anti 7 aastat range reziimiga laagrit ja 3 aastat asumist koos kogu varanduse konfiskeerimisega. Minu süüks loeti osavõttu nõukogude võimu vastasest vandenõust, kuna ma olin varjanud selle üht juhti K. Liid akut. (Eesti Elulood I. Tartu, 2000.) Jälle algasid massilised repressioonid. Ainuüksi Leedus mõrvati 1944.-1945
Tema isikuomadused polnud sugugi niisugused, mis sobivad sündinud juhile. Ta oli väga häbelik, rääkis avalikkuse ees vähe ja kirjutas veelgi vähem. Teenis vabatahtlikuna kogu esimese maailmasõja Saksa sõjaväes, aga ei saanud kõrgemat auastet kui kapral. Teistest eraldi hoidus ta isegi rindel kaevikutes [1 lk.25]. Sõja lõppedes läks Hitler kummalisel kombel kaasa sõja kaotanud riiki haaranud pahameele ja kibestumuse lainega. Ta pulbitses vihast nende vastu, kes olid väidetavalt Saksamaa kaotuses süüdi. Nagu paljud teisedki ihkas ta puruks rebida Versailles rahulepingu, mis kuulutas suure sõja süüdlaseks tema uue kodumaa [1 lk. 26]. Hitler pidas riigi lüüasaamist isiklikuks alanduseks [3 lk. 47]. 2. Hitleri tee poliitikasse Hitleri eluloolised andmed on märksa avalikumad teiste 20. sajandi diktaatorite omast. Tema mõtted ja arvamused väga paljude asjade kohta on säilinud nii kirjatöödes kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
