50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Serial
Õppematerjali autor
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
Sellest saigi alguse Stepheni huvi õudus- ja ulmekirjanduse vastu. Läks veel kuus aastat enne kui King avalikustas oma esimese töö. Jutu nimi oli "Ma olin teismeline hauaröövel" ("I was a Teenage Grave Robber") ja see avalikustati ajakirjas "Comix review". Ta esimene raamat, mis Startling Mystery Stories trükikoja kaudu 1967ndal aastal müüki jõudis oli "Klaasist põrand" ("The Glass Floor"). Stepheni maailmavaade kujunemisele aitas kaasa ka vend. Noor Stephen ja ta perekond rändasid ringi Ühendriikide kirde- ja keskosas. Kui King oli seitsme aastane kolisid nad Stratfordi Connecticutis. Seal sai King oma esimese tõuke horrori valdkonda. Ühel õhtul kuulas ta raadio jaoks kohandatud Ray Bradbury lugu
Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma naisest ning elas Johannese pere juures, et alustada uut elu- see ei olnud muidugi kerge tema jaoks. Oma päevad veetiski ta peamiselt, kas raamatut kirjutades või siis oma elu üle järgi mõeldes. 3. Tuleta meelde 13. sajandi tegevusliin teoses. Kas aitasid liivlased ise millegagi kaasa enese kui rahvuse hävimisele? Kuidas hinnata selles seoses Akke merele viimist? Minu arvates liivlased ei aidanud kaasa oma rahvuse hävimisele, kuna peamiselt oli süüdi ikka sakslased, kes tulid Liivimaale oma kultuuri ja usku peale suruma. Saksaordu jaoks olid liivlased paganad, kuna nad ei uskunud Kristusesse ning seetõttu oli liivlastel valida, kas võtta vastu ristiusk ja kultuur või siis surra liivlasena (paganana)
Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta
õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas. Stradlater oli hoolitsetud välimusega, kuid samas veidi lohakas poiss. Holden kadestas Stradlaterit , kuna too käis Holdeni ühe vana sõbrannaga
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi
tema vana maja vaatama minna.Nad rääkisid,ning Jaak ütles Virvele, et tüdruk teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata, aga enne sinatamist pidi suudlema. Läksid tagasi sünnipäevale. · Jaak nägi õudusunesid- maadles Suure-Tiiaga. Ta soovis , et see oleks olnud Virve. Algas ta halb päev. Koolis küsis inglise keele õpetaja Jaaku vastama aga poiss polnud midagi õppinud, Jaagu õnneks tuli aga just siis klassi sisse Ambel, kes kutsus tema, Laasiku, Trulli kaasa. Kutsuti õpilasi ka teistest klassidest ja mindi Wikmani koju. Wikman oli haigeks jäänud, ning teatas et koolis vastutab inspektor Ambelja et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium". Wikman soovis , et poisid jääksid sama truuks edasi. Wikman rääkis nii, nagu ei tuleks ta kunagi tagasi. · Ladina keele tund-kontrolltöö, aga keegi polnud õppinud. Mõeldi välja igasugu vabandusi. Penn leidis , et peab midagi tegema
pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid