"Victoria" Knut Hamsun - kokkuvõte (16)

5 VÄGA HEA

Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Lõik failist

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu)
Kokkuvõte

Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast.

Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle.

Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud. Mets oli ta kodu ümber maha raiutud, sai herilaselt huulde nõelata. Pidi jälle mõisakutid paadiga sõitma viima, aga päästis sadamas uppuva tüdruku, kuna teadis sealset põhja ja vee liikumisi , teine kutt otsis sootuks valest kohast uppuvat tüdrukut. Paadisõit jäi seega ära, kuna Joh oli läbimärg. Hiljem tulid need linnavurled veski juurde ja panid tühja veski käima, isa kutsus Johi , kes pani veski kinni, kuna muidu oleks kivid katki läinud. Vic palus vabandust ja mingeid Vici poolseid tundeid Johi vastu oli juba näha. Õhus oli sädet no.

Läks jälle linna õppima ja tööle(ehk kirjutama). Kohtus linnas Viciga, ütles et kõik luuletused on temast ja ta armastab teda. Vicil oli 1 ta luuletus põues ja lõpuks ta ütles ka, et armastab Johi. Vic suudles Johi.

Joh äratab jälle naabrimehe oma öise laulmisega. Elas öiset elu, kõndis toas edasi-tagasi ja kirjutas. Vic ütleb talle, et Papa ei lubaks neid kokku. Joh on meeltesegaduses. Pidi algul Seierite(peaaegu uppunud tüdruku perekond) kutsel vastuvõtule minema, aga kui Vic kirjutas et tuleb ka ja selgitab pikemalt seal nende suhteid, ütles Joh kutse ära.

Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) „Ei” ütleb.EI saa oma tunnetest lahti. Peale 9 kuud sai lõpuks raamatu valmis, lõpuga kus ta eakamana juba Vicile veel head aega soovis ja minema sõitis. Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud .

Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga.

Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi.

Vici üllatus Johile oli Camilla (kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant (Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis.

Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja koopa. Joh ütles millegipärast, et on Camilla kingitud asjad ära andnud või kaotanud. Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks . Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale. Niisiis oli Joh omale naise kinni pannud , kuigi see õige oli just vabaks saanud. Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast , et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada , aga ta on juba kihltud. Punkt.

Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma . Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu , pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus.

Peatüki alguses on mingi munk Vendt’i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem.

Kellegi Munk Vendt’i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega „Munk Vendt”, aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi.

Joh nägi Camillat ja Richmondi niisama, kohtas ka vana tuttavat kiriku koduõpetajat, kellel oli nüüd naine ja pere. Õpetaja loeb talle umbes nagu moraali mingil nende vanal suhtlusteemal millese ma ei viitsinud süveneda, vb midagi sellest et kunagi ei saada seda naist keda tahetakse.Nagu õpetajaga endaga oli läinud. Lõpuks kalgilt et Victoria on surnud. Õpetaja jutust on aru saada, nagu oleks Joh selles süüdi, et ta Vici vastu huvi ei tundnud ja ta nüüd surnud on. Vic suri Seierite pere koosviibimisele, kuhu pidanuks ka Joh jälle tulema . Vic tantsis seal end ööläbi nii ära, et kukkus lihtsalt kokku. Arst ütles et tal ainult osa kopsu järel ja järgmiseks päevaks ta surnud oligi. Õpetaja andis Johile kirja, mis Vic oma surivoodil kirjutas. Kirjas ta rääkis, kui väga ta on Johi kogu aeg armastanud ja igatsenud ning et ta ootas teda Seierite juurde.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

386 laadimist Kokku alla laetud

16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

joss2 Õppematerjali autor

Norra kirjaniku Knut Hamsuni "Victoria" (Ühe armastuse lugu) sisu kokkuvõte peatükkide kaupa.

knut hamsun victoria ühe armastuse lugu kokkuvõte sisu raamat raamatu lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

rtf

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu)

Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II

Kirjandus

doc

Victoria - Knut Hamsun

,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha,

Kirjandus

rtf

Knut Hamsun - Victoria

Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun

Kirjandus

doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le

Kirjandus

docx

Eduard Bornhöhe "Tasuja"

EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta v

Kirjandus

docx

„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“

Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as

Kirjandus

docx

Archibald Joseph Cronin "Tsitadell"

Praksis asus Chesborough Terrace'il. See kuulus doktor Foy'le, nekroloogile, kes kahjuks hinge heitis. Ta naine soovis selle eest küll 750 naela, aga lõpuks saadi see kätte 600 naelaga. Sealt peale hakkas doktor Manson tõusma. Ta sai ühe rohkem patsiente, uusi tutvuseid, teda hakkasid usaldama rikkad, kes soovisid teda oma arstiks ja maksid suuri honorare. Andrew sai endale uued sõbrad ning ka töö Victoria kliinikus. Andrew ostis uue kabineti Welbeck Streetil ja ka uue auto. Ta hoolis ainult oma rahast, unustas oma põhimõtted ning kasvas lahku oma naisest. Ta tegi kõike vastupidiselt sellele, mida ta varem õigeks pidas. Andrew unustas, mis teda varem õnnelikuks tegi. Ühel päeval tuli tema juurde proua Vilder, kes rääkis oma abikaasa probleemist. Andrew läks uuris asja ning mehel oli tsüstoom. Põiskasvaja, mis kasvades võib osutuda väga ohtlikuks. Ta

Kirjandus

odt

Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal

,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus

Kirjandus

Rohkem sarnaseid