''Kuristik rukkis'' lühikokkuvõte (18)

1.1
Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla.
1.2
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides.
Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley , keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler’ist, kes läheb kohtama Holden’i vana sümpaatia, Jane Gallagher’iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie’t, kes on surnud. Allie on Holden’i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler’i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden’it kauaks piinama. Straddler’ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli. Kakluse käigus jääb Holden alla.
Holden ei taha Pency’st lahkuda kõigiga tülis olles ja ta püüab sõbruneda Ackley’ga. See aga ei õnnestu ja noormees otsustab koolist lahkuda varem kui plaanitud. Ta sõidab New Yorki , kus ta elab, kuid ei lähe koju, vaid elab hotellis. Rongis kohtab ta ühe Pency õpilase ema ja valetab enda isiku ja samuti selle naise poja kohta.
Ta ei taha koju minna enne vanematele teatatud päeva ja loodab, et tema jõudmise ajaks on ema ja isa saanud Pency’st kirja poja välja viskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Holden läheb hotelli ja helistab ühele tüdrukule, kelle telefoninumbri ta kunagi oli kuskilt saanud. Ta ei jõua tüdrukuga kokkuleppele sobiliku tegevuse suhtes ja jääb oma tuppa . Seal tutvustatakse lugejatele Holden’i nooremat õde, Phoebe ’i, kellest hiljem on juttu pidevalt. Holden peab oma õde väga arukaks ja armastusväärseks lapseks.
Noormees läheb lõpuks hotelli all olevasse baari ja tantsib seal kolme tüdrukuga, kes talle isegi ei meeldi. Teda häirib ka asjaolu, et talle kui alaealisele ei müüda seal alkoholi. Ta otsustab minna ühte klubisse, kus kohtab tüdrukut, keda peab rumalaks ja võltsiks nagu kogu ülejäänud maailma. Ta lahkub klubist ja jalutab värsket öist õhku nautides hotelli.
Teel tuppa satub ta liftimehe võrku, kes korraldab talle kohtumise prostituudiga. Holden jõuab tuppa ja enne lõbutüdruku saabumist tutvustab oma olematut suguelu ja sellega seotud ebakindlust. Tüdruku suureks üllatuseks tahtis noormees temaga ainult rääkida. Holden maksis tüdrukule liftimehega kokku lepitud summa, kuigi tüdruk nõudis rohkem. Veidi aja pärast ilmub sutenöör (liftimees) ja nõuab ülejäänud summat . Holden hakkab talle vastu, saab valusaid lööke ning on siiski sunnitud loovutama “võla”.
Järgmiseks päevaks lepib Holden kokku kohtamise Sally’ga. Enne seda läheb ta raudteejaama, kus kohtab kahte nunna . Need on esimesed kaks inimest (täiskasvanut), keda ta halastamatult ei kritiseeri ning kellega vestlemist ta naudib. Nunnad meeldivad talle ja Holden annetab raha heategevuseks. Ta jalutab veel pargis , kus aitab lastel rulluiske jalga panna, mis toob talle pähe mälestused oma lapsepõlvest. Kohtamine läheb halvasti. Holden palub Sally’t endaga põgeneda, see toob aga ainult tüli.
Pärast tülitsemist tüdrukuga läheb Holden baari, kus kohtub Luce’ga (vanem noormees Kolumbiast, keda ta tundis). Luce aga annab Holden’ile vestluses pidevalt mõista, et ta on alles laps ning solvab sellega Holden’it. Luce lahkub ja Holden läheb taksoga linna peale sõitma. Äkitselt tuleb tal mõte minna keset ööd koju Phoebe’i vaatama. Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi on näidatud, kuidas Holden oma õde armastas ja teda kiitis .
Holden lahkub ja läheb oma lemmikõpetaja, hr. Antolini juurde. Härra Antolini on purjus , kuid sellele vaatamata annab noormehele nõu edaspidiseks. Ta püüab takistada peategelase allakäiku. Holden jääb ööseks õpetaja juurde, kuid lahkub väga ootamatult pärast seda kui ärkas ja tundis hr. Antolini käsi oma pead silitamas.
Holden saab kokku Phoebe’iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden’il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast , kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik.
Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
1.3
Peategelased:
Holden Caugfield- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi.
Mr. Spencer - ajalooõpetaja. Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati.
D.B- Holdeni vanem vend.
Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga.
Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta.
Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud.
Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane".
Antolini-Holdeni endine õpetaja. Holdenil ei olnud tema vastu midagi kuni Antolini ükskord tema pead silitas kui ta magas.
1.4
Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "nnetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust.
1.5
Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kõigisse , et tema arvates on kõik mõtetu ja kõik inimesed on ka mõtetud. Ta suhtumine oli kuidagi üleolev .
Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus väiksematesse lastesse ja oma õesse . See oli kiiduväärt. Aga üldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid.