Knut Hamsun Victoria (Ühe armastuse lugu)

Jukk, Anni

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu) (0)

1 Hindamata

Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Lõik failist

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu)
Kokkuvõte

Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast.

Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle.

Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud. Mets oli ta kodu ümber maha raiutud, sai herilaselt huulde nõelata. Pidi jälle mõisakutid paadiga sõitma viima, aga päästis sadamas uppuva tüdruku, kuna teadis sealset põhja ja vee liikumisi , teine kutt otsis sootuks valest kohast uppuvat tüdrukut. Paadisõit jäi seega ära, kuna Joh oli läbimärg. Hiljem tulid need linnavurled veski juurde ja panid tühja veski käima, isa kutsus Johi , kes pani veski kinni, kuna muidu oleks kivid katki läinud. Vic palus vabandust ja mingeid Vici poolseid tundeid Johi vastu oli juba näha. Õhus oli sädet no.

Läks jälle linna õppima ja tööle(ehk kirjutama). Kohtus linnas Viciga, ütles et kõik luuletused on temast ja ta armastab teda. Vicil oli 1 ta luuletus põues ja lõpuks ta ütles ka, et armastab Johi. Vic suudles Johi.

Joh äratab jälle naabrimehe oma öise laulmisega. Elas öiset elu, kõndis toas edasi-tagasi ja kirjutas. Vic ütleb talle, et Papa ei lubaks neid kokku. Joh on meeltesegaduses. Pidi algul Seierite(peaaegu uppunud tüdruku perekond) kutsel vastuvõtule minema, aga kui Vic kirjutas et tuleb ka ja selgitab pikemalt seal nende suhteid, ütles Joh kutse ära.

Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) „Ei” ütleb.EI saa oma tunnetest lahti. Peale 9 kuud sai lõpuks raamatu valmis, lõpuga kus ta eakamana juba Vicile veel head aega soovis ja minema sõitis. Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud .

Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga.

Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi.

Vici üllatus Johile oli Camilla (kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant (Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis.

Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja koopa. Joh ütles millegipärast, et on Camilla kingitud asjad ära andnud või kaotanud. Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks . Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale. Niisiis oli Joh omale naise kinni pannud , kuigi see õige oli just vabaks saanud. Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast , et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada , aga ta on juba kihltud. Punkt.

Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma . Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus.

Peatüki alguses on mingi munk Vendt’i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem.

Kellegi Munk Vendt’i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega „Munk Vendt”, aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi.

Joh nägi Camillat ja Richmondi niisama, kohtas ka vana tuttavat kiriku koduõpetajat, kellel oli nüüd naine ja pere. Õpetaja loeb talle umbes nagu moraali mingil nende vanal suhtlusteemal millese ma ei viitsinud süveneda, vb midagi sellest et kunagi ei saada seda naist keda tahetakse.Nagu õpetajaga endaga oli läinud. Lõpuks kalgilt et Victoria on surnud. Õpetaja jutust on aru saada, nagu oleks Joh selles süüdi, et ta Vici vastu huvi ei tundnud ja ta nüüd surnud on. Vic suri Seierite pere koosviibimisele, kuhu pidanuks ka Joh jälle tulema . Vic tantsis seal end ööläbi nii ära, et kukkus lihtsalt kokku. Arst ütles et tal ainult osa kopsu järel ja järgmiseks päevaks ta surnud oligi. Õpetaja andis Johile kirja, mis Vic oma surivoodil kirjutas. Kirjas ta rääkis, kui väga ta on Johi kogu aeg armastanud ja igatsenud ning et ta ootas teda Seierite juurde.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Knut Hamsun-Victoria- Ühe armastuse lugu #1

Knut Hamsun-Victoria- Ühe armastuse lugu #2

Knut Hamsun-Victoria- Ühe armastuse lugu #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anni Jukk Õppematerjali autor

möldripoeg Johannese ja Victoria kurb armastuselugu.üks on vaene teine rikas,seisude vaheliselt ei saanud need noored koos olla.

johi camilla johil lossihärra veski luuletus camillat munk armastab

Sarnased õppematerjalid

doc

"Victoria" Knut Hamsun - kokkuvõte

Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II

Kirjandus

doc

Victoria - Knut Hamsun

,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha,

Kirjandus

doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

Ta ei tahtnud näha ka ema kurbi silmi. Leemet tahtis M pojast teha oma pärija, et see siis hiljem raudmehi hävitada suudaks. Leemet jäi külavanema tarre, kuigi Johannes sellega algul nõus polnud ja teda ristimata paganaks pidas. Leemet keeldus ristimisest. M arvas, et elus on ka kuradi abi vaja, ja isa pidi sellega nõustuma. Leemet oli ainuke pagan külas ja viimane, igas asjas viimane ... Isa arvas, et see tegu toob taresse veel õnnetust. 30.peatükk Külakiigel. M-st peeti väga lugu, ka noormehed imetlesid teda. Mehed kiidavad taevani rüütleid ja nende varustust. Pärtel on kõik metsatarkused unustanud ja Leemetile võõras. Üks tüdruk küsis, kas see on tõsi, et ussikuninga krooni ärasööja hakkab mõistma lindude keelt. Mingit lindude keelt pole olemas, vaidles L, on aimult ussisõnad, aga teda ei usutud. Ta hoiatas, et ussikuningas tapab kallalekippuja ruttu ära, pole mõtet proovida ja mingit imevõimet tapja ka ei saa.

Kirjandus

odt

Jaan Kross "Keisri hull"

praegusel perioodil on ka Georgi poolt õige samm. Timo lõpks ladi hoopis täringut visata. Georg kaotas sai 3 Eeva 5 . 11-ndal veebruaril 1828 Selle pooleteise kuu jooksul pole iseäranis midagi juhtunud ja sellepärast ei olegi Jakob midagi kirjutanud. Välja arvatud see , et peale uut aastat käis korra neil külas härra Carl Lilienfeldt koos abikaasaga ja 13 aastase Carl juunioriga. Ja, et kui nad kirikus käivad siis ei tõuse peale ühe naise keegi püsti ja lahku. Algul oli Timo vastu uudisimu aga hiljem hirm, sest kõik olid veendunud, et ta hull on. Kolmapäeval, 22. veebr. 1828 Eeva sõitil linna koolipoisile raamatuid muretsema aga Jakob meenutab 6 aasta taguseid seiku. Eevale tuli kiri kus teda kutsuti kohemaid linna Zukovskiga kohtuma. Eeva muidugi läks kohe. Nad jõudsid aga nii vara, et tal oli käsil Schilleri "Orleansi neitsi" tõlke esitus. Nad kuulasid selle ära ning siis kutsuti neid alles edasi

Kirjandus

docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud

Alusharidus

doc

Kirjanduse eksami materjal

mote) 2 · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale) · Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e

Kirjandus

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja muutuvad järjest kurjemaks. Need kaks legendi ühinevad siiski ühes punktis. Kuldse ajastu jooksul valitsesid maal ainult mehed, hiljem lõi Zeus ka naised. Zeus valmistas inimestele kurjuse. Neiu oli pealtnäha veetlev ja kena (nimi oli Pandora), temast põlvneb naissugu. Teine lugu Pandorast on, et õnnetuste tulv tuleb tema uudishimust. Jumalad kinkisid talle laeka, millesse igaüks oli pannud midagi halba ja keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi lootus (Elpis). Nüüd pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla, mis ta võlgnes Prometheusele abi eest

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu) (0)

Lõik failist

Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast.

Läks jälle linna õppima ja tööle(ehk kirjutama). Kohtus linnas Viciga, ütles et kõik luuletused on temast ja ta armastab teda. Vicil oli 1 ta luuletus põues ja lõpuks ta ütles ka, et armastab Johi. Vic suudles Johi.

Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga.

Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi.

Kellegi Munk Vendt’i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega „Munk Vendt”, aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi.

Sarnased õppematerjalid

"Victoria" Knut Hamsun - kokkuvõte

Victoria - Knut Hamsun

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

Jaan Kross "Keisri hull"

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Lugemispäevik

Kirjanduse eksami materjal

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti