Goethe “Faust” I osa (1)

Goethe “ Faust ”

I osa

• Puudub jaotus vaatusteks, ülesehituselt värssromaani-laadne
  

• “Eelmäng teatris” – arutlus sellest, missugune peaks välja nägema ideaalne(salksa) näidend
  
• “ Proloog taevas” – Mefistoteles veab issandaga kihla, et ta suudab hukutada Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, on aga veendunud, et kurja tundeski leiab inimene (Faust) endas mõttevalguse toel siiski hingejõudu, et tõusta armastuse poole
  
• I osa –
  
  • episood “Öö” -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane.
    
  • episood “Linnavärava ees”- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi – elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol.
    
  • episood “Töötuba”- koos puudliga sisse. Faust: “ Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb....” (lk 36)
    

Faust loodab oma küsimustele saada vastuse Uuest Testamendist, kuid pole rahul, et oleva alguseks on “sõna”, ka “mõte” ja “jõud” ei sobi – Faust leiab oma tõe - ”Algul oli Tegu “ – (juba siin olemas mõte, et inimese esmane missioon siin maapeal on usk loovasse teosse. Faust ei oska selles aga esialgu näha elu juhtmõtet, vaid peab selle äratundmiseni jõudma oma kogemuse kaudu. Tee tõeni ei ole tema jaoks kerge.)

Puudel ilmutab end Mefistona. - Mefistoteles meelitab Fausti sõlmima lepingut – tema juhib Fausti läbi elukõiksuse ja saab Fausti hinge teispoolsuses, kui Faust on leidnud, selle, mille juurde ta kindlalt jääb ja enam rohkemat ei ihka ja hüüab: “Oh ilus hetk, oh viibi veel!”(lk 47)
Faust soovib saada osa elu täiuslikkusest- “ Ma ihkan meeltemöllu, virgutavat raevu, valusat naudingut ja armuvaevu.... Kõik, mis on osaks saanud inimsoole, nüüd minu põue põletama tulgu, et heast ja halvast osa saaks mu vaim......” (lk 49) . Faust kõhkleb enne teeleminekut. Mefisto julgustab: “ Tea, kui sa enda silmas maksad, ka elus läbi lüüa jaksad “ lk 56 Algab Fausti “proovilepanek” Mefistotelese poolt.
“Fausti” üldine ülesehitus meenutab Dante “Jumalikku komöödiat”. Ent kui Dante on põrgus vaatleja, siis Faust läbib ise põrguvürsti poolt korraldatud katsumused – kehastab otsivat inimest tema maapealses üksilduses. Teejuhiks pole tal mitte heatahtlik Vergilius , vaid reetlik Mefistoteles, kelle siht on omakasu.

• AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS – üliõpilaste joomaseltskond
  
• NÕIAKÖÖK- Mefistoteles pakub Faustile noorenduskuuri nõiaeliksiiri abil. Faust ei usu nõidusesse ja tahab saada abi loodusvaimudelt. Mefisto pakub välja põllutööd värskes looduses – “Sa piirdu ainult oma töö ja toaga ja toida ennast segamata roaga”lk 64 Faust tunnistab , et ei oska maatööd teha. Oleks nõus võtma jooki , kui selle valmistaks Mefisto, mitte nõid. Mefisto tunnistab, et on oli nõiale õpetajaks võlujoogi meisterdamisel. Faust näeb nõiapeeglis kaunist naist : “Kui vaatan seda kaunist naist, mu hinge täidab joovastuselaine. Kas tõesti võib nii veetlev olla naine?”lk 67
  
• TÄNAV – noorenduskuuri läbi teinud Faust kohtub Margaretega. Faust hakkab teda ihaldama. Mefisto hoiatab : “See on veel hoopis süütu tall ..”... ja teda pole nii lihtne võita ...” Tea selle plikaga on nii, et rutt sind sihile ei vii....”
  
• ÕHTU – Faust on tulvil armastusest Margareta vastu. Mefisto muretseb kingituseks juveeli-ja kullakasti.
  
• JALUTUSKÄIK- Margarete ema annab ehtekasti papile aimates selles tütre jaoks halba
  
• NAABRINAISE MAJAS – Margarete leiab uue kingituskasti, ei näita emale. Mefisto esineb Margarete naabrinaisele tema meest tundnud isikuna, kes räägib, et ta mees on surnud, pakub et Fausti abiga saaksid nad kohtus mehe ametlikult surnuks tunnistada.
  
• TÄNAV – Mefisto ja Faust vaidlevad. Faustile ei meeldi vale, millega ta peab Margarete ette minema, kuid nõustub lõpuks..
  
• AED- Faust kohtub Margaretega. Faust tunnistab om suurt kiindumust Margaretesse. Ka tüdruk on kiindunud.
  
• AIAMAJAKE - Fausti ja Margrete sõprus on süvenenud. Margarete on Faustist vaimustuses.
  
• METS JA KOOBAS – Mefisto ahvatleb Fausti Margaretaga julgemalt edasi tegutsema. Mefistoteles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid Faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu
  
• MARTA AED – Margareta kahtleb Faustis, kuna see ei käi kirikus. Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : “Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea...” lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu.
  
• KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust
  

Margarete teeb paralleele iseendaga : “End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli , ah kõik nii hea ja armas oli” lk 99

• LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune – palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks
  
• ÖÖ-Margarete vend on mures, et õde on häbistatud ja ihkab häbistajale kättemaksu. Mehed võitlevad. Faust haavab Valentini ( Margarete venda ) surmavalt Faust ja Mefisto põgenevad.
  
• TOOMKIRIK - kurja vaimu hääl ja koor kuulutavad saabuvat häda ja hukku, meenutavad, et antud unerohust ema ei virgunudki ja ka venna veri on valatud tema pärast ja rinna all kasvab laps, millest tuleb talle häbi ja põlgus.
  
• VOLBRIÖÖ – Mefistoteles püüab Fausti mõtted Margaretest eemale viia.. – Volbripidu näitaks nagu kogu maailma kurje jõude – siin on peale nõidade ka riigiametnikke, ministreid, kaubitsejaid, naisdeemon Lilith (arvatakse Aadama esimeseks naiseks, kellest sündisisd hiiglased ja kurjad vaimud), iseloomulik on ,et teed näitab Virvatuli – kurjade jõudude hulka on sattunud ka Faust (ta on pattulangenu) – näeb Margarete varjukuju – tas ärkab süütunne.
  
• VOLBRIÖÖ UNENÄGU – side teiste osadega puudub – kujutab endast satiiri 18. saj keskpaiga saksa kultuuri ja kirjanduselu kohta
  
• SOMBUNE PÄEV. VÄLI – Faust saab teada Margarete saatusest, teeb etteheited Mefistole, et see Margarete viletsust tema eest varjas. Mefistoteles küsib: “ Kes oli see, kes ta hukatusse tõukas? Mina või sina?” – Faust on vihast raevunud. Käsib end viia vanglasse, et päästa Margarete.
  
• ÖÖ. Lage Väli - nõiasabat kestab, Faust jka Mefisto kihutavad võluhobustel vangla poole
  
• VANGLA – Faust jõuab armsama kongi juurde ja nendib. “Ta ainsaks süüks on süütu unistus .” Lk 122 Margarete ei tunne oma armsamat esialgu ära, arvab teda timukaks. Kui oma hullusest ärkab ja armsama ära tunneb, keeldub tulemast vangist ära, kuigi Faust teda kiirustab: “ Aeg möödub pea ja kõhklus läheb kalliks maksma meile” lk 124 Margareta avaldab Faustile kogu tõe endast ja oma pattudest – ema, vend, laps – ja keeldub kaasa tulemast. Faust neab ära oma sünnihetke. Tuleb Mefistoteles, et ka Faust ei hukkuks. Margarete kohta lausub Mefisto :”Ta on hukka mõistetud!” Hääl kõrgemalt teatab aga, et “Päästetud!” Tänu oma armastuse puhtusele on pälvinud ta lunastuse
  

“Fausti” I osa lõpeb tragöödiana. Vangitorni heidetud Margarete kehastab elu süütust ja puhtust, mis kahjuks jäävad alla elu julmusele. Oma meeleheites meenutab Opheliat.