Otsingule "vegetatiivselt" leiti 276 faili

Sammaltaimed
4
docx

Sammaltaimed

Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes – sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arene...

Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist
Lihhenoindikatsioon
15
doc

Lihhenoindikatsioon

Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada.Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. [3] 4.1.3 Samblike paljunemine. Samblikud paljunevad vegetatiivselt peamiselt isiididega. Need paljunemiskehad sisaldavad ka mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetikarakkudega või sinikurakkudega. [2] 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblike tähtsus: • looduses valmistavad pinda taimedele...

Uurimistöö - Keskkool
14 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt , enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja...

Botaanika - Tallinna Ülikool
130 allalaadimist
8kl tähtsamad faktid
4
odt

8kl tähtsamad faktid

• Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. • Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. • Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. • Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. • Vetikrakkudes on koloroplastid. • Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt . • Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. • Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. • Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. • Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. • Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. • Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. • Seeneni...

Bioloogia - Põhikool
27 allalaadimist
Hõimkonnad
2
doc

Hõimkonnad

Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt . Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asu...

Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist
Seened-samblikud
2
odt

Seened, samblikud

” lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaan...

Bioloogia - Põhikool
65 allalaadimist
Õistaimed referaat 10lk
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

Iga eraldunud osa hakkab iseseisvalt elama, ta kasvab ja areneb ning võib omakorda paljuneda. Kõige algelisem on vegetatiivne paljunemine mõnedel üherakulistel vetikatel.Seljuhul jaguneb organism kaheks osaks, andes niimoodi alguse kahele tütarorganismile.Kui tekkivad rakud on enam-vähem ühesuurused, räägitakse pooldumisest. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt tänu nende suurele taastumisvõimele(regenatsioovõimele).Neil võib ühest kasvu-ehk vegetatiivsest organist areneda uus terviklik taim.Ainult ühe- ja kaheaastased õistaimed ei paljune looduses vegetatiivselt.Mitmeaastastele taimedele on aga vegetatiivne paljunemine iseloomulik. Inimese seisukohalt on taimede vegetatiivsel paljunemisel nii häid kui halbu külgi. Heaks küljeks on see, et vegetatiivselt s...

Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist
Bioloogia iseseisev tartu khk
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

• Isostaatilised – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. • Meteoriitsed – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt , moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emak...

Bioloogia - Kutsekool
62 allalaadimist
Liigiteke
1
doc

Liigiteke

Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn...

Bioloogia - Keskkool
47 allalaadimist
Umbrohud
9
doc

Umbrohud

Põdrakanepid ulatuvad tavaliselt täiskasvanud mehele rinnuni. Taim paljuneb seemnetega. Paikselt laieneb vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Põdrakanep kasvab kuivades metsades (sagedamini laane- ja palumetsas), metsaservadel, lagendikel ja kuivadel rabadel. Ta on üks esimesi taimi raiesmikel ja põlendikel, kus moodustab läbipääsmatuid tihnikuid. Mesilased saavad sellelt taimelt rikkalikult nektarit, seda armastavad ka põdrad. Kuid ka inimesed on...

Loodusõpetus - Põhikool
13 allalaadimist
Kõrvenõges
4
doc

Kõrvenõges

Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais, Levik ja ohtrus tulnukana jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasvukoht Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsa...

Loodusõpetus - Põhikool
13 allalaadimist
Organismide areng ja paljunemine
2
docx

Organismide areng ja paljunemine

Vegetatiivne paljunemine – bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi.  Bakterid jagunevad otsepooldudes.  Pärmseened paljunevad pungudes.  Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS - Päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. Karüokinees – rakutuuma jagunemine; tsütokinees – tsütoplasma jagunemine; interfaas – kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgm...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
Rakkude jagunemine
1
doc

Rakkude jagunemine

Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saa...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
Suguline paljunemine
2
docx

Suguline paljunemine

Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessidmuutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrak...

Bioloogia - Keskkool
44 allalaadimist
Organismide paljunemine-sugurakkude areng ning viljastumine
4
doc

Organismide paljunemine, sugurakkude areng ning viljastumine

• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. • !Eri liikide esindajad  tavaliselt EI ristu! • Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. • See on üks mittesugulise paljunemise viise. • Vegetatiivselt  aga paljunevad bak...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
Organismide paljunemine ja areng
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. II. Leia õige vastusevariant: 1) Pärmseened paljunevad enamasti : a)pungumisega, b) vegetatiivselt rakise tükikeste abil, c) ristumise teel 2) Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt : a) 25-päevase intervalliga, b) 28-päevase intervalliga , c) 20-päevase intervalliga 3) Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroosetel on : a) kehasisene viljastumine, b)kehaväline viljastumine 4) Kõige tõenäolisem rasestumise periood : a) 10-14 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust ,...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
Sootaimed
3
docx

Sootaimed

Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohtt...

Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist
Organismide paljunemine ja areng
3
doc

Organismide paljunemine ja areng.

Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt . Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. – üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protisti...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
Mikro- ja Makroevolutsioon
4
odm

Mikro- ja Makroevolutsioon

Isassugurakke moodustub tavaliselt palju ja juhus maarab ,milline seemnerakk munaraku viljastab. Viljastumisel uhinevad seemne-ja munaraku tuumad-pooled geenid on parit uhelt ja pooled teiselt vanemalt. Partneri valik on tihti juhuslik. • Mutatsiooniline muutlikkus Mittesuguliselt paljunevad orgnismid kas eostega voi vegetatiivselt .Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist. Nt: Poolduv kingloom-pooldumise teel paljunevad eeltuumsed ja mitmed ainuraksed paristuumsed. Paljud taimed-vosude ,varre ja lehetukikeste abil. Keskkonnast tingitud muutlikkus...

Bioloogia - Keskkool
33 allalaadimist
Elu allpool veepiiri
9
odt

Elu allpool veepiiri

Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi. Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid...

Bioloogia - Keskkool
29 allalaadimist
T e a t a   v e a s t