Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvute...
transpordivahend. Uuringukäiguspandieesmärgid: tutvuminemeretransportiarengugajatemapeamiseliigiga; meretranspordiveoplussidjamiinused. Uuringukäiguskasutatijärgmisimeetodeid: analüüsjasüntees; võrdlus; tõend. Esimeses peatükis kirjeldatakse meretranspordi tekkimist ja kujunemist iidsetest aegadestjameretranspordiklassifitseerimine. Teises peatükis kirjeldatakse erinevate meretranspordi kauba vedude plusse ja miinuseid.Liikuminesõltuvaltmeteoroloogiast,kiirusest,voolustjne. 4 1 MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 1.1 Meretransporditekkiminejakujunemine Parved olid esimesed liikumisvahendid, mida kasutasid iidsed inimesed mere üketamiseks jahtimise, kolimise vm eesmärgi nimel. Esimesed parved olid ilmunud juba kiviajal. Suurim samm laevanduse arengus oli paat, mis oli valmistatud puidust, see
Maanteetransport Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Transpordiliigi lühike tutvustus Millega arvestatakse veotariifid Veotariifide võrdlus teiste transpordiliikidega Näide veotariifidest Tutvustus(1) Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid või pikapi. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid. Inimeste(reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel. Tutvustus(2) Positiivsed küljed: Negatiivsed küljed: Tasuv/majanduslikult efektiivne Hooletu sõit võib kaupu Kiire kohaletoimetamine vigastada Ideaalne lühikeste vahemaade Liikluseeskirjad võivad läbimiseks põhjustada viivitusi
kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema autoveoteenuse osutamine või seda hõlmav muu veondustegevus. (3) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes
iseseisev majandusharu. Euroopa Liidu riikides annab transport keskmiselt Igapäeva elus mõistetakse transpordi all · kaupade ja inimeste veoga tegelevat majandusharu · veoste ja reisijate ümberpaigutamise protsessi · inimtegevuse haru · veo- ja teenuseliiki · transpordiühikute voogu tänaval · kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid · info ülekandmist Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Aeg ja kulud on seotud kahel viisil: · Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav · Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu) · Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli. Maanteetransport 3
paremini kokku uut tüüpi nõudlusega (peamiselt veovahendite ja –ühikute sobilik suurus). Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid “uksest ukseni” vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on suhteliselt kõrge vedude omahind. Teise puudusena võiks nimetada suhteliselt väikest kandevõimet võrreldes mere- ja raudteetranspordiga. Samuti on maanteetranspordi oluliseks puuuduseks suhteliselt suured väliskulud. Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot. Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega
tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2002, 102, 601 jõust. 1. 01. 2003] §5. Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema autoveoteenuse osutamine või seda hõlmav muu veondustegevus.
asendatavus vastutusrisk (varguse - kahjustumise oht kindlustatakse ja maksab lõppklient) toote eriomadused (kemikaalid, kliimatingimused, Best before) 10) Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Turgude asukoht Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, Mastaabisäästu efekt (suured kogused vastav transpordiliik nt. meretransport) Energia hinnad (kütuse hind) Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide reguleeritus, riiklikud maksud) 11) Transpordi liigid MAANTEETRANSPORT: Eelised: suur paindlikkus ja manööverdamisvõime; koormate toimetamine "uksest ukseni"; võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus; veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt madalad nõuded; lühike veoaeg;
firma tahab pakkuda kõrget kvaliteet, siis tuleb selleks teha ka kulutusi ning kuna paljude tarbijate jaoks on esmatähtis kvaliteet, siis on nad selle nimel valmis maksma ka natuke kõrgemat hinda. Teenindustaset transpordis iseloomustavad peamiselt järgmised kriteeriumid: 1) veosagedus transpordivahendi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne) 2) veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti 3) vedude regulaarsus võime pidada kinni lubatud väljumiste ja saabumiste ajagraafikust 4) veoteenuse saadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järele on vajadus 5) veoste kaitstus kaupade kaitsmine ebasobilike tingimuste eest, nagu löögid, müra, vibratsioon, temperatuur jne 6) vedude turvalisus kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest
Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hindamine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs. · Transpordi juhtimisega vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korraldamine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, autojuhtide tööaja ja töötasu arvestus. · Ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine · Hangete ja ostutega tegelemine · Materjalijuhtimine ja tootmine planeerimine · Tarneahelate hindamine
paremat juurdepääsu ja edukamat majandust. Inimkond kasutab tänapäeva transpordis rohkem energiat kui kunagi varem ja tarbitavad kaubad on toodetud meist üha kaugemal. Samas on inimeste igapäevasele liikumisele kuluv aeg jäänud sajandite jooksul samaks – keskmiselt 70-80 minutit päevas. 7. Maantetranspordi olemus Koos logistika arenguga on kujunenud välja uut tüüpi transpordinõudlus, mida iseloomustab eelkõige vedude teostamise kiirus ja operatiivsus, väiksemad saadetised, kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus, turvalisus ning võimalus jälgida vedude teostamist ja saadetiste liikumist. On saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlust täidab kõige paremini maanteetransport. Maanteevedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised: • kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn uksest ukseni teenindamine
tööviljakus on kõrge tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste Suhteliselt väike energiakulu korral Mereteede piiramatu läbilaskevõime võimalik kasutada vaid rannikuriikidel Suur mahutavus ja kandevõime (praamid ja sadamate asukoht tankerid) Laevaremonditehasete ehitamise vajadus Eriti on ökonoomne kaugemate vedude puhul (üle ookeani) Siseveetransport Head küljed Negatiivne Suur veovõime (maake, puitu, vilja) • saab kasutada vaid seal, kus on laevatatavad Suur töövilakus jõed; Vedude odavus • jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada;
Tihedus massi ja ruumala suhe Väärtus väärtuse ja kaalu suhe Asendatavus Lastitavus ehk ruumalakasutus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi Vastutusrisk, kahjustatavus Kaubakäsitluse lihtsus Toote eriomadused 4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226 Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms)
aga kaotamas oma tähtsust ka lühikestel veokaugustel. · Veomarsruutide optimeerimine. Transporditööde optimeerimine võimaldab vähendada või täielikult välistada vastassuunalised või ristuvad veovoolud. Elektronarvuti planeeritud transpordimarsruudid võimaldavad transpordikulude kokkuhoidu mõnest protsendist isegi 3040 protsendini. Veomarsruutide optimeerimine elektronarvutil sobib eelkõige tootmisettevõtte väliste vedude planeerimisel. Ntks mineraalväetiste ja sissetulevate veoste osas on kõik põllumajandustootjad tarbijaiks. Teravilja, kartuli jm toodangu osas aga tootjaiks. 3) Spetsiaalveose vedamisel ilmnevad probleemid mahalaadimiskohas Spetsialiseeritud autod ei pruugi vastata ettevõtte laadimiskoha mõõtmetele. Lepete täpsustamise, veomarsruutide optimeerimise ja infoleviku parema korraldamisega on võimalik hästi läbi viia tellitud vedusid. See oleks suureks
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib
Optimaalsete veotingimuste tagamine: _ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel _ Kaupade laadimistööde kiirendamine _ Sõiduaja lühendamine liinidel _ Vahetustega tööaja kasutamine _ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6
Kuluarvestuse võrreldavuse saavutamiseks olgu eelduseks et kõik kasutatud kilet transportivad autod on keskmiselt toorainelattu jõudes koormatud 2/3 ulatuses ehk 23,3 m3 ehk kasutatud kile praktiliste mõõtmiste kaudu kaalub 1 m3 keskmiselt kokkusurutuna 150- 170 kg. Kooma kaaluks teeb see aritmeetiliselt 3,73 tonni. Arvestame, et nädalase tootmistsükli jooksul tehakse tooraine hankimiseks ja valmistoodangu klientideni toimetamiseks alljärgnevad veokogused: Tabel 3. Vedude plaan Veoliik Kaugus edasi- Vedude arv km tagasi km Tooraine hankimine 60 1 60 Tooraine hankimine 90 2 180 Tooraine hankimine 150 3 450 Tooraine hankimine 250 3 750 Valmistoodangu tarne 240 2 480
(€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestatud erinevatel põhjustel alla- või juurdehindlused. • Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel eesmärkidel (nt raudtee oma veod). • Kohalikud tariifid võivad olla erinevatel põhjustel kohalike raudteeülemate poolt kehtestatud. Raudteel sõltub veotariif kõige enam veokaugusest ja kaubakogusest. Täpne veotariif arvutatakse lähtuvalt kasutatava vaguni tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest,
kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks. Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 2. Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimise tasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Strateegilise juhtimise otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil (nende mõju logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele on väga suur).
laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6 Turuga seotud tegurid: konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid
süsteemset tulemust 2. Joonista ja kirjelda ettevõtte tarneahela etapid! Tarnimine- hankimine-tootmine-ladustamine-jaotuskanalid-tellijad-lõpptarnija 3. Kirjelda (või joonista) transporditeenuse protsess lähtekohast sihtkohta (konsolideerimine ja dekonsolideerimine)? Konsolideerimine – sorteerimisterminalides erinevatelt saatjatelt saabunud saadetiste liitmine üheks saadetiks Dekonsolideerimine – ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks . Erinevate vedude, erinevate veovahendite, erinevatele klientidele ja ladudele. 4. Missugustel juhtumitel eelistab tellija „uksest ukseni“ transporti või kokku- ja jaotusvedu? Mugavus, kiirus, kindlus 5. Miks on vaja logistikaettevõttel kasutada lisaväärtusteenuseid? Nimeta vähemalt viis lisaväärtusteenust! Kindlustus Tollivormistamise teenus Keemiliste ainete vedamine Mittegabariitsete kaupade vedamine Lõhuvad kaubad 6. Nimeta EUR ja FIN aluse mõõtmed?
(2 punkti) b) Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad (4) ja millised suured veoteenuste ostjad (4)? Põhjenda. · Võrdle kaubaveo ja kaubakäibe diagramme Eestis. Miks on need nii erinevad? · Analüüsige erinevate transpordiliikide eeliseid ja puudusi kaubavedudel ning tehke lühike kokkuvõte, millisteks vedudeks on vastav transpordiliik sobivaim. Analüüsil aitavad teid järgmised märksõnad: a) vedude kiirus b) vedude paindlikkus(võimalus valida vedude aega ja marsruuti) c) kaubakogused (sobib suurte, mahukate kaupade või väikeste kaubakoguste jaoks) d) rajatiste ehitamine (teed, terminalid, hooned jne.) e) tööviljakus (kas kaubakoguste edasitoimetamiseks on vaja teha vähe või palju tööd) 74. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid.
ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või ristlaadimist (cross-docking).Veetava kauba omaduste ja eripära alusel jaotatakse maanteevedusid tavavedudeks, puiste-ainevedudeks, vedelike vedudeks, metsamaterjali vedudeks ehk metsavedudeks jne. Tavavedude all mõeldakse materjalide ja valmistoodete vedusid kaubaalustel või alusteta, kui vedude tegemiseks on võimalik kasutada levinumat veoinventari (pool- või täishaagis, veoki furgoon jne. 13. Veoviisid, nende lühiiseloomustus, eelised, puudused Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud, ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus, kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised:
Praktilise töö ülesanne Koorma planeerimine ja rahvusvahelise veo korraldamine Andmed Töötate veokorraldajana ettevõttes Saku Auto AS garazeerimiskohaga Sakus, kus tehakse rahvusvahelisi maanteevedusid. Autojuht sõitis kliendi koormaga välja Saksamaale, kuid tagasisuunaliseks veoks puuduvad veosed. Tagasipöördumine Saksamaalt Eestisse tühjalt ei tule kõne alla, kuna reis tooks ettevõttele kaasa kahjumi suuruses ca 2000 . Veokorraldajal tuleb leida vedude ja veoste haldamise interaktiivsest keskkonnast sobivad veosed saavutamaks võimalikult head koorma täiteastet ja organiseerida laadimine välismaal kolme ööpäeva jooksul alates pärisuunalise veo mahalaadimise päevast. Pärisuunalise veose mahalaadimine Hamburgis lõpeb 03.02.2016 kell 11.00. Saksamaa ettevõtetes on võimalik teostada pealelaadimist ajavahemikul 08.00 17.00. Seega tuleb veose saamiseks jõuda pealelaadimiskohta hiljemalt 16.00. Veoki keskmine kiirus on 70 km/h
tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport,
puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE
Harjutus 4 Optimeerimine Ülesanne Leida optimaalseim lahendusskeem, kui kaugele on otstarbekas kaupa vedada Oma objektist lähtuvalt tegutseb piirkonnas veel 4 maavarasid kaevandavat ettevõtet, ke Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20
Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise, raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut. Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised. 2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor. 10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama? Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest. 11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu? Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimustes arvestanud, et min. veetav kaubakogus on 35 t, veokaugus üle 101 km.
Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine, Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks optimaalsete veotingimuste tagamine : Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete
laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid, seda 79. Rongitranspordi eelised ja puudused. III osa suurem kulu. Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu-...
kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Töötlejad – tegelevad masinatega, mis kuivatavad ja hakivad teelehti. Samuti valmistavad ette transportimiseks. Eksportijad – nad ostavad ühistutest või enampakkumistelt ning müüvad toodangu edasi kaupmeestele. Nad tunnevad hästi piirkonda ja tootjaid ning see garanteerib vedude kvaliteedi. Kaupmehed – nad varustavad pakendajaid õiges koguses ja õigel ajal teelehtedega, mille hind on vastuvõetav nii müüjale, kui ka ostjale. Pakendajad – pakendavad suurtest kotidest teepuru väikestesse teekotikestesse Istandused Kasvatajad Vahendajad Töötlejad Eksportijad Jaupmehed Jakendajad Jaemüüjad Tarbijad Transport
ja mille kohta? Kõige enam otsuseid võetakse vastu operatiivsel tasandil. See on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid.See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist 4.Kui pikaks ajaks koostatakse strateegilisi plaane? Strateegilisi plaaane koostatakse vähemalt viieks aastaks,kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused. 5.Mis on logistilise strateegia eesmärk? Logistilise strateegia eesmärk on ettevõtte jaoks kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. 6
1. Töötaja, kes töötab _______________________________________________________________ (ameti nimetus) või teeb ___________________________________________________ tööd, mis on vahetult seotud (töö nimetus) _________________________________________________________________________________ (väärtuste säilitamise, töötlemise, müügi (väljastamise), vedude või talle üleantud _________________________________________________________________________________ väärtuste kasutamisega tootmisprotsessis) võtab endale täieliku materiaalse vastutuse ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilivuse tagamise eest ja seoses sellega kohustub: a) hoolitsevalt suhtuma talle ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt säilitamiseks või muuks
ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. 14. Varudega seotud kulud Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja laokulu ka muid kulusid(käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. 15. Transpordi mõiste Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. 16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid Looduslikud tingimused, transporditehnika, tootmise paigutus, ümbritsev keskkond. Looduslikud ja geograafilised tingimused Looduslikud ja geografilised tingimused seavad oma piirangud veoviiside ja veovahendite valikul Transporditehnika Tehnika ja tehnoloogia kiire areng viimastel aastakümnetel on mõjutanud oluliselt ka
aastaga 2012). Sõitjate arv rahvusvahelistel raudteevedudel kasvas aastaga 26%, bussivedudel 13% ja merevedudel 1%. Rahvusvahelistel õhuvedudel sõitjate arv aga vähenes, üle neljandiku võrra. Kaubaveoteenuste maht varasema aastaga (2012) võrreldes vähenes. Kaubaveo maht tonnides kasvas 1%, kuid tonnkilomeetrites vähenes 10%. Enamik kauapa, mis veeti 2013-ndal aastal veeti maanteedel ja raudteedel. Rahvusvaheliste vedude kaubaveo 2% kasvu mõjutasid maantee ja mereveoettevõtted, samal ajal kui kaubavedu raudteel vähenes aastaga 6%. Õhutranspordi ettevõtete osatähtsus kaubaveos oli väga väike. Lennureisijaid oli 2013-ndal aastal vähem kui 2012-ndal aastal. Eesti lennujaamades teenidati 2013-ndal aatal 12% reisijaid, kui sellest varasemal aastal. Ka kauba- ja postivedu lennujaamade kaudu vähenes varasema aastaga võrreldes 12%.
gaase; ained; klass 9 -- muud ohtlikud ained ja esemed. temperatuurireziimi veod Kindlat temperatuuri nõudvad eriveod on eeskätt seotud toiduainetega. Asjatundjate hinnangul on see ,,kõige mustem stsenaarium", kuna järelevalve selliste vedude üle ei ole piisav. Toiduainete veol kasutatavad autod peavad tagama vajaliku temperatuurireziimi, omama vastavaid seadmeid, sertifikaate jms. Kõik see muudab aga veo tellija jaoks kallimaks. Samas konkurents on tihe ja kõik vaatavad, kuidas odavamalt hakkama saaks. Nii ongi sellised sellised veod väidetavalt suuresti tellija südametunnistusel. Ülegabariitsed ja konsolideeritud veod
toimetamine ahela ühest lülist teiseni. Transpordiliikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest. Veosüsteemid koosnevad: 1. Füüsilisest infrastruktuurist (teed, sadamad, torujuhtmed) 2. Veovahenditest (auto, rong, masin, laev, pumbad) 3. Tugifunktsioonidest (kütusetanklad, rehvitöökojad, elektritanklad, veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta)
· pakkematerjalide asendamine · manuaalsete operatsioonide automatiseerimine · standardiseerimine Logistikutele esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad: · transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus · informatsiooni haldamine ja juhtimine · töö ergonoomia ja tööliste ohutus · klienditeenindus · kauba vigastused · jäätmete vähendamine · ohtlike ainete pakkimine · pakkimine rahvusvaheliste ja globaalsete vedude tarvis Aluste ringlemine ettevõtete vahel Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt läbi alljärgnevate skeemide: · ühekordse kasutusega alused saabuvad välismaalt importkaubaga, peale kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist mitu ringlemistsüklit koos kaubaga · tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR aluseid ja nn. ühekordse kasutusega aluseid
kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg. Veoturul esitavad kliendid (veoste valdajad) veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest. 19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikustikel ning jaotus- ning kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalide vahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla veograafiku nn. Sõiduplaani alusel
20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on suhted programaatilised,majandus suhted paranevad. 21. SKT-sisemajanduse kogutoodang (aastajooksul tootetud kaupade ja teenuste kogu väärtus). 22. Juhtivaks on muutunud teenindus sektor.Teisel kohal on töötlev tööstus ning kõige väiksem on hankiva tööstuse osatähtsus. 23. Eesti mereline asend soodustab mere transpordi arengut nii kauba vedude kui transpordina. 24. NSVL-i okupeerimine. 25. Et vaesemates kohtades arendataks ka ümbrust.
transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu kullerteenus eriveod (puisteained) tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus Outsourcing logistika Logistilise teenuse ostmise eesmärk on saada enda ettevõttest välja
elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate vedude puhuks, sest laadimine käib kähku ja auto sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis. Eesti maantee kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega on u 10 000 km. Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle heitgaasid on mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks, teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega. Eesti maanteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
3 Tööülesanded ja soovitud tulemus 3.1 Tööülesanded Soovitud tulemus 3.1.1 Arendustegevus Töökorraldus, tehnika ja suhtumine on kaasaaegsed, pidev liikumine uuendusliku poole 3.1.2 Klientidega suhtlemine Kliendid on rahul ning üksteist mõistetakse arusaadavalt 3.1.3 Vedude korraldus Kaupade veod on korrektselt korraldatud ning kaup jõuab õigel ajal ja õiges koguses saajale 3.1.4 Lepingulised läbirääkimised Klientidega tehtud lepingud on üheselt mõistetavad ja arusaadavad 3.1.5 Tehnika sobivuse valik Kasutatav tehnika ei ole vananenud, vaid on
Seda toetab ka Euroopa suhteliselt tihe teedevõrk ja terminalide võrgustik ning regulaarsete veograafikutega veod terminalide vahel. Selle tulemusena on loodud head tingimused just väikesaadetiste ja grupikauba regulaarvedudel. Eeliseks on võimalus pakkuda uksest-ukseni teenuseid suhteliselt lühikese veoajaga. Samuti kehtivad kaupade pakkimisele suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi kandevõime on piiratud ning peapuudus on vedude suhteliselt kõrge omahind ning seega on see suhteliselt palju keskkonda saastav veoviis. Veovahendite lubatud mõõtmed ja kaalupiirangud seavad piirid ka saadetiste suurusele ning mõõtmetele. Raudteetransport Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks suurte vahemaade taha. Raudteetranspordi olulised eelised on suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralikkus, samuti on laadimistöid võimalik efektiivselt korraldada.
varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamiset ning. 28. Nimeta turuga seotud transpordikulusid mõjutavaid tegureid? 1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 29. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteem koosneb järgmistest komponentidest: o infrastruktuur o transpordivahendid o tugisüsteemid
Albina Voronkova Maksu-ja tolliameti IT-süüstemid. Referaat Juhendaja: Leeni Rajaste 1 Sisukord 1.Maksu- ja tolliamet.............................................................3 2.IT-süüstemid.......................................................................4 2.1.Complex....................................................................................4 2.1.1.Kliendi aruanded.....................................................................................4 2.1.2.Elektrooniline Tollideklaratsioone esitamine.........................................5 2.1.3.Protseduuride passid................................................................................5 2.2.NCTS.........................................................................................6 2.3.JVIC.....................................................................................
Küsimus 1 Osaliselt õige Hindepunkte 0.20/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud: Valige üks või mitu: a. trollibuss b. sõiduauto (6-9 istekohta) c. buss d. tramm e. reisirong Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vali alljärgnevatest õiged liini/ võrku iseloomustavad näitajad Valige üks või mitu: a. peatused b. peatuste vahekaugus liinil c. liini pikkus d. ekspluatatsiooniline kiirus e. liini veovõime f. jalgsikäigumaa pikkus g. reisi, sõidu keksmine pikkus Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vii kokku mõiste ning selle tähendus. Vastus 1 Tänavavõrk ...
kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
