Vedelkütuse hind, selle ajalooline tagasivaade, prognoosid. (0)

TTü
Vedelkütuse hind, selle ajalooline tagasivaade, prognoosid. Kütusehinna kujunemine Eestis ( aktsiis , muud maksud). Kütusehind ja selle kujunemine teistes Euroopa riikides.
MEA5350 - Rahvusvaheliste vedude lepingud ja normid
1
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone.
Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta - ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust.
Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama , et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid . Näiteks:

Ostuhind , teiste sõnadega – kütusehind börsil (~45% naftahinnast)

Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast )

Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast)

Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast)
Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee
Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvutempodega, ning mõnede teiste faktoritega, mille seas on: struktuursed naftanõudluse omadused, majanduse energia - ja nafta nõudlus, kliimat, energiatarbijate tehnoloogiate efektiivsuse tase, ning teiste kütusteliikide konkurentsvõimalus.
Naftapakkumine maailmaturul on määratud maailma nõudlusega, tehniliste faktoritega, struktuursete karakteristikatega maailma naftatootluses ja ekspordis, nafta eksportijate riikide poliitikaga, ning teiste teguritega, mille sees on siuke juhustuslikud faktorid nagu sõjategevused.
Country
Production (bbl/day)
Share of World %
Russia
10,540,000
12.01%
Saudi Arabia
10,270,000
10.06%
United States
9,688,000
8.91%
Iran
4,252,000
4.77%
China
4,073,000
4.56%
Canada
3,483,000
3.90%
Iraq
3,100,000
3.75%
Mexico
2,983,000
3.56%
United Arab Emirates
2,813,000
3.32%
Brazil
2,572,000
3.05%
Nafta kaevandamine barreli/päev, sorteeritud riikide kohta
Allikas: Wikipedia Eng
Maailma naftahind sõltub nõudlusest ning pakkumisest, ja mõjutab nii nõudlus kui ka naftapakkumine. Liiga kõrge naftahind hoiab nõudlus madalal tasemel ning stimuleerib nafta asendamine teiste kütustega. Samal ajal kõrge naftahind stimuleerib nafta kaevandamine regioonides, kus nafta kaevandamine maksab palju rohkem, kui traditsioonilistes riikides. Tulemus on see et naftahind langeb.
Madala hinnaga läheb protsess vastupidi – kasvab nõudlus, ning langeb pakkumine (peamiselt regioonides kõrgema kaevandushinnaga). Tulemuseks on jälle naftahinnakasv.
Oma arenemisel maailma naftaturg teinud läbi mitu etappi , igaühel oli oma hinnakujunemise mehhanism , ning hinnakonjunktuur.
Praegune etapp on seotud kõrge hinna muutlikkusega. Selle põhipõhjuseks on alustatud 1980-ndates börsikaubanduse arendus, ning järgnev naftaturgu integreerimine maailma finantssüsteemisse.
Esimene XX sajandi pool oli suhteliselt stabiilne naftahinda mõttes.
Seitse riigid kontrollisid põhiline osa naftakaevandusest ning nafta hinnatase . Hind oli stabiilselt madal. Madal hind oli vajalik selleks et taganeda minimaalsed maksumaksed, traditsioonilistes naftakaevanduse riikides.
Odava nafta periood, mängis tähtsat rolli nafta kompleksi jaoks, mis lubas asendada kivisüsi nagu TOP – kütus. Kui „naftašokk“ tekkiks varem, on võimalik, et nafta roll, tänases energiatarbimises, oleks madalam.
Kahel „naftašokkidel“ ( terav naftahinnatõus 1973s – ja 1980 aastas) oli üks üldine põhjus - nafta tarne katkestus Lähis-Idast.
Revolutsioonid nafta-eksportijate riikides, ning Yom Kippuri sõda oli põhjuseks, et tarne Lähis-Idast langes umbes 5 mln barreli ööpäevas, see kehtis mitu kuud 1973 aastas (see oli 9% maailma tarbimist. Tulemuseks hinnad tõstnud $3 kuni $12.
Iraani revolutsiooni ning järgneva Iraaki sõda tulemuseks oli see, et nende riikide keskmine aasta kaevundus langes 1981 aastaks rohkem kui 4,5 mln barreliks ööpäevas.
Maailma nafta hinnatõus oli $14 kuni $36.
Põhjuseks et hinnatõus oli nii suur on see et, kriitiliselt langes naftapakkumine.
Aga täiel määral näitas enda ka teine faktor – turgu osalejate paanika , mis oli seotud hirmuga et nad enam ei saa osta vajalikku naftakogust. Tarbijad oli valmis maksta nafta eest uskumatult kõrgema hinda. Tulevikus turuosalejate tuju roll ainult kasvanud.
Lääne riikide kasvutempo langemine (üks põhjusest on kütuse toorainete kallinevus), nafta kaevandus tempo kasv väljaspool OPEC , arenenud riikide tegevus suunatud naftatarbimise langemiseks, oli põhjuseks et tuli uus stabiilne periood suhteliselt madalatega hindadega.
Aastast 1987 kuni 1997 nafta hind oli $15-20 vahel. XXI sajandi alguseks turg transformeeris, “müüja turult ” – “ostja turule”.
Pikaajaliste kontraktide vastu tulid tarned hulgi turgudelt, milledel hinnad langesid koos nõudluse langemisega.
OPEC oli sunnitud langeda tarned pikaajalistel kontraktidel.
Nafta kaevandamise jaotus OPECis.
Allikas: BA
Edasi, nõudluse ja pakkumise muutmine ei mõjunud analoogiliselt nafta hinnataset (pikaajaliselt). Siiski majanduskriis Aasias toonud kaasa hinnatase langemine 1997-1998 aastates.
Lüheajalist hinnamõju tegi ka terroristi rünnak septembris 2001 aastas, ning töötajate streik Venetsueelas 2002 aastas.
Aga milles on põhjus et nafta hind oli nii muutlik XXI sajandis, kui see ei olnud nõudluse ja pakkumise balansi muutmine? Faktoreid oli mitu, ja põhiosa nendest oli majandus-finantsi põhilised. Aga kõigepealt, tahaks märkida nii tähtsat mõjurit nagu vabad võimsused nafta kaevanduses.
Krooniline investeeringute puudus nafta kaevandamise sektorisse, on üks põhjusest miks naftahind jääb nii kõrgemaks. Vabad võimsused mängivad puhvri rolli nõudluse ja pakkumise vahel.
Kui nad on madalal tasemel, tarbijad muretsevad et nafta tarne võib katkestada. Hirm tõuseb hinda, ning iga juhtum, mis võib katkestada nafta kaevandus, kohe mõjub hinda kõrgemaks.
Maailma vaba võimsused nafta kaevanduses, on väga raske kõrge täpsusega mõõtma. 2004 aastast kuni 2006 aastani, madal vabavõimsuste tase (umber 1mln barreli ööpäevas) – oli põhiliseks põhjuseks hinnakasvamiseks.
Tõeline (20004$ / barrel) nafta hinna ajalugu.
Allikas: theoildrum.com
1970-1980 aastatel nafta nõudluse ja pakkumise balansil oli veel suur mõju hinnatasemele.
Edasi see faktor kaotab oma tähtsust. Kriitiline nafta tarbimise langemine koos väikese OPECi osa langemisega maailma nafta kaevanduses, andsid võimalust arvama , et keskajalises perspektiivis see faktor kaotab oma mõju hindadele.
Siiski 2010 aastal nafta tarbimine oli rohkem kui eelmine maksimum 2007 aastal, ning jõudis 87,4 mln barreli ööpäevas. Turul osalejatele jälle tuli meelde, vaba võimsuste puudumise probleem.
Tuli uus era, kus naftahind on määratud finants faktoritega ning turul osalejate ootamistega.
Selles olukorras poliitilised kriisid Lähis-Idas 2011 aasta alguses oli põhjuseks et nafta hind tõusis rohkem kui $120. Hinnakasvu ei katkestanud isegi OPECi avaldused , et nafta tarne puudu Liiviast on kompenseeritud teiste OPECi liikmete varudest .
Statistiliste andmete järgi (OPEC, ning U.S. Energy Information Administration (EIA)), OPECil on piisavalt võimsust et kompenseerida nafta tarne puudu Liiiviast.
Siiski turul osalejad tihti arvavad et statistilised andmed on tihti ebakorrektsed ning ülekaalutud. Läks aeg ning hirm, et suured konfliktid lähevad Saudi-Araabiasse ka, oli kadunud, samal ajal langes ka natukene naftahind. Aga me ei saa veel kindel olla et hirmfaktor, mis on lisatud naftahinnale, kaotab oma mõju.
Nafta hinnamuutlikkuse põhiosa moodustaval finantsfaktorid. Nagu ma juba kirjutasin üleval, teise naftašokki järel algas börsi kaubanduse aktiveerimine, ning 1999 aastal Glass-Steagalli seadus, mis keelustas pankadel aktsiatega kauplemise, oli tühistatud. See lubas naftaturule uus mängijad, kes ei olnud otseselt seotud nafta äriga – pangad , kindlustus - ning pensioni fondid.
Hind on nüüd määratud mitte reaalse nõudluse/pakkumise balansiga, aga finants aktiivi väärtusega.
Nüüd naftahind on tihedalt korreleeritud paljude finantsnäitajatega, näiteks, dollari kurssiga ning börsiindeksitega.
Võtame näiteks S&P 500 indeksi, mis näitab kõige suuremate USA-kampaaniate kapitaliseerimist. Trendid on üsna sarnased, korrelatsioon kaob ainult vaadatud perioodi lõpus, millal nafta hind hakkas muutma Araabia riikide ebastabiilsuse tõttu. Niimoodi , vastastikune mõju ning kõrge naftahinda ja börsiindeksite korrelatsioon, on viinud sellele, et need börsi omadused nagu: kõrge hinnamuutlikus, tsüklilisus, fraktaalsus - on nüüd ka nafta koteeringute omadused.
Nafta hinda ja börsiindeksite korrelatsioon ei ole alati positiivne. Teatud ajavahemikkudel andmed liikuvad ühe trendi peal, kuid vastupidi. See toimud sellepärast et raha liikuvad ettevõtete aktsiate ning nafta fjutsersite (ingl. futures contract, futures) vahel.
Eriti tähtis see fakt oli maailma majanduskriisi ajal - 2008 aastal. Börsi indeksid hakkasid langema novembris 2007 aastal, aga nafta hind 2008 aasta esimesel poolel kasvanud eriti kõrge tempoga, ja oli viimase tugipunktiga investorite jaoks.
Järsku nafta koteeringute kasvamisele aitasid raha, mis tulid börsi turgudelt, tulemusena oli spekulatsioonimulli pumpamine ning järgnev kollaps.
Nafta transformatsioon finantsaktiviks, viinud nafta koteeringute korrelatsioon dollari kurssiga. See on loomulikult, sest nafta hind on väljendatud USDes, seega dollari kurssi tugevdamine, selle ostujõudu kasvamine viib nafta hinda langemine (dollarites) ning vastupidi.
Suure osa mootorikütuste hinnast moodustavad riiklikud maksud. Kuna aga valitsus ei langeta aktsiisi- ja käibemaksu, kui toor -nafta hind langeb, ei muutu ka mootorikütus jaehind Eestis samas proportsioonis näiteks toornafta hinnamuutusega.
Eestis moodustavad maksud bensiini ja diislikütuste hinnast suure osa:

• Aktsiisimaks
  
• Miinimumvarumaks
  
• Käibemaks
  

moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast.
Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused.
Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses.
Allikas: statoil .ee
Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee):
Aktsiis EUR/ liiter
Bensiin
Diislikütus
01.07.1993
0,026
0,016
15.11.1995
0,075
0,054
01.01.1997
0,115
0,057
01.12.1997
0,160
0,103
01.12.1998
0,192
0,148
01.09.2000
0,224
0,194
01.04.2003
0,224
0,163
01.05.2004
0,288
0,245
01.01.2005
0,288
0,245
01.05.2005
0,288
0,245
01.01.2008
0,369
0,330
01.07.2009
0,398
0,370
01.01.2010
0,423
0,393
Mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste graafik (1993-2010; allikas: www.fin.ee)
Tervikuna nafta hinda kujunevad paljud erinevad faktorid, mis ei saa eraldi arvestama, neid tuleb arvestama nagu terve hinnakujunemise mehhanism. Oluline on see, et jaomüüja ei saa mõjutada umbes 93% kütuse lõppuhinda tanklates. Sama moodi hinda ei saa mõjutada nii eesti elanikke ostuvõime, kui ka majandus juhtumid Eestis kui riigis, selle pärast ei nafta hind kujuneb maailma börsides, kus, omakorral analüüsitakse terve maailma sündmusi (majandus mõttes).
Kasutatud infoallikad:

Wikipedia.com

Delfi.ee

Statoil.lv

Statoil.ee

Neste.ee

www.fin.ee

theoildrum.com
1