Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vedelkütuse hind, selle ajalooline tagasivaade, prognoosid. (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #1 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #2 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #3 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #4 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #5 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #6 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #7 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #8 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #9 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #10 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #11 Vedelkütuse hind-selle ajalooline tagasivaade-prognoosid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unnamed5 Õppematerjali autor
MEA5350 - Rahvusvaheliste vedude lepingud ja normid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

Kaasaegse maailma sõltuvus naftast

Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11

Õiguse kujunemine
thumbnail
30
pdf

Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

.................................................................................................................... 29 Lisa 7 ........................................................................................................................ 30 3 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda ülevaade sellest, mis toimub naftaturul, võttes fookuseeks eelkõige maailma naftareservid, nafta tarbimise ning ka selle, milliseks võib kujuneda nafta roll meie ühiskonnas tulevikus. Põhjus teema valiku vastu tuleneb isiklikust huvist naftaturul toimuva vastu. Üldiselt olen kursis olnud lühiajaliste trendide uurimisega, k uid antud referaadiga seoses tundus igati ratsionaalne valik võtta just see teema, et näha, kuidas turg globaalsel skaalal toimib ning milline on pikema perspektiivi vaade tulevikku. Referaat on jagatud neljaks osaks. Esimese antakse ülevaade sellest, mida kujutab

Majandus
thumbnail
23
docx

Globaalsed nafra reservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

15%), väävel (1,5%), lämmastik (0,5%) ja hapnik (0,5%). Veel võib naftas leiduda fosforit, kaaliumi, rauda, vanaadiumit ja veel teisigi taolisi elemente. Toornafta sisaldab kuni 4% lahustunud nafta kõrvalgaasi, 0,5-10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli. Sealjuures tuleb märkida, et nafta omadused võivad olla väga erinevad. Omaduste erinevus sõltub kohtadest, kust saab naftat kaevandada. (Vikipeedia) Toornafta turuhind sõltub selle kvaliteedist. Kvaliteeti mõõdetakse peamiselt selle väävlisisalduse ja tiheduse järgi. Et nafta tihedust määrata, kasutatakse API skaalat. See skaala võimaldab võrrelda naftatoote raskust veega. Mida raskem nafta, seda madalam API ja vastupidi. Põletades raskemaid naftasid, annavad nad rohkem soojust, kuid on madalama API tihedusega ning ka turuhind on madalam. Toornaftad, mis on API skaalal üle 38kraadi, loetakse kergeteks toornaftadeks. Seevastu toornaftad, mis asuvad API skaalal alla 22kraadi, loetakse rasketeks naftadeks

Logistika
thumbnail
7
doc

Nafta töötlemine

Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja ­taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 korda suurem.

Keemia
thumbnail
8
docx

Nafta

õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus. Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida `puhtast söest', otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu. Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile ­ erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul

Loodus õpetus
thumbnail
21
docx

Saudi Araabia referaat

siiite. Kuna praeguseks on rahavastiku üle 30 miljoni on tegemist suurriigiga. Saudi Araabiat iseloomustab 2% iive kasv. Teguriteks on usk, kus soositakse mitmelapselist pere ning pole väga levinud rasestumisvastased vahendid. Emigrante on rohkem kui immigrante. Rahavastiku tihedus on 12in/km2. Inimesed on koondunud linnadesse ning tööstusrajoonidesse, kus on tööd ning elamiseks kõlbulikud tingimused. Riiki katab enamalt jaolt kõrb, mis teeb selle näitaja suhteliselt väikeseks. Rahvastiku paiknemine Alla 15-aastaseid on riigis kõige rohkem, eriti just poisse. Kuni 15-aastaste laste osakaal on ~30%. Tööealisi on ~60% ning vanureid on ~10%. Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34

Geograafia
thumbnail
18
docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus

Majandus
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

Termini kasutus muutus absurdseks. Tekkis probleem, et teha kindlaks, millega julgeolek on seotud: kas riik, indiviid, ühiskond, rahvus, kultuur vms? Johan Galtung & Jan Oberg globaliseerumise probleemid ja julgeoleku ideed: ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire. 1 JULGEOLEK 21. SAJANDIL Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed: globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile: läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta). Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden, kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris)

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun