Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb haigusnähtude väljendus: kergetest kaebustest eluohtliku seisundini. Õietolmuallergia Õietolmuallergia on kõige sagedamini esinev allergialiik. Pollinoosi nähud esinevad vaid allergeeni - taimede ja puude õitsemise ja tolmlemise perioodil. Ülejäänud osa aastast võib inimene olla täiesti terve, ilma vaevusteta. Pollinoosi puhul esineb allergikul kipitus- ja sügelustunne ninas, võib tulla ka rohkesti vedelat eritist. Või siis on nina hoopis kinni ning seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust. Ka kõri limaskestal võivad tekkida ärritus- ja põletikunähud: kipitustunne, kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud õhusaaste tulemusena on viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia linnades
Kütus ATKEAS mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos nimetatuna tahkekütus), maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. 52
Variant 1 Puidu termolüüs? Termolüüs–temperatuuri toimel aset leidev keemiline lagunemine. Endotermilise reaktsiooni käigus lõhutakse keemilised sidemed. Pürolüüs on enimkasutatav termolüüsi alaliik, mille korral kõrgendatud temperatuuridel ja hapnikupuuduses lagundatakse orgaanilist materjali. Pürolüüsil laguneb aine keemiliselt. Pürolüüsi käigus lagundatakse aine lihtsateks, põlemiskõlblikeks osadeks. Puidu pürolüüs algab 105 °C juures. Umbes 400 °C juures on juba 75% puidust pürolüseerunud. Puidust eraldub u. 400 erinevat keemilist ühendit, mis kõik lagunevad erinevatel temperatuuridel. Nimetage puidu hüdrolüüsi võimalused ja kirjeldage neid? Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks. Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit: a) puidu hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega (kuni 0,7%) kõrgel temperatuuril (160...180 ºC) ja rõhul (10…15...
· Kaks korda päevas loomade karjamaale ja tagasi ajamine on tülikas ja aeganõudev. · Karjamaarohust jääb osa kasutamata, selle saagikus on 15...20% väiksem kui niitelisel kasutamisel. · Lehmad kannatavad ilmastiku kapriiside all. Suvel liigne kuumus, sügisel vihmasajud, külm. · Sageli on probleeme lehmade karjamaal jootmisega. VASIKATE SÖÖTMINE JA HOOLDAMINE SÜNNIST KUNI KUUE KUU VANUSENI Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta piima, energiaallikana vajavad nad rasva, mida kulub esimesel elukuul vasika kohta 4...8 kg. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4...6 nädala vanuselt. Esimesel 3...4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat
_ vesiniksidemed; _ osakeste mass (aatommass või molekulmass); _ osakeste kuju. Aurustumine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Külmumine _ Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. _ Tänu jää mahukale vesiniksidemetega struktuurile on vesi anomaalne: rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sublimeerumine _ Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. _ Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. _ Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Kriitiline temperatuur temperatuur, mille korral auru ja vedeliku tihedus on võrdsed (ei saa eristada vedelat ja gaasilist faasi) Lahus _ Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahustumine
Antud aine sulamissoojuseks (sulamisentalpiaks) (ΔHs, kJ/mol) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust vedelasse konstantsel temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel • Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f = k – p + 2
tarvitse meiel anda mingi teavet nende alade ökooloogilise iseärasuse/sarnasuse kohta. Meie maismaabioomid.Bioomide ehk biogeograafiliste vöödete arv. tundraalad - paiknevad põhjas polaarjoone ümbruses, merepiirist alates. Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes. Ka Aafrikas, Kilimnajnaros. Igikelts ehk kirsmaa, kus vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad
inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak - Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel
desoksüribonukleotiidtrifosfaate, praimerid ja DNA polümeraas. Automatiseerumise on võimaldanud kuumaveebakterilt pärit nn Taq- polümeraas, mis säilitab aktiivsuse kuni 100 kraadi juures. Saadud DNA fragmendid lahutat mikrokapillaarsel elektrofeesil pikkuse erinevuse järgi. 51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta, kust lastakse läbi mitteliikuva või väheliikuva faasi vedelat või gaasilist vedelikku või segu ja siis tänu sellele jagunevad lõpuks ained erinevalt...tekivad erineva kiirusega komponentide grupid...mis siis hiljem tehakse kindlaks vastavate füüsikaliste meetodite või keemiliste reaktsioonide kaudu 51. Elektroforees. Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel erinev
9.3. KLOORISHOKK Kloorishokk ehk superkloreerimine Kloorishokk tähendab kloori 5...10 kordset üledoseerimist. Kloorishokil on mitu otstarvet: see tapab mikroorganismid mis peavad vastu normaalsele kloorihulgale vees; peatab vetikate kasvamise ja üldjuhul kõrvaldab klooramiinid. Seetõttu on regulaarne kloorishokk loomulik basseinihoolduse osa. Kloorishokiks on olemas kiirestilahustuv shokikloor, kuid sobib kasutada ka granuleeritud ja vedelat naatriumhüpokloori. On tähtis meeles pidada et ebameeldiv kloorihais ja silmade ärritamine mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist on tegelikult põhjustatud vaba kloori vähesusest ja seotud kloori suurest hulgast! Vee kloorisisaldust tuleb kontrollida sageli, soovitatavalt iga kord peale intensiivset kasutamist. [2] 10.VEE OSOONIMINE Osoonimine on ainuke desinfitseerimismeetod mis pakub üldlevinud kloorile tõsisemat konkurentsi
See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.3 Nõuded plastsetele määretele: · ei tohi kergesti vedelduda .(Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), st, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja. (Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv); · peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed. Määre ei tohi oksüdeeruda hapniku mõjul ning õli ei tohi seismisel paksendist eralduda; · peavad kaitsma detaile korrosiooni eest;
abil sünteetilisele materjalile siirdamist. Värvipulbrist võib segada vette soovitud kontsentratsiooniga dispersiooni saamiseni. Trükkimiseks tuleb segu paksendada alginaatpulbri lisamise teel. DISPERSIOONVÄRV PABERILE TRÜKKIMISEKS JA SÜNTEESKANGALE SIIRDAMISEKS vesi 43 ml Oksüdeerija (Ludigol, Lamesol, Precomol) 1g Dispersioonvärv (Dianix SE) pulbrit 6 g vedelat 4x rohkem Paksendaja (n. Precogel 4 %) 50 g Kokku 100g Värv trükitakse või maalitakse siirdetrüki paberile. Sobib ka õhuke, siledapindne näiteks ofsettrüki või ka printeripaber. Pärast värvi kuivamist siirdatakse kujutis sünteeskiulisele kangale triikraua või kuumpressi abil. Lisaks sobivale temperatuurile ja ajale on olutine tugev surve.
Seejärel kleebi tükike teipi värvitud pinnale ja tõmba ära. Kui värv jääb teibi külge, on värv kasutuskõlbmatu. Kui soovid kasutuskõlblikku värvi pikemaks ajaks hoiule panna, pead värvipurgi pealt katma plastikust mähisega ja kaane tihedalt sulgema. Aseta purk õiget pidi jahedasse kohta. Ära pane lateksvärvi välja või kohta, kus puudub kütmisvõimalus, sest külmunud lateksit ei saa enam kasutada. Ära vala vedelat värvi äravoolutorust alla ega pane muu prahi hulka. 13 Kuivanud õlil põhinevaid värve, puidu viimistlus vahendeid võib panna muu prügi hulka. Lenduvad kemikaalid on õhku saastavad. [5] 4.2.2. Taaskasutlus ja kõrvaldamine Lateksi või õlil baseeruva värvi ülejäägid: ● Kui võimalik, siis vii kohalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti.
otsustati, kas arsti toiming vastas meditsiinilise hoolekande nõuetele. Kui leiti et arsti töö oli ebapädev, siis võis teda oodata kohtuasi patsiendi väärravimise eest. Anatoomias ja füsioloogias oli esimene arst, kes Galeni humorismi teooria ümber lükkas, Razi. Oma 10saj teoses ,,Kahtlused Galeni suhtes", kritiseeris ta Galeni teooriat, et kehas on 3 neli eraldi ,,huumorit" ehk vedelat ainet, mille tasakaal on võtmeks tervise ja loomuliku kehatemperatuuri juures. Razi oli esimene, kes Galeni teooria ümber lükkas kasutades eksperimenti. See eksperiment nägi välja niiviisi, et kehasse sisendati kehatemperatuurist erineva temperatuuriga vedelikku, mis siis kas tõstis või alandas keha temperatuuri. Ta täheldas, et soe jook tõstab keha temperatuuri kutsudes esile kehapoolse reaktsiooni või tegevuse, mitte lihtsalt ei kanna oma soojust või jahedust kehale üle
kuigi abrasiivtreiteraga saaks ka seda hädapärast teha. Töötlemistemperatuuri järgi jaotatakse töötlemise võtted kuumtöötlemiseks (termiline) ja külmtöötlemiseks (mehaaniline ja keemiline) 10 Termilised võtted Termilised võtted põhinevad klaasi kui amorfse materjali omadusel muutuda kuumutamisel järk-järgult pehmemaks ja voolavamaks kuni täiesti vedelikutaolise olekuni. Vedelat massi saab valada vormidesse, paksemat massi saab vormida, valtsida ja pressida. Nii valmistatakse massiivseid esemeid ja pakse klaastahvleid. Aknaklaasi valmistamisel tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade, ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Tähtsaim võte klaasi töötlemisel on puhumine, mida tuntakse juba klaasi leiutamisest saadik. Selle meetodiga on valmistatud peaaegu kõik klaasnõud. Puhumist saab
* Kanafilee ribatada ja praadida pannil koos sibula ja küüslauguga, lisada tükeldatud ja keedetud juurviljadele. Maitsestada soola, pipra, hakitud värske maitserohelisega. REBEKA KANA KEEFIRIMARINAADIS (Allikas: toidutare.ee) Ligikaudu 6 portsjonit. 12 kana poolkoiba 5 dl keefiri 60 ml taimeõli 2 sl purustatud pipart 2 küüslauguküünt (muljutud) 1 sl meresoola 1 tl jahvatatud vürtsköömneid 1 sl vedelat mett Pane kana poolkoivad suurde kilekotti, lisa pett ja 60 ml õli. Lisa ka muljutud küüslauguküüned, purustatud pipraterad ja sool. Raputa juurde jahvatatud vürtsköömned, lisa lõpuks vahtrasiirup ja raputa kõik segamini, et marinaad seguneks ja kanatükid saaksid sellega kaetud. Võimaluse korral jäta poolkoivad ööseks külmkappi marineerima või hoia neid toasoojas vähemalt 30 minutit kuni 2 tundi. Kuumuta ahi 210 kraadini
Nende abil saadakse magnetvälja tugevused kuni 50 T (tesla). Ülijuhte käsutades on võimalik teha transformaatoreid, millel ei olegi terassüdamikku. Niisugustel trafodel pole ka jahutusprobleemi, soojuskaod on peaaegu võrdsed 0-ga. Omaette rühma moodustavad krüojuhid ehk hüperjuhid, millel madalal temperatuuril juhtivus järsult suureneb, kuid ei suurene ülijuhtivus. Selline nähtus tekib küllalt kõrgel temperatuuril (20° K - 77° K), mis on saavutatav kas vedelat vesinikku, neooni või lämmastikku käsutades. Seletub aga sellega, et madalal temperatuuril vaibub materjali kristallvõre võnkumine ning seega ka elektronide hajumine suunatud liikumisel. See nähtus on omane vaid puhastele metallidele. Cu 99,99%, Al 99,99%, Be 99,95% krüojuhid võimaldavad saada mähises väga suuri voolutihedusi ja seetõttu vähendada ka transformaatorite gabariite.
Hommikueine a. 220g köögi- või juurviljamahla võrdsetes osades porgandi, selleri ja kurgimahlast. b. 220g köögi- või juurviljasalatit tomatitest, kurgist, salatist ,,Romen", sellerist ja/või rohelisest või punasest paprikast. c. Arbuus mitte enam kui 500g. Arbuusi võib asendada teiste puuviljadega (2-3 erinevat), samas koguses või 2-4 banaaniga. d. Kokku 240-500g vastavalt valikule: - 1-2 vedelat muna; - 30g tooreid seemneid või pähkleid; - 120g putru (kaera, hirsi, kooritud riisi või tatra, kartuli, jamsi, kõrreliste, patissoni). Pähklid ja seemned on parem asendada munakollastega. Märkus: grupis d olevad toiduained on soovitatavad füüsilise töö tegijatele või algajatele (kes on alles hakanud praktiseerima Loomuliku Hügieeni dieeti). Suvel, kui organism vajab palju vedelikku, võib arbuusi süüa rohkem. Keskpäevaeine (lants) 1
· I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest, liivsetes või saviliivsatest pinnastest soodes, kus esineb vee põikvoolu tuleb rajada muldkehasse vett läbilaskvad ehitised
arenenud tööstusele, otsuse kohaselt uue jääksaadusi, millest benseeni ja esmajoones tekstiili- ja maagaasi, millest toodetakse põlevkivitöötlemiskompleksi vedelat ammoniaaki ja tolueeni, mootorikütuste keemiatööstusele, on rajamist Kohtla-Järvel komponente, musta lakki ja maakonna väliskaubanduse granuleeritud karbamiidi. loosungi all "Gaasi Ammoniaak on tooraineks autokummide tööstuses
sisaldus 60%, 104°C 65%.Valmis suhkrusiirup sisaldab 60-65% kuivainet. Mehhaaniliste lisandite eemaldamiseks kuum suhkrusiirup filtreeritakse. Mikroflooraga saastumise ja kupaazist aroomainete kadude vältimiseks jahutatakse siirup peale filtreerimist 10-20°C-ni kasutades soojusvaheteid. Külmal meetodil suhkrusiirupi valmistamisel suhkur lahustatakse temperatuuril 60-70°C, seejärel filtreeritakse ja jahutatakse. Võimalik on kasutada ka vedelat suhkrut. Kasutamine on analoogne suhkrusiirupile kuna vedel suhkur sisaldab mitte alla 64 % kuivainet 3.INVERTSIIRUPI VALMISTAMINE Inversiirupi valmistamiseks pannakse keedukatlasse vesi ja kuumutatakse keemiseni ning lisatakse suhkur. Peale 30 minutilist keetmist 65-70 % kuivaine sisaldusega suhkrusiirup filtreeritakse ja jahutatakse kuni 70°C-ni. Inverteerumine viiakse läbi segajaga varustatud mahutites, mis on kaetud soojusisolatsiooniga ja omavad kuumaveesärki, et hoida siirupit
ampitsilliini. Loksutame segamini ja valame söötme õhukeste kihtidena Petri tassidele. Teeme transformatsioonisegule kuumašokki 50sekundit 42 kraadi juures. Meetod seisneb selles, et CaCl2 tõttu DNA tõmbus rakumembraanide ligi. Ja nüüd kui paneme oma segu sooja, siis membraanikahjustuse tagajärjel DNA migreerub raku sisse. Tõstame tuubi 5minutiks jääle jahutma Järgneb elustamisefaas. Selleks lisame 500 µl vedelat LB söödet ja inkubeerime 30 minutit 37 kraadi juures. Tsentrifuugime bakterid põhja Eemaldame sööte bakterite pealt Suspendeerin, et tekiks ühtlane lahus Kannan bakterisegu Petri tassile. Kallan klaasterad tassile ja loksutan et bakterid laiali kanduksid. Asetame tassid 37 kraadi juurde kasvama . Mida ja miks me transformeerime? Millist tulemust ootad?
koostis, struktuuri, pooride teket, kaare püsivust ja keevisliite mehaanilisi omadusi. Elekterräbukeevitus on kaarkeevituse protsess, kus liidetavate det servade ja elektroodi sulatamsieks kasutatakse keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektrooditraadi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbrilise räbusti kiht. Pärast teatud koguse sularäbu tekkimist kaob elektrikaar ja keevitusvool läbib vedelat räbu. Vedel räbu on elektrolüüdiks, milles eraldub keevituseks vajalik soojus. Keevitusvanni piiratakse külgede poolt veega jahutavate tugiplaatidega ehk kristallisaatoritega. Perioodiliselt lisatakse keevisvanni pulbrilist räbustit. Kasutatakse ühe ja mitme elektroodiga üheläbimikeevitust. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, traadi etteandekiirus on konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust gaasilisse konstantsel temp vedelat olekut läbimata. (∆Hsub, kJ/mol). ∆Hsub = ∆Hs + ∆Ha Kriitiline temperatuur – temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk – vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek – kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi – vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt
seemneväädis ülenevas suunas kubemekanalisse, kust laskub kusepõie taha väikevaagnasse. http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/testis.jpg http://www.monashivf.edu.au/images/male_reproductive.gif Eesnäärme lähedal tekitab seemnejuha külgväljasopistise s e e m n e p õ i e k e s e , mille järel kitseneb ta nn. purskejuhaks. Viimane läbib eesnäärme ja avaneb kusitisse, mille kaudu seemnerakud väljutatakse. Edasikandumiseks vajavad seemnerakud vedelat keskkonda, mida toodavad abisugunäärmed - seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid S e e m n e p õ i e k e s e d on pikliku kujuga paarisnäärmed kusepõie põhja taga väikevaagnas; nad eritavad nõret, mis lisandub seemnerakkudele, moodustades
Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet:
mis on vertikaalselt nihutatav. Pea-ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Radiaalpuurpingid tagavad lõikriista ja töödeldavate avde samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihke liikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. 38. Vedelfaas paagutamine, tahkesfaasis paagutamine? Tardfaaspaagutus: materjalis vedelat faasi ei teki. Kalestusnähtuste kadumine->oksiidide taandamine-> pind-,piir- ja mahtdifusioon-> pooride kujumuutus, vähenemine või kadumine->rekristallisatsioon ja terade kasv. Vedelfaaspaagutus: 2 või enamkomponentses süsteemis kergsulav komponent on mingis paagutusstaadiumis sulas olekus. Esimeses staadiumis mood vedelfaas, mis täidab osakeste vahelised tühikud. Teises staadiumis toimub väikeste osakeste lahustumine
Vajadusel võib pea pöörata küljele Toit Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu( nt. jogrtilaadne püreestatud toit ja kissellilaadse paksusega jook) Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist Vältima peab Kuuma ja külma toitu Vedelikke Toitu, mis sulab suus vedelaks( nt. jääkuubikuid, jäätis) Vedelat ja kuiva tükilist toitu Pudenevat toitu( riid, näkileivad) Toitu, mis nõuab liigset närimist(vintske liha) Seemneid sisaldavaid toiduaineid Tihket toitu(banaan, pehme sai) Toitmise tehnika Inimene, kes pt. toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal kõrgusel pt. silmadega ning pilkkontakt võimalik 16 Söömise ajal ei paluta pt. rääkida Julgusta pt.
· Kuivaine on 75-80%, millest sahhariide on ligikaudu 65% · Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid *Suhteline kõvadus - antud temperatuuril külmunud vee osamass külmumistäpp. *Kui segu külmumistäpp langeb, jab antud temperatuuril rohkem vet külmumata ning valmistoode on pehmem. *Igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,06 C *Rasvasisaldusel mõju puudub. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule *Soodustavad väikeste jääkristalide teket *Hoiab ära jääkristalide kasvamise soojussoki korral *Suurendavad segu viskoossust, õhu ühtlast jaotumist friiserdamise ajal *Seovad sulamisel vett, suurendades sellega vastupanu sulamisele Valgulised stabilisaatorid Zhelatiin Kaseiin Albumiin Globuliin Polüsahhariidsete stabilisaatoritd agar-agar (saadud pruunvetikast), karrageen (saadud punavetikast), kummiaraabik, jt. sarnased kummid
Selle energiatüübi probleemiks on, et tihtipeale on geotermilised veed väga 7 kõrge soolasusega ja põhjustavad aktiivset korrosiooni. See sunnib kasutama spetsiifilisi materjale, aga ka ette võtma sagedasi hooldustöid ja jaama sulgema. Juhul, kui vee temperatuurid on turbiinide jaoks vajamineva kuuma auru tootmiseks liiga madalad, on vaja kasutada erinevaid soojust juhtivaid materjale, näiteks vedelat soodiumi. Sellised materjalid on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013) 1.6. Loodete energia Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist.
Preparaadid: o Rennie Ca.Mg karbonaat o Maalox Al(OH)2 ja Mg(CO3) o Alminox Al-atsetaat ja MgO. o Almagel NEO Al(OH)2 ja Mg(OH) + simetikoon. Manustada ERALDI: tühja kõhuga (söögi vaheaegadel) e. 3…4 tundi pärast sööki (4 ja enam korda päevas) ja/või õhtul enne magama minekut - tabletid hoolega peeneks närida(maopinna ära kataks) ja vett peale juua - võimaluse korral eelistada vedelat ravimvormi (suspensioon, vedelgeel, piim jmt) Kasutamine: - ülihappesusega gastriit - maohaavandtõbi (ulcus ventriculi) - kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi (ulcus duodeni) Antatsiide manustakse sümptoomide ilmnemisel või kui ilmnemine on tõenäoline ANTATSIIDID : NB!! Vältida samaaegset/üheaegset teiste ravimite manustamist, sest: - ERALDI 2h- seovad teisi ravimeid ja nende biosaadavus väheneb (nt. antibiootikumid
8 jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost (kokkupõrked, kraatrid jms.). Vanimad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vanimad elavate organismide kivistised on vähem kui 3. 9 miljardit aastat vanad. Selle perioodi kohalt, kui elu hakkas alguses arenema, ülestähendused puuduvad. (4) Maa on ainuke planeet, kus vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Euroopa pinna all vett). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Maa temperatuuri stabiilsena hoidmises on väga tähtis ookeanide soojusmahtuvus. Vesi murendab suur osa Maa kontinentide erosiooni, see protsess on tänapäeva Päikesesüsteemis unikaalne (kuigi see võis toimuda minevikus Marsil). (4) Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis
Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 4.3.4. Agregaatolekud ja faasid Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused
pulbiks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Materjali toodetakse mõõtudes 2000x940, 2000x1220mm. Materjali paksus on 3,2mm. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -10C. Mastikskatted kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi, paksusega 1...3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud. Bituumensideainega toodetav kattekihi rullamaterjal on ruberoid, aluskihimaterjalid ja pergamiin. Pergamiin
Valendik on avar,tuumadon basaalsed ja nurgelised. Tugev PAS-reaktsioon, mis viitab süsivesikutele limas. Seroossed näärmed – valmistavad vedelat nõret. Valendik on väike ja tuumad on ümarad.Tsütoplasma ei anna PAS-reaktsiooni. Homokriinsed näärmed – lõpposas ainult ühetaolised sekretoorsed rakud(higinäärmed) Heterokriinsed näärmed – lõpposas erinevad sekretoorsed rakud (maopõhja näärmed) Epiteelide regeneratsioon
limaskesta niisutamiseks ja toidu seedimiseks sülge. See seguneb söödaga ja seega on kergem sööki neelata. Samuti neutraliseerib see eesmaos käärimisel tekkivaid happeid. Väiksed süljenäärmed on pisikesed seinasisesed moodustised limaskesta all. Lokaalne tähtsus on neil limaskesta niisutamine vastavad piirkonnas. Osad talitlevad ka toidu maitsmisel. Suurtest süljenäärmetest eraldub enamik süljekogusest. Toodavad peamiselt vedelat sülge. 16. Keel: Keel on keeleluuga seondunud lihaseline suuõõneelund, mis täidab peaaegu kogu pärissuuõõne. Ta on komplemis- ja maitsmiselund, samuti osaleb toidu mälumisel ja neelamisel, häälitsemisel. Karnivoorid lakuvad keele abil vedelikke. Samuti kasutatakse keelt karva ja naha puhastamisel. Keel koosneb ettepoole suunatud tipust, keelekehast ja -juurest, mis on suupõhjale kinnitunud lihaste abil. Keelt katab nahkne limaskest
1 kg piima kohta 500 g jõusööta. Suve keskel tuleb hakata lehmadele andma etteniidetult mitmesuguseid lisahaljassöötasid (haljas põldhein, haljassegatis, -mais). Joogivesi peab olema kättesaadav. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett. Vasikate söötmine ja hooldamine sünnist kuni kuue kuu vanuseni. Vasikale ei tohi korraga palju piima joota. Piim – kehasoe, väikeste sõõmudena (imedes). Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta – piima, energiaallikana vajavad nad rasva. Mäletsema hakkavad vasikad 4…6 nädala vanuselt. Esimesel 3…4 elupäeval on vasika söödaks ema ternespiim. Seda peab pärast sündimist jootma kohe – 45 minutit kuni 2 tundi pärast sündi (ka öösel). Seda tuleks joota võimalikult palju. Päevas peaks vasikas jooma 5…6 l ternespiima. Ternespiim oluline: toitainete sisaldus ja antikehad!! 15
T2 = 325°C + 273 = 598 K = ( 773 - 598 ) / 773 = 0,226 =? ehk 22,6 % 2.9. Aine agregaatolekud Agregaatolek on aine olekuvorm , mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine.
). Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vanimad elavate organismide kivistised on vähem kui 3.9 miljardit aastat vanad. Selle otsustava perioodi kohta, kui elu hakkas alguses arenema ülestähendused puuduvad. 71 % Maa pinnast on kaetud veega. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Europa pinna all vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena. Vesi on vastutav samuti suurema osa Maa kontinentide erosiooni ja murenemise eest, unikaalne protsess tänapäeva Päikesesüsteemis (kuigi see võis toimuda minevikus ka Marsil).
protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast. Seetõttu on peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost (kokkupõrked, kraatrid jms.). Vanimad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vanimad elavate organismide kivistised on vähem kui 3. 9 miljardit aastat vanad. Selle perioodi kohalt, kui elu hakkas alguses arenema, ülestähendused puuduvad. Maa on ainuke planeet, kus vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Euroopa pinna all vett). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Maa temperatuuri stabiilsena hoidmises on väga tähtis ookeanide soojusmahtuvus. Vesi murendab suur osa Maa kontinentide erosiooni, see protsess on tänapäeva Päikesesüsteemis unikaalne (kuigi see võis toimuda minevikus Marsil) . Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist
Samuti blokeerib DHT närvirakkude retseptoreid, mis annavad uue juukse taastootmiseks vajalikke impulsse. Kogu selle protsessi tulemusena langebki vana juus välja, uusi juukseid aga juurde ei kasva. Helsingi Ülikoolis katsetatud aine kujutaski endast pindaktiivset emulgaatorit, mis on võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks
sarnaselt meele, kuid ilma "mee" maitseta. Tänu fruktoosi olemasolule on invertsuhkur pisut magusam kui sahharoos, kuid põhjustab külmumistäpi tunduvat langust. Sorbettide ja teiste jääde valmistamisel kasutatakse invertsuhkurt sahharoosi kristallisatsiooni vähendamiseks. Keskmiselt koosneb invertsuhkur 50% sahharoosist, 25% glükoosist ja 25% fruktoosist. 6.4.4. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule. Stabilisaatorite lisamine jäätisesegusse soodustab väikeste jääkristallide teket ja hoiab ära jääkristallide kasvamise olukorras, kus temperatur kõigub või muutub liiga kõrgeks (nn. soojussokk). Stabilisaatorid suurendavad ka segu viskoossust, mis omakorda soodustab ühtlast vahustamisel õhu jaotamist tootes. Samuti on stabilisaatoritel omadus siduda vett sulamise ajal, suurendades sellega vastupanu sulamisele.
Aga kuna S lained ei levi vedelas keskkonas, see alusel on kindel tehtud maasisse ehitus. Lainete murdumise tõttu tekkivad varju tsoon, mis saab olla põhjendatud ainult sellega et maa sees on mingisugune sfäär vedelikus olekus ja kus ükski laine murdumise tõttu siia piirkonda ei jõua. Just maavärinate leviku abil teame, et välistuum on vedelas olekus. Näiteks kui toimub Itaalias tugev maväärin, siis Austraalias see ei saa tunda. Need lained ei ole võimelised läbida vedelat maavälistuuma. P ja S lained murduvad niimodii, et tekkib varju tsoon. 10. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni seosed vulkanismiga ja selle tüüpidega, vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega Ookeaniline riftivöön ja Kuuma täpi magmatism sellestel piirkondadel tekkivad aluselised vulkaanid, mis on ohutum. Näiteks Island js Havaii. Saarkaarte vöönd, Aktiivne kontinentaalne äärevöönd, Kontinentaalne riftivöönd need on ohtlikumad piirkonnad.
(radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Vee keemisel Kuumutatakse keemistemperatuurini siis vesi aurustub. Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse küllastunud auruks jaguneb 2ks: Kuiv aur Aur, mis ei sisalda üldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. Ülekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib ülekuumndatud aur, mille temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X = M´´ - kuiva auru mass (kg)
Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga). 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline
tolmust elektrofiltris, mida köetakse suitsugaasidega, et ja filtraat (NH 4Cl) destillatsioonikolonni, mille ülemisse vältida fosfori kondensatsiooni seal (fosfori ossa antakse lubjapiima (Ca(OH) 2), alumisse ossa aga veeldumistemperatuur on 280,5°C). veeauru. NH4Cl laguneb, jääki jääb kaltsiumkloriid, Toodetud vedelat fosforit põletatakse P 2O5-ks, eraldunud ammoniaak retsirkuleeritakse. Kaltsineeritud lahustatakse vees ning saadakse puhas, termiline sooda tootmise skeem on võrdlemisi lähedal ortofosforhape: säästvale tehnoloogiale, ühe protsessi jääke
vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide (tavaliselt 2 tk.), millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid (tavaliselt 2 tk.) silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik. Autode rattad ja rehvid 8.2
protsess. b) Auru on võimalik saada vee keemisel. N: aurukateldes ja tavalise aurustumise puhul toimub aurustumine ainult vedeliku pinnal.(aktiivsemad veemolekulid eralduvad pinnalt). Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustumisprotsessi, mis toimub kogu vedeliku ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja M ´´ X = niisket küllastunud auru iseloomustatakse kuivusastmega X. M ´+M ´´ M´´ - kuiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
