KANGATRÜKI tehnoloogia 2015 (0)

Trükitehnoloogia 2. kursus
Piret Valk
EKA 2015
REAKTIIVVÄRVID
Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav.
Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses.
Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne osa, mis kiuga keemiliselt ühineb ja selle osaks saab. Neid kinnituvaid osi on kahesuguseid ja nende alusel jagatakse reaktiivvärvid rühmadesse: vinüülsulfoon-rühm, kuhu kuuluvad näiteks Remazol ja Primazin värvid, teine monokloortriatsiin-rühm, kuhu kuuluvad Cibacron-, Procion-, Basilen- ja Levafix-värvid. Rühmade erinevat keemilist stabiilsust kasutatakse ära keemilises reservtrükis.
Reaktiivvärvid jagunevad veel reaktiivsuse ning substantiivsuse alusel.
Reaktiivsus näitab, millisel temperatuuril ja kui kiiresti värv kiudu kinnitub.
Substantiivsus iseloomustab värvi võimet lahusest kiudu liikuda .
1. KUUMVÄRVID (aeglased) KÜLMVÄRVID (kiired)
Väike reaktiivsus ↔ suur