" või ,,Kas te saate praegu rääkida?" Kui vastus on eitav, siis võiks kõnest keelduja pakkuda helistamiseks sobivama aja või anda lubaduse, et helistab ise tagasi. Ebamugavamate situatsioonide vältimiseks on kõige targem suunata oma telefon kõneposti või välja lülitada. Hea kombe kohaselt helistab isik, kes ei saanud mingil põhjusel kohe rääkida, esimesel võimalusel tagasi. Kui vastaja on sunnitud kõnest keelduma, siis on viisakas saata vastusena lühisõnum oma hõivatuse põhjuse ja võimaliku sobivama aja kohta. Hea tooni hulka ei kuulu, et korra vastamisest keeldunud inimesele helistatakse lühikese aja jooksul korduvalt uuesti, olgu tegu tahes tähtsa teemaga. Niisugusel juhul tuleks jätta teade kõneposti või saata lõhisõnum. Kui olete teiste inimeste seltskonnas, siis on viisakas enne kõne vastamist nende
google.com/forms/d/1ozvxGiYn2okvYeIqYR_1dfLr117vifXW6CbbNd_uK1k/ viewform Antud ankeetküsitluses on enam probleeme selle I osas. Kõigile 6-le seal olevale küsimusele on valitud vale küsimuse tüüp. Küsimustiku koostaja oleks pidanud adekvaatsete vastuste saamiseks valima oma küsimuste tüüpiks kinnise küsimuse. Mis võimaldaks vastajal märkida ära ainult ühe vastusevariandi. Hetkel on vastajal võimalik märkida linnukest kõikidesse kastidesse (nt esimese küsimuse puhul saab vastaja teha linnukese nii naise kui ka mehe valikusse). Selle vea tõttu võib andmete hilisem töötlemine muutuda keeruliseks, kuna ühe vastuse asemel on esitatud mitu. 2) http://www.eformular.com/samples/noorteankeet7-12.html Küsitluse miinuseks on eelkõige tema teine küsimus. Nimelt pole selle küsimuse jaoks vastamiseks antud piisavalt täpseid vastuseid. Tänapäeva lapsed ja noored käivad tihti üheaegselt mitmes erinevas huviringis, kuid selles ankeetküsitluses pole võimalik märkida
Transpordieelistuste tarbijauuring Lugupeetud Vastaja! Alates 30. augustist kuni 30. septembrini toimus Tallinnas Keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Üritus on korraldatud, et propageerida inimeste seas keskkonnasõbralikke liikumisviise. Sellega seoses palume Teie abi selle uuringu läbiviimisel, et teada saada inimeste eelistusi ühistranspordi ning isikliku transpordi valimisel. Eesmärk on uurida inimeste teadlikust keskkonnasäästlikusest ning käimasolevast kampaaniast. Sobiv vastusevariant palun märkida ringiga
on ikkagi vanemate tugi või siis tõepoolest, tööle minek. Kokkuvõte, järeldused Kui me valisime neid inimesi, keda intervjueerida, oli meil mõttes, et kindla peale tulevad siit väga vastakad arvamused ja seisukohad. Meie kõigi üllatuseks ei erinenudki vastajate vaatevinklid nii drastiliselt kui oleks võinud oodata. Vastused sellistele küsimustele, mis puudutasid põhjuseid, miks tudengid tööl käivad, jäid mõlema vastaja puhul üsnagi pragmaatiliseks ja just sel põhjusel ei saanudki need väga palju erineda. Mõlemad vastajad olid enne intervjuud mõõdukalt teadlikud kõrgharidussüsteemis valitsevatest probleemidest ja üllatavalt teadlikud ka kõrgharidusreformi põhjustest. Kumbki vastaja ei olnud väga optimistlikult meelestatud selle suhtes, mida reform endaga kaasa toob. Ennustustes oldi küllaltki konservatiivsed ja arvati, et muutused ei ole väga suured
suhtlemispartneritevahelist kontakti. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6
Tarbijauuringu ankeet Õppeaines "Turundus" Küsitlusankeet GOSPA Üliõpilane: Alice Andressoo Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Oliver Parts Tallinn 2015 Lugupeetud vastaja! Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks meie küsitlusele, mille eesmärk on uurida kas inimesed on rahul GOSPA pakutavate teenustega. Ankeet koosneb kolmest lehest ning küsimustele vastamiseks kulub umbes 3 minutit. Valikvastustega variantide puhul palun tõmmata sobivale vastusele ring ümber(mõne küsimuse puhul võib valida ka mitu varianti!). Küsitlus on anonüümne ning teie poolt edastatud andmed käsitletakse konfidentsiaalselt
Formaalsed distsipliinid on näiteks matemaatika, loogika, male jne, kus tee vastuseni on niisama selge, sest formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste ega formaalsete küsimuste alla, kuna neile küsimustele (nt: "mis on aeg", "mis on elu mõte") pole võmalik vastata toetudes mingitele arvutlustele või vaatlustele. Filosoofilised küsimused
Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Suletud (vastajale on ette antud vastuse variandid) Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid. 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. Nominaalskaala ehk nimeskaala ( Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena nt vastaja rahvus, lemmikvärv ja perekonnaseis)
Kirjalik tagab parema võrreldavuse, vastajat isiklikumalt puudutavatele küsimustele parem vastata. Suuline paindlikum, võimalik loobuda küsimustest, mis antud vastajat ei puuduta. Soovitatav kirjalikku ja suulist küsitlust kombineerida. KÜSIMUSTE LIIGID Uurijaküsimus ja vastajaküsimus - Mitu kaudset ja detailset küsimust annavad sageli usaldusväärsema tulemuse kui üks otsene - Vastajaküsimused peavad arusaadavad ja kooskõlas vastaja igapäevase üldistuse ja analüüsi tasemega Kinnine küsimus ja lahtine küsimus Kirjalik vastamine lahtisele küsimusele nõuab pingutust ja kirjaliku eneseväljenduse kogemust, vastuste analüüs keeruline ja aeganõudev. Kirjaliku kinnise küsimuse liigid valida üks vastusevariant, märkida kõik sobivad variandid, järjestada Sisuline küsimus ja funktsiooniküsimus Funktsiooniküsimuste liike:
See küsimus aitas selgitada, millised on enam levinud abivahendid suitsetamisest loobumiseks, mida inimesed kasutavad. Sellele küsimusele vastas 23 inimest. Enam levinud vastusteks olid, et on katsetatud Nicorette nikotiiniplaastrit, tahtejõudu, söömist suitsetamise asemel, Niquitin nikotiiniplaastrit, Nicorette nikotiininärimiskumme ja Niquitin nikotiinipastille. Kaks vastajat olid katsetanud loobumiseks Allen Carr’i raamatut „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ ja üks vastaja oli katsetanud ka Allen Carr’i seminari. Üks vastaja oli katsetanud e-sigaretti loobumiseks. Üks vastaja kirjutas, et kuna abivahendid on väga kallid, siis pole võimalik neid katsetada ning üks vastas, et raseduse ajaks lõpetas suitsetamise ( ehk siis rasedus oligi abivahend, kuigi ajutine). Oli ka üks huvitavam vastus, milles oli kirja pandud, et vastaja katsetas suitsetamisest loobumiseks kokaiini, kuid see ei pruugi olla kõige usaldusväärsem vastus.
Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Sandra Verrevmägi TARBIJAUURINGU ANKEET Õppejõud: dotsent Oliver Parts Tallinn 2016 Hea vastaja! Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks küsitlusele teemal „Tudengite reisimisharjumused*“. Küsitluse eesmärgiks on saada aimu tudengite reisiharjumustes ning vastamisega annate panuse turismivõimaluste soodustamiseks tudengite jaoks. Küsitlus koosneb neljateiskümnest küsimusest ning vastamine võtab aega umbes 5 minutit. Vastamiseks tõmmake sobivaimale variandile ring ümber. Vastused on
· Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes seda pidasid koguni väga heaks. Väga halvaks ei pidanud keskkonna olukorda Eestis keegi. KESKKONNAALASED TEAVITUSTÖÖD · Keskkonnaalaste teavitusürituste raames on kaasatud alates juunist 2010 kuni august 2013 ligi 40 000 täiskasvanut.
kirjeldada) ning ei ole suunatud tegevusele, protsessile (nt otsida, uurida). 14. Uurimisküsimuste alaliigid on hüpoteesid. 15. Hüpoteesi sõnastamisel toetutakse: varem läbiviidud uurimuste tulemustele kirjanduse analüüsile oma kogemustele 16. Küsimuste tüübid küsimustikus: Vali ainult üks variant - küsimused, siia alla kuuluvad ka jah/ei küsimused Mitmikvalikuga küsimused, kus vastaja võib valida mitu erinevat vastust Vabavastusega küsimused Numbrilise vastusega küsimused Ajalise vastusega küsimused Pane tähtsusejärjekorda küsimused 17. Miks on vajalik tutvuda teabeallikatega: teema ja sellega seotud põhimõistete tundmaõppimiseks varem läbi viidud uurimistulemustega tutvumiseks, analoogsete projektidega tutvumiseks uurimismetoodika või praktilise tegevuse kava väljatöötamiseks 18
Tabel 4. Kuidas on info ja pildid teistele nähtavad 4 KOKKUVÕTE 5 KASUTATUD KIRJANUS http://www.okia.ee/blog/2009/11/mis-on-sotsiaalne-meedia-ja-turundamine- sotsiaalmeedias/ Ülevaade arvuti- ja internetikasutusest Eestis 2012 - http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/e-riigist-i- riigiks/infoyhiskonna-arengu-hetkeseis/arvuti-ja-internetikasutus-eestis-2012 LISAD Küsitlus: turvalisus internetis Lugupeetud vastaja! Et saada ülevaade internetikasutajate teadmistest ohutuse alal, on Sulle ette antud ankeet erinevate küsimustega. Sina kui vastaja jääd anonüümseks - tulemuste analüüsimisel Sinu nime ei avaldata, seega võid küsimustele vastata igati ausalt. Mõistvat suhtumist ja meeldivat vastamist! * Required Vanus * Sugu * Neiu Noormees Mitu tundi (päevas) veedad internetis? * Millistes suhtlusportaalides on Sul kasutaja? * MSN Skype
,,IDABLOKI KUJUNEMINE, ARENG JA LAGUNEMINE" ,,VÕIDURELVASTUMINE JA PINGELÕDVENDUS" KOOSTAJA ------------------------------------- VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki?
nii lõpetas mees oma mõtted. Elunautija Stenil oli eelmistele vastanute suhtes väga erinev vastus. Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita. “Lageraiega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda,” vastas Jaane nördinult. “Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur probleem,” lõpetas naine vastuse. Mitte kõigil inimestel ei ole ühtne arvamus ja see on hea, sest siis saab erinevaid mõttemaailmu võrrelda. Küsitlusel osalejatest 90% arvas, et Eestis võiks metsa olla. Saime
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Spordiklubi tarbijate rahulolu-uuring Ankeetküsitlus õppeaines Turundus Tallinn 2014 Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond TARBIJAUURINGU ANKEET Üliõpilane: Laura Freivald Üliõpilaskood: KATB142642 Tallinn 2017 Hea vastaja! Olete valitud uuringusse, mida viib läbi Spordihooldus OÜ, mille eesmärgiks on kaardistada hinnanguline spordihooldus toodete kättesaadavus ning rahva liikumisharjumused. Osutusite valituks Rahvastikuregistri juhusliku valiku alusel, mis tagab selle, et valimis oleks esindatud vanuses 16 35- aastased eri piirkondadest. Kõik Teie poolt antud vastused jäävad anonüümseks, mis tagab selle, et hilisemas tulevikus pole võimalik Teie isikut vastustega kokku viia.
Tarbijauuringu küsitluse näide Lugupeetud vastaja, Täname Teid, et valisite aja meie küsitluse täitmiseks. Küsitlus on koostatud ………… poolt. Küsitluse eesmärgiks on hinnata klientide rahulolu meie toote/teenus suhtes ja muuta tulevikus toode/teenus kliendi ootustele meelepärasemaks. Küsitlus on anonüümne ning ei võta rohkem kui ……….. minutit. Sobiva vastuse korral palume Teil ring ümber tõmmata või kirjutada vastus punktiirjoonele. Kõikide vastajate vahel läheb loosi …………………. Küsimuste tekkimise korral leiab meie kontaktandmed küsitluse lõpust. 1. Kui tihti Te võtate kodust väljudes kaasa oma joogitopsi või termose? Iga päev 1 Kord nädalas 1 Paar korda kuus 1 Vähem kui paar korda aastas 1 Ei võta üldse 1 Kui Te vastasite „Ei võta üldse“, siis palun suunduge küsimuse nr … poole. 2. Kas Te olete kasutanud meie kaasaskantavat is...
Tarbijauuringu küsitluse näide Lugupeetud vastaja, Täname Teid, et valisite aja meie küsitluse täitmiseks. Küsitlus on koostatud ………… poolt. Küsitluse eesmärgiks on hinnata klientide rahulolu meie toote/teenus suhtes ja muuta tulevikus toode/teenus kliendi ootustele meelepärasemaks. Küsitlus on anonüümne ning ei võta rohkem kui ……….. minutit. Sobiva vastuse korral palume Teil ring ümber tõmmata või kirjutada vastus punktiirjoonele. Kõikide vastajate vahel läheb loosi …………………. Küsimuste tekkimise korral leiab meie kontaktandmed küsitluse lõpust. 1. Kui tihti Te võtate kodust väljudes kaasa oma joogitopsi või termose? Iga päev 1 Kord nädalas 1 Paar korda kuus 1 Vähem kui paar korda aastas 1 Ei võta üldse 1 Kui Te vastasite „Ei võta üldse“, siis palun suunduge küsimuse nr … poole. 2. Kas Te olete kasutanud meie kaasaskantavat is...
uuritavaid 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega · Hea intervjuudes · Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles · Raske arvutiga töödelda · Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid · Aitavad kokku hoida aega · Lihtsam analüüsida · Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud · Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel Hea küsimus on
uuringud, personalivalik… KÜSITLUSE ETTEVALMISTAMINE • Eesmärk selgeks! Operatsionaliseeritud muutujad. Lisateemad. • Sihtrühma määramine! Kelle kohta teen järeldusi. Sihtrühma seotus uurimisprobleemiga. • Küsitluse korraldus paika! Kuidas ja millal. Motiveerimine. • Maht ja aeg KÜSIMUSTIKU ÜLDSTRUKTUUR • Pöördumine • Küsimused – teemaplokkidesse • Vastaja andmed: sugu, vanus, haridus, sissetulek, elukoht, rahvus, • Tänusõnad. Tagasiside meeldetuletus PÖÖRDUMINE • Kes? Olen TLÜ üliõpilane … • Mida? viin läbi uuringut … • Miks? Soovin selgitada …. • Kasutus? … et parandada …. • Palve vastata …. • Kuhu vastus … • Anonüümsus …. • Kui Teil tekib küsimusi, siis… • Nimi, kontakt … KÜSIMUSTE LIIGID • Lahtised ja kinnised küsimused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool IPHONE TEEMALINE TARBIJAUURING Tarbijauuring õppeaines turundus Juhendaja: Dotsent Oliver Parts Tallinn 2014 Lp Vastaja, Pöördume Teie poole palvega osaleda LoveApple korraldatud uuringus. Täites järgneva küsimustiku, annate meile võimaluse hinnata tehtud tööd ning pöörata Apple iPhone arendamisel rohkem tähelepanu Teile olulistele teemadele. Teie poolt antud vastused aitavad meid edasise tegevuse planeerimisel, omaduste parandamisel, võimalike probleemide ja kitsaskohtade lahendamisel. Ankeet koosneb kahest leheküljest ning küsimustele vastamiseks kulub keskmiselt 5 minutit.
- Tuleb vastata võimalikult hästi - Tuleb vastata ausalt - Nõuab palju pingutust - Nõuab vähem pingutust - Maksimalase soorituse testid - Üldvõimete testid - Erivõimete testid - Saavutus- e. tasemetestid - Verbaalsete võimete test - Leia iga küsimuse puhul kaks vastandliku tähendusega sõna - Ruumiliste võimete test (ravens progresive matrices) - Testi tulemust mõjutavad tegurid - Vastaja tegelikud võimed - Testimise situatsioon - Vastaja motivatsioon - Vastaja kogemus testidega - Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria - Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad
0 3 pall 4 pall 50 pall Joonis 4. Jah vastajate olulisus .2. Ei vastajate olulisus Sellele küsimusele vastasid siis need, kes ei pea oluliseks rõivaste taaskasutust. Kuna ainult kaks inimest vastasid ei, siis pikka järeldust teha ei saa. Graafiliselt näidata ei saa, kuna küsimusele said nad vastata oma enda arvamusega. Üks vastajatest ei ole kuulnud taaskasutusest ja teine vastaja ei ole mõelnud sellele, kuna kannab enamus riideid ära. 7 4. RÕIVASTE TAASKASUTUSE VIISIDE TEADLIKUS Vastajad vastasid, kui teadlikud nad on erinevatest rõivaste taaskasutuse viisidest. Enamus vastajatest on pigem teadlikud, neid oli 10. 5 inimest vastasid, et on vähe teadlikud, 3 inimest on pigem teadlikud ja üks inimene vastas, et ei ole üldse teadlik
Riik, poliitika ja valitsemine Praktikumiülesanded VI praktikum VASTAJA NIMI JA ÕPPERÜHM: 6. POLIITIKA KUJUNDAMINE JA VALITSEMISPROTSESSID 1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam • Eesti koolide vahel õppevahetused 2.Haldusreform • Teha KOVis referendumid • Vägisi liituda • Riigimotivatsiooni 2. Too päris elust näiteid „võimaluste akna“ avanemisest. Brexit Suurbritannias Uus valitsus Eestis Tervishoitus reform USAs Haldusreform Eestis 3. Too reaalsest elust näide erakondade ja huvirühmade ...
pool naised. Vastajad olid juhuslikult valitud. Küsitlus oli täiesti anonüümne. Küsitluse eesmärgiks oli saada teada, kui palju inimest 10-st on kokkupuutunud psüühikahäiretega, missugune on nende kogemus psüühikahäiretega ja mida nad arvavad psüühikahäirete ravimise kohta. Esimeseks küsimuseks oli „Naine või mees?“. Nagu eelnevalt autoris mainisid, siis olid osalejad täpselt pooleks: 50% mehi ja 50% naisi. Järgnevaks küsimuseks oli vastaja vanus. Enamik vastajatest jäid vahemikku 15-25, kuid osales ka kaks vanemat osalejat. Üks oli vahemikus 26-30 ja teine 36-40 aastat vana. Kolmandaks küsimuseks oli: „Kas Teil on kokkupuuteid psüühikahäiretega? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variantideks olid: pole teadlik; ei; jah. Kokkupuute all mõtlesid autorid, et kas vastajatel endil, tutvusringkonnas,
saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis, küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt. Küsimuste tüübid Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik. Etteantud vastustega ehk struktureeritud (kinnised) küsimusedneile vastates saavad vastajad valida teatud etteantud alternatiivide hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga
jm tingimuste tutvustamisega, millele järgneb mõni üldisem teemakohane küsimus stiilis „Palun kirjeldage oma kogemusi …“. Edasi saab aidata jutujärge hoida toetavate küsimustega, mis on enda jaoks kirja pandud selleks, et ükski oluline teema kahe silma vahele ei jääks. Küsimused on hea sõnastada lühidalt, võib kasutada üksnes märksõnu, et tekst oleks pilguga kergesti haaratav. Hea intervjuu on selline, kus vastaja saab aru, mida temalt oodatakse, ja jutustab võimalikult iseseisvalt – nii, kuidas ta ise asju näeb ja seostab. Kui vähegi võimalik, tuleb vältida küsimuse-vastuse stiili. Pole oluline, et vastaja räägiks asjadest intervjuu plokkide ja küsimuste järjekorras. Kui ta räägib millestki, mille kohta oli plaanis hiljem küsida, on hea kõnelejat mitte katkestada, vaid teha vastava küsimuse kohta märge, et sellest juba oli juttu. Intervjuu kava on uurijale spikriks ja orientiiriks.
· head kirjeldamisoskust INTERVJUU osapoolteks on küsija · läbimõeldud ja huvitavad küsimused ning vastaja või kaks · peaks pakkuma usutletavale üllatusi (ja enam) jutustajat · intervjueeria ei tüki ise esile, vaid loob usutletavale rääkimiseks soodsa olukorra VESTLUS OLUKIRJELDUS- MONTAAZ
14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? Võrguintervjuu on uurimismeetod, mille läbiviimisel on kasutatud info-ja kommunikatsioonitehnoloogijat. Nt Skype v messenger. Võrgupõhise meetodi eelised näost näkku intervjuu ees seisnesid võimaluses koguda andmeid eri geograafilistest piirkondadest ja vähendada uurija isiku mõju intervjuu käigule, see juures ei kaotanud uuring tänu sünkroonsusele ajalist lähedust uurija ja vastaja vahel. 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? Intervjuu kava koostati nii, et õpilastel oleks võimalus vastata spontaansetele küsimustele, teisalt paluti oma võimalikku enesemääratlust kommenteerida etteantud identifitseerivate kategooriate kaudu, poolstruktureeritud intervjuu vorm võimaldas peale varem sõnastatud teemade käsitlemise esitada intervjuu käigus ka lisaküsimui, olenevalt intervjueeritavate antud vastustest. 16
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välj...
Testimismeetodi valikul arvesta, et lisaks laiemalt tuntud kvalitatiivsetele uuringumeetoditele (rühmavestlus, personaalne süvaintervjuu), mis avavad hästi põhjuslikke seoseid, on rida erinevaid kvantitatiivseid uuringumeetodeid. Suurem küsitletute arv (200 ja enam) võimaldab tulemusi suurema usaldusväärsusega laiendada vaatlusalusele sihtrühmale ja võrrelda erinevusi sihtrühmade vahel (mehed-naised, noored-vanad). Kvantitatiivne reklaamitest võib toimuda personaalintervjuuna vastaja kodus või testimiskeskuses. Reklaame võib testida võrdlevana või ühekaupa (nn monaadtest). Monaadtesti korral hindab üks vastajate grupp ainult ühte reklaamikavandit ja teine samasuguse struktuuriga grupp teist kavandit, et vältida eelnevalt nähtud reklaami mõju teisele reklaamile antavatele hinnangutele. Meetodi valik sõltub paljus sellest, millistele küsimustele lahendust otsitakse. Heterogeense (laiapiirilise) sihtrühma korral
· ,,Kui süstlaid on vähe, jagatakse ühte". Kolmkümmend kaks vastanut 12 töötajat ja 20 kinnipeetavat nõustus väitega. Kuus vastanut viis töötajat ja üks kinnipeetav ei nõustunud. Kolm vastanut (töötajad) väitsid, et enamikul tarbijaist on isiklik süstal. Üks vastanu (kinnipeetav) ütles, et ainult HIV-positiivsed jagavad süstalt. Üks vastanu (töötaja) ütles, et kui süstlaid on vähe, siis ei süstita. Üks vastaja (töötaja) polnud väitega nõus, kuid ei põhjendanud miks. · ,,Uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist (nagu kaitsevahenditeta seks)". Kakskümmend üheksa vastanut nõustus väitega. Üheksa vastanut kaks töötajat ja seitse kinnipeetavat - polnud nõus. Seitse vastanut (üks töötaja ja kuus kinnipeetavat) väitsid, et pärast uimastite kasutamist on kinnipeetavad reeglina rahulikud. Üks
100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest). Uuringu andmed kogutakse vastajate koduses silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest. Seejärel küsitakse ajafiltri läbinud vastajatelt iga loetava väljaande kohta, mitut viimasest 4-st
2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4. Assotsiatsioonimetoodika: inimene peab vastama mingile sõnale esimese meeldetuleva sõnaga, selle järgi uuritakse inimesel komplekse. Isiksuse küsimustikud on sellised testid, kus vastaja keskendub oma subjektiivsetele elamustele ja tunnetele või väljendab oma huvisid. 1. Temperamenditestid: küsimused on suunatud käitumisele, katsealune tavaliselt ei tea mida talt uuritakse 2. Huvide ja väärtusorientatsioonide testid: uuritakse, milliseid elukutseid, tegevusalasid, olukordi inimene armastab ja eelistab, kuidas üht ja teist nähtust hindab.
palju ka neid. Üldlevinud arvamused pole analüüsi mõjutanud. Uurimuse lühikokkuvõte artikli näol oli kirja pandud korrektselt ning arusaadaval. Kõik võimalikud näitajad ja numbrid on kontrollitavad, sest uuringud ise on üles pandud ka veebikeskkonda (www.ut.ee/lykka) ning need on vabalt kättesaadavad kõigile. Küsimustike ja intervjuude kontrollitavust ei oska kommenteerida, sest nende täpsus põhineb siiski ainult vastaja aususel ja arvamusel, arusaamisest antud küsimusest. Kõik esitatud väited on argumenteeritud ning toetuvad faktidele (uuringu tulemustele). Andmekogusmismeetoditeks oli nii ulatuslikud ankeetküsitlused kui ka fookusintervjuud. Leian, et antud uuritavate käest ja antud andmekogumismeetoditega saadi kõige objektiivsemad andmed kui ankeetküsimustikud olid põhjalikud ja fookusintervjuudes käitletavad probleemid täpsed
2) proovida panna vastaseid tunnistama asju, mis oleks nende kaasusega vastuolus Näiteks kui jaatajad väidavad, et surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib küsida, et miks USA osariikides, kus kasutatakse surmanuhtlust ei ole vähem kuritegevust kui osariikides, kus surmanuhtlust ei kasutata. 3) panna vastast tunnistama asju, mis on kooskõlas küsija kaasusega. Väitlusreeglid ütlevad ristküsitluse kohta järgmist: Küsija ülesandeks on küsida küsimusi, mitte kõnet pidada. Vastaja kohustus on küsimustele ausalt vastata ning samuti mitte hakata kõnet pidama või vastuküsimusi küsima. Kui vastaja tunnistab ristküsitluses midagi, mis on küsija võistkonna kaasusele kasulik, ei võta kohtunik seda arvesse enne, kui see on küsiva võistkonna kõnedes ära mainitud. Küsitleja ja vastaja võistkonnaliikmed ei tohi ristküsitlusse sekkuda. Ainsa erandina on lubatud anda küsijale kirjalikult täiendavaid küsimusi.
vanuseline aktiivsus küsitlusele vastamises. Teise punktina uuriti, milline oli küsitluses osalenute vanus ning mis eas inimesed olid kõige aktiivsemad vastajad. Ankeetküsitlusel said osaleda kõik kodanikud, kes olid täisealised ehk siis vähemalt 18 aastased. Järgmisena võeti vaatluse alla analüüsivad küsimused. Esimeseks küsimuseks oli, kas arvate, et Riigikogu valimistest osavõtt on pigem iga kodaniku kohustus kui õigus? Selle küsimuse eesmärgiks oli mõista iga vastaja arusaama valimistest ning sellest tegevusest kui demokraatia alusest. Sealt edasi läksid küsimused spetsiifilisemaks ning rohkem detailsemaks.. Uuriti, miks ei ole inimesed valimas käinud , ning lisati avatuid küsimusi. Selline uurimismeetod tundub üldise teemaga hästi haakuv. Selle meetodi plussiks saab lugeda kiirust ja laia vastajaskonda. Samamoodi on see meetod anonüümne ja tänu sellele on inimesed vastuvõtlikumad ning valmis ausamalt vastama. Miinuseks võib lugeda küsimuste
3. Kui raske oli kunstliku viljastamise kasuks otsustamine ? 4. Kuidas suhtusid teised pereliikmed otsusesse ? 5. Kui suur oli Teie emotsionaalne pinge terve protseduuri vältel , kuidas käitusite selle ajal? 6. Kas see mõjutas oluliselt teie finantsolukorda? 7. Kuidas see muutis teie elu ? Aitäh koostöö eest! 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS Küsitlesime kahte naist, kes on kunstliku viljastamise protseduuri läbi teinud . Esimene vastaja on 35 aastane ja kahe lapse ema (edaspidi Mai) ja teine vastaja 30 aastane ning ühe lapse ema (edaspidi Mari). Esiteks küsisime milline oli suhtumine enne sellesse protsessi. Üritasime välja uurida, kas kunstliku viljastamise läbitegemine muutis nende naiste suhtumist sellesse võimalusse. Mai suhtus sellesse hästi, sest see oli tema arvates ainuke lootus last saada paaridel, kellel niisama ei õnnestunud. Mari sõnul oli see kui kingitus tehnoloogia poolt. Blogides
a. Puudulik infoesitus. b. Eksitav infoesitus. Uurimistulemused on esitatud sellisel moel, et üldsus teeb järeldusi, mida tulemustest pole võimalik tuletada. c. Ebaobjektiivne infoesitus. Ebaeetiline on tahtlikult moodustada valim või kasutada sellist uurimismeetodit, mis juba algselt oleks ebaesinduslik. 2. Vastajaga seotud eetilised probleemid: a. Turundusuuringu kasutamine toote müügiks. Toote müümine turundusuuringu tegemise ettekäändel on ebaeetiline. b. Vastaja eraellu sekkumine. Vastajal on õigus privaatsusele, anonüümsusele ja konfidentsiaalsusele. 3. Tellijaga seotud eetilised probleemid: a. Uurijapositsiooni kuritarvitamine. Kui klient on uurijast oluliselt vähemkompetentsem ning uurija püüab seda enda huvides ära kasutada b. Mittevajaliku uuringu pakkumine. Kui turundusjuhile pakutakse uurimisprojekte, mis tegelikult ei pruugi lahendada käsilolevat turundusprobleemi. c. Uurija asjatundmatus
Mitmene lineaarne regressioon. Regressioonanalüüsi puhul vaatlen üht tunnust kui sõltuvat ning püüan leida tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik kirjeldada ning ühtlasi ka prognoosida selle sõltuva tunnuse väärtusi. Käesolevas töös kasutan mitmest lineaarset regressioonimudelit, eesmärgiga uurida sõltumatute muutujate seost matemaatika ärevusega (kodeeritud: suurem väärtus tähendab suuremat ärevust) ja näha, kas vastaja sool on mõju matemaatika ärevusele. Andmebaasiks on PISA testis osalenud 15-aastased õpilased. Kokku vastas testidele 3162 õpilast, kellest 1619 olid tüdrukud (51%) ja 1543 poisid (49%). Joonisel 1 on näha, et uuritava tunnuse jaotus on lähedane normaaljaotusele Viieks sõltumatuks muutujaks käesolevas töös on: matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis (kategooriad:“nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”.
SOSS.02.080 Sotsiaalse analüüsi alused Iseseisev töö Oma analüüsiga soovin leida vastuse küsimusele, millised inimesed on kõige rohkem mures Tartu linna turvalisuse pärast. Analüüs põhineb Tartu ja tartlaste uuringu (2003) andmetel. Analüüsi käigus vaatan, kas rahuolu turvalisusega sõltub vastaja soost, haridusest, vanusest ning kas sellel on seos laste arvu ja linnaosaga. Vaadeldavate tunnuste iseloomustus Tunnus „Rahulolu üldise turvalisuse tasemega Tartu linnas” oli mõõdetud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähendas „üldse ei ole rahul” ning 5 tähendas „väga rahul”. Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda”
ka vastanu, kes ei vaata üldse telekat. Eelistatakse taas meelelahutuslikke kanaleid, kus info kui uudiste osakaal on võrdlemisi väike (näiteks võrreldes ETV-ga). Küllaltki suur osakaal on kanalil Fox, kus peamiselt näidatakse vaid seriaale. Kahjuks puudub noortel huvi tõsisemate teemade vastu, mida on näha valikuvariandi ETV või ETV2 puudumine küsitluse tulemusest. Eelistatakse kergema sisuga kanaleid. Positiivne tulemus on aga ühe vastaja suur huvi looduskanali National Geographicu vastu. 5. Kas tunnete, et olete uudistega hästi kursis? Tulemus: 7% 27% Jah Nii ja naa Ei oska öelda 67% Vastanute seas oldi pigem arvamusel, et ollakse enam-vähem kursis uudistega. Enamik
normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne. Sõnastage deduktiivse subsumptsiooni otsus sooritaja ja tema teo kohta Barbara figuurile tugineva kahe premissi (faktikirjeldus ja faktiväide) ning õigusliku otsustusena (conclusio). Metoodiliselton
ülimalt positiivne tulemus). Mittevastajate mõju. Postiküsitluse vastamismäära suurendamise võimalused: järelkirjad ja helistamised, eelnev teatamine, materiaalsed rahalised ergutusauhinnad, Saatekiri. Hästi korraldatud saatekiri on üks paremini töötavaid tegureid mõistliku vastusemäära saamiseks. Saatekiri peaks andma vastajale järgmist teavet: a. küsitluse eesmärk b. Miks just teda valiti respodendiks c. Miks vastaja peaks osalema küsitluses. Ankeet isklikult kohale toimetada ning selllele kokkulepitud ajale järgiminek. Näide postiküsitlusest: Näide Tartu Ülikool: Käesoleva uurimuse eesmärk oli saada ülevaade ülikooli lõpetanute lõpetamisjärgsest tegevusest. Võrdlusi ning üldistusi võimaldava ülevaate saamiseks viidi läbi postiküsitlus. Uurimustulemusi saab kasutada hariduse kvaliteedi ühe indikaatorina
·annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid ·kogub andmeid, mida saab statistiliselt töödelda ·tavaliselt toetub mitmekesiste andmete kogumisele, selleks et oleks võimalik teha üldistusi ·uurija on tavaliselt kõrvalseisj Puudused: ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust · väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike Ankeedi koostamise põhimõtted: vastaja peab mõistma, milleks ankeet on koosatud, ankeedil peab olema sissejuhatus või kaaskiri, kus on uurimuse eesmärki vastajale selgitatud; küsimus peab olema üheselt arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus. Intervjuu on andmekogumismeetod, kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel.
Küsimustiku jagamine teemade järgi plokkidesse teeb vastajale vastamise lihtsamaks. Tuleb jälgida ka tasakaalu, et mõne teema kohta ei oleks proportsionaalselt liiga palju küsimusi Küsitluse läbiviimine · Paberankeet. Vastamise aktiivsus on suurem. Ankeeti saab täita sõltumata kohast, vajalik vaid ajaressurss. · Veebiküsitlus. Vastajale saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse andmebaasi. Nimelise küsitluse korral saab mittevastanutele saata paari päeva pärast meeldetuletuskirja. Soovitav vastamisaeg on 3-4 päeva ja meeldetuletuskirja järgselt 2-3 päeva. · E-posti vahendusel läbiviidava küsitluse korral saadetakse vastajale kiri koos täidetava ankeediga.
nädalas tavaliselt tegelete spordiga?" või ,,Mitu tundi päevas te keskmiselt tegelete spordiga (füüsilise koormusega)?" . · Mittearvulistele küsimustele pigem peab ette andma vastusevariandid, muidu võime saada liiga palju või segaseid vastusevariante (näiteks hobina võib vastata nii sport, korvpall kui tugitoolisport). · Hinnangute küsimisel on ohtlik vastusevariant ,,ei oska öelda", võimalusel tasuks sellest hoiduda, sest vastaja võib seda erinevalt mõista (ei viitsi vastata, kardab vastata, jättis ükskõikseks, ei saa küsimusest aru või ei osalenud hinnataval tegevusel). Lisaks eeltoodud tunnuste jaotusele (latentsed-mittelatentsed, kinnised-lahtised) eristatakse veel sisulisi, abi- ja tausttunnused. Sisulised tunnused aitavad kaasa probleemülesande (latentse näitaja) lahendamisele, abitunnused aitavad määrata vastaja isikuandmeid (näiteks amet, sugu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
