· postiküsitlus; · personaalintervjuu (küsitleja küsib ja märgib vastused ise); · ankeetküsitlus (vastaja loeb küsimused ja märgib vastused iseseisvalt); · telefoniküsitlus; · elektrooniline küsitlus (veebi- või e-postipõhine); järgmisel leheküljel.) Näited : Postiküsitlus kui vastajaid on väga raske kätte saada mistahes muu meetodiga (näiteks VIP-id). Personaalintervjuu kui vastaja on vahetult kättesaadav, intervjuuks piisava aja leidmine ei ole suur probleem, küsimustik on pikk, uuringu metoodilised nõuded ja kasutatavad küsimuste koostamise tehnikad on mitmekesised (meetodiga tehakse suurem osa laiematest ja mahukamatest tarbijauuringutest). Ankeetküsitlus kui vastajal on raske leida aega vahetuks intervjuuks ning tal on lihtsam vastata vabal hetkel või kui küsimustik nõuab vastamiseks süvenemist ning täiendavate andmete
Valedetektorist hakati palju rohkem rääkima peale seda, kui eetrisse tuli saade ,,Tõehetk". Tuhnides ringi interneti lehekülgedel, võib leida nii mõndagi huvitavat. Eriti suurt huvi pakuvad valedetektorid, mida saavad ka tavainimesed kasutada. · Ajakirja ,,Digi" leheküljel on tutvustus just turule tulnud DeFIBulatorist, mis kujutab endast pisikest, kaasaskantavat valedetektorit. Küsides ,,jah ei" vastusega küsimusi, mõõdab DeFIBulator vastaja hääles stressitaset, pinget, ärevust ja muutusi. Saadud info põhjal arvutab nn taskupolügraaf kohe tulemused. Kui ekraanile ilmub Demonochio ( tegemist on Deemoni ja Pinocchio ristandiga), kelle nina ja sarved hakkavad kasvama, on tegemist valega. DeFIBulatoriga saab analüüsida ka mobiilkõnesid. See pigem mänguasi, kui valedetektor maksab poes ligikaudu 500 krooni. · Telefonikõned ülemusele, kus teatatakse ootamatust haigestumisest, on kindlasti üks
rääkima. L L A: poliitikud on kõik üks paras kamp V V B: Vahet pole jah. Võta üks ja viska teist. T T L L 6.3.Tasandite tunnused on Vanem Täiskasvanu- Laps- 7.1 Määrake VÕIMALIKULT TÄPSELT vastaja (B) KUULAMISTEHNIKA. A. Kui sa mind tõesti armastaksid, veedaksid minuga koos rohkem aega. B. Sulle tundub, et ma ei armasta sind piisavalt ............... A. Tänan sind. B. Mille eest?................ A. See ei ole nii lihtne, sest otsus tehakse nagunii minu eest ära. B. Mulle kuuldub, et sul pole usku, et saad oma huvideds kaasa rääkida........ A. Kõik on õigupoolest tänaseks juba selge, aga ometi olen kuidagi segaduses. B. Sa ütled, et sul on korrada selgus ja segadus...............
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
kus, kuhu. 2. SULETUD KÜSIMUSED: · nõuavad lihtsalt jaatavat või eitavat vastust · algavad tavaliselt sõnaga kas 3. ALTERNATIIVKÜSIMUSED: · kasutatakse piiratud valikuvõimaluste puhul · küsimus sisaldab kahte või enamat vastusevarianti 4. LUURAVAD KÜSIMUSED (TARK KES KÜSIB, LOLL KES VASTAB...): · nõuavad vastajalt selgitusi, arvamusi, tegevusplaane . · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 5.STRATEEGILISED KÜSIMUSED: · seavad vastaja konkreetse vastuse variandi ette · suletud küsimused 6.PROOVI- või KATSEKÜSIMUSED: · asetavad vastaja konkreetsetesse situatsioonidesse · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 7.JUHTIVAD KÜSIMUSED: · suruvad vastajale peale varjatud tegevusmallid, andes aga ka võimaluse manipuleerida · tavaliselt suletud küsimused 8. PEHMENDAVAD, LUBAVAD KÜSIMUSED: · võimaldavad vastajal pingeid maha võtta
aega viis minutit ja paluti vastata küsitlusele, millele oli viidatud lingina. Küsitlus viidi läbi internetikeskkonnas www.surverymonekey.com ajavahemikul teine veebruar kuni üheksas veebruar 2011. Eeluurimuse eesmärgiks oli saada väike ülevaade Eesti IKT sektori personalist ja IKT ettevõtete struktuurist. Samas on eeluurimus abiks edasise uurimuse läbiviimisel. Küsitlus koosnes kolmest sisulisest küsimusest personali kohta, lisaks küsiti veel vastaja e- maili, kui ta oli nõus vastama täpsustavatele küsimustele, vastaja positsiooni ettevõttes ja valdkondi, millest tuleb ettevõtte põhiline käive (Lisa 3). Vastaja positsiooni ettevõttes oli vaja teada saada selleks, et oleks võimalik hinnata, kui pädev on vastaja vastama ettevõtte personali teemadel. Ettevõtte valdkonna teada saamine oli vajalik, et saadud vastuseid oleks võimalik personali küsimuste seisukohalt analüüsida. Ettevõtte valdkondade teada saamisega
individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26 vastajat ei olnud üldse rahul praeguse elektrihinnaga ja vaid 8 oli väga rahul praegu pakutava elektrihinnaga. 39 vastajat hindasid enda rahulolu hindele ,,2" ning 27 hindele ,,3"
3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni 4)Vastaja profiil – andmed vastaja kohta, nt sugu, vanus Küsimustiku koostamise põhietapid: 1)Infovajaduse täpsustamine 2)Küsimuste sisu määratlemine 3)Vastuse formaadi määratlemine 4)Küsimuste sõnastamine 5)Küsimuste järjestamine 6)Küsimustiku kujundamine 7)Küsimustiku testimine 1.Turu-uuringute etapid. (pikemalt õpik lk 307) 1)Uuringuprobleemi määratlemine 2)Uuringu eesmärkide püstitamine 3)Teabeallikate määratlemine
vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust. Sellisel juhul võiks rääkida poolstruktureeritud andmekogumise instrumendist. Käesolevas õppematerjali osas keskendume struktureeritud andmete töötlemiseks, esmaseks analüüsiks ja esitlemiseks sobivatele statistilistele meetoditele. Samas ei ole andmete analüüsimiseks sobivate meetodite valikul määravaks mitte niivõrd see, mis kujul on esialgsed andmed, kuivõrd andmete kohta esitatavate küsimuste olemus
vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust. Sellisel juhul võiks rääkida poolstruktureeritud andmekogumise instrumendist. Käesolevas õppematerjali osas keskendume struktureeritud andmete töötlemiseks, esmaseks analüüsiks ja esitlemiseks sobivatele statistilistele meetoditele. Samas ei ole andmete analüüsimiseks sobivate meetodite valikul määravaks mitte niivõrd see, mis kujul on esialgsed andmed, kuivõrd andmete kohta esitatavate küsimuste olemus
vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust. Sellisel juhul võiks rääkida poolstruktureeritud andmekogumise instrumendist. Käesolevas õppematerjali osas keskendume struktureeritud andmete töötlemiseks, esmaseks analüüsiks ja esitlemiseks sobivatele statistilistele meetoditele. Samas ei ole andmete analüüsimiseks sobivate meetodite valikul määravaks mitte niivõrd see, mis kujul on esialgsed andmed, kuivõrd andmete kohta esitatavate küsimuste olemus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7 ...
rahuldata, on otsus ja õigus ebaõiglased. Eesti Statistikaamet korraldas 2009. aastal turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust (STAT Turvalisuse uuring 2009). Uuringu käigus selgus, et elanikkonna küsitluse andmed ei ole otseselt võrreldavad politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga. Antud olukorra üheks põhjuseks on see, et küsitluses võis vastaja märkida kuriteona ka selliseid juhtumeid, mida seaduses määratletakse väärteomenetlust või mille puhul seaduse tähenduses puudub kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu puudumise otsusel on küll olemas õiguslikud alused, kuid kannataja poolt ei pruugi see olla õiglane. 1 Oma olemusest lähtuvalt peab õigus andma selged, ühetähenduslikud ja piisavalt üldised ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades nii luuakse igaühele
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia.
Antud meetod osutus valituks, kuna selle abil sai ligi korraga paljudele vastajatele ning samuti oli eelduseks see, et neile tagatakse anonüümsus, mida vastajad ka ise loomulikult soovisid. Ankeedi küsimuste hulka kuulusid näiteks küsimused peol käimise sageduse kohta, samuti kas ja kui palju nende sõpradest ja tuttavatest välja käies narkootikume tarbib, iseenda kokkupuuteid alkoholi, tubaka ja narkootikumidega lähiajal ja varem ning paljud muud. Peale küsimust, kas vastaja ise on kunagi üldse tarbinud illegaalseid narkootikume, jaotati vastajad kaheks rühmaks: tarbijad ning mitte tarbijad. Tarbijatel paluti kirjutada, missuguseid aineid nad tarbivad ning nende mõju kirjeldada. Populaarsetemaks ,,peo" narkootikumideks olid enamasti psühhotroopsed ained ning hallutsinogeenid nagu LSD, kanep, ecstasy ja erinevad amfetamiinid. Samuti olid nimetatud ka raskemad narkootikumid nagu GHB, ketamiin ja kokaiin. 212-st ainete tarbijatest üle
Aga see sisemine tunne tookord, palumata, ei ole meid teineteiseni viinud ja süda purunes tuhandeks tükiks. 2 Siiamaani on kõik traagiline! Maria ütleb, et ainult Kanti ahend enesetapu sooritamise kohta on teda takistanud sellist väljapääsu kasutamast. Kant kirjutas vastu järgmisel kevadel. Pärast paari lahket sõna, Kant räägib rangelt kohustustest :" Armastus kui selline tahab suhelda täielikult ja see eeldab vastaja sarnast südame jagamist, vaibumatu umbusklik suletus." Kui selline täielik otsekoheses viib paarid lahku, on see sellepärast, et nende kiindumus oli pigem füüsiline kui moraalne ja oleks varsti kadunud. See ebaõnn on tihti tekkinud ellu. Õnneks, elu väärtus ise, kui see sõltub inimestelt saadud naudingust, on ülehinnatud. Maria vastab aasta hiljem, öeldes, et ta on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi
küsimuste abil kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on, et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: · vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; · küsitlus võib olla kulukas ja aega nõudev; · raske leida soovitud vastajaid. Küsitlusi on kahte tüüpi · Kvalitatiivsed- vabas vormis arutelud üksikisiku või fookusgrupiga ideede ja hüpoteeside genereerimiseks. Eesmärgiks on minna sügavuti vastaja teadvusesse, saadud näitajad on hinnangulised. Annab vastused küsimustele miks, kuidas ja milleks · Kvantitatiivsed eesmärgiks on suhteliselt suurelt hulgalt küsitletavatelt saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid. Annab vastuse küsimustele kes, mis, millal, kui palju ja kui sageli Vaatlus kujutab endast andmete kogumist inimeste tegevuse vaatlemise teel (mitteotsene kontakt). Andmed kogutakse: · Isikliku vaatlemise teel;
käsitledes, ka mitme arutlevat laadi zanri (juhtkirja, kommentaari ja muu sellise) üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaazi iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus
Tulemusena tuli välja, et 48 % küsitluses osalejatest ei omanud üldse autot, seega antud küsimus langes välja. Kõige suurem kartus oli inimröövi vastu - 45% inimestest kartis et neid röövitake. Teine osa küsitlusest hõlmas endas küsimusi seoses meediakanalite kasutamisega. Kui sagedasti kuulavad inimesed raadiot. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- kuulan palju ja 1- ei kuula üldse. Ajalehtede lugemist arvutati nii, et nädalapäevad korrutati sellega kui vastaja vastas, et milliseid kolme ajalehte ta loeb. Telekatunde mõõdeti televaatamise arvuga ning päevauudiste vaatamise statistikatega. Teoreetiline taust Vincent Sacco (1982) on kirjeldanud meedia ja kuritegevuse suhet järgmiselt: Väide, et massimeedia annab arusaama kuritegude otsestest põhjuslikest mõjudest, on mõtlemapanev. See seisukoht tugineb kolmele eeldusele : esiteks, kuna enamikel inimestel puudub otsene
vererõhku ning arvutatakse välja erinevus. Mõõtmine uurimistöös Vahetu mõõtmine Uuringus on vajalik mõõtmine Nt: Saab mõõta võimsust võimsusevahetu mõõtmine nii alalis kui vahelduvvoolul. Päevikud Päevikud Sarnaneb isiklikule päeviku pidamisele, kus me salvestame oma isiklikke mõtteid ja tundeid. Uurimispäevikute pidamiseks on mitmeid võimalusi: Peamine erinevus on selles, kas vastaja valib ise, millal päevikusse sissekandeid teha nagu isikliku päeviku puhul või uurija valib aja, millal seda teha Teine erinevus on selles, kas valitakse vaba vorm päeviku täitmiseks või kodeeritud. Populaarseks andmeallikaks on osutunud inimeste vabas vormis kirjutised päevikud ja autobiograafiad Päevikud Varasemates päevikumeetodi kasutamise uuringuis keskenduti rohkem sellele, mida inimesed tegid teatavatel ajahetkedel
inimesed oma hoiakut vastavalt kohale, kus nad viibivad. Illustreerivate diagrammide andmed on reastatud halvimast parima võimaluseni, tuues välja, millist äärmust ja kas eelistatakse. 1.1. Kannatlikkus Kannatlikkuse kohta esitatud väidetele, kassajärjekorras läheb eesoleval ostjal väga kaua aega ning väike vend või õde on arvutisse installinud väga palju mänge, mille tõttu on arvuti muutunud aeglaseks, tulnud reageeringud olid üldiselt sarnased. Keskmine vastaja ootaks kassajärjekorras rahulikult edasi (Joonis 1) ning suudaks arvutit kasutada ka ilma midagi ütlemata, kuigi ollakse kuri. Samas olid vastused aeglase arvuti kohta varieeruvamad ning tegelikkuses suurem osa ehk 11 õpilast 16-nest paluksid oma õel või vennal mängud ära kustutada. Nii tuleb välja, et õpilased on arvuti keskkonnas siiski kärsitumad (Joonis 2). Joonis 1. Tüdrukute ja poiste reageerimise jaotuvus antud olukorras.
ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, vastajal on kõrge rahvuslik uhkus ja abort ei ole kunagi õigustatud. Eneseväljenduslikud väärtused aga
Salajasest sisust on tingitud selle nimetused: salakaustik, kolmnurkade kaustik. Vihikutes esitatud küsimustele antud vastuste juurde kuuluvad mälestussalmid ja kujundus, kuid pearõhk võib olla ka ankeedil ning siis jääb kujundus tagaplaanile.Küsimustele vastavad enamasti tüdrukud, kuid ankeedile võivad vastuseid lisada ka poisid. Nooremate tüdrukute(9-11-aastaste) vihikud on salmikupärimusega rohkem seotud. Seal puuduvad isiklikud kavala sisuga küsimused, leheküljed on vastaja poolt illustreeritud ja kirjutatud mälestussalme.Küsimuste-vastuste vihikud levisid Eestis alguses üksikult ja muutusid üldisteks 70. aastatel. Soomes hakkasid 50. aastatel levima Sõbra raamatud ning salmikuid hakati nende vastu välja vahetama. 1993.aastal ilmus Eestis esimene valmistrükitud küsimuste-vastuste vihik, milles on foto kleepimise ja ankeedi täitmise kõrval jäetud ruumi ka salmikeste kirjutamiseks ja joonistamiseks
21.12 nuudipäevani 7.01). Tavapärased olid laulu-, jõu- ja osavusmängud ning külanoote ringikäimine. Jõulude ajal oli tuppa toodud õled, millel oli väga hea mängida jõuludele omaseid mänge. Üks nendest mängudest oli ,,Liig ja paar". Seda mängu mängiti just jõulude ajal, kuna siis oli kasutusel rohkesti pähkleid. Ühel mängijal on pihku peidetud 2-3 pähklit ning teine peab mõistatama, kas pähkleid peos on paaris või paaritu arv. Kui vastaja tabab märki, saab ta pähklid endale. Populaarne oli ka ,,Kindamäng", milles mängijad istuvad ringis ning üks ringisolijatest võtab kinda, mille ta viskab kellelegi sülle, samal ajal hüüdes kas õhk, vesi või maa. Kinda saaja peab ütlema kiirelt ühe linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad
On olemas staadion männikus kus toimuvad põhilised treeningud ja viiakse läbi ka mänge, mida on vaja pidada. Sammuti on võimalik mängida jalgpalli Keila Gümnaasiumi ees oleval väljakus mis on sobiv jalgpalli mängimiseks. Talvisel ajal ei mängita õues jalgpalli. Talvel on jalgpallurid ennast sisse seadnud Keila Tervisekeskuse ruumides. Seal on väga hea võimalus kasutada tipp kvalitseetseid sisetingimusi. KÜSIMUSTIK Lugupeetud vastaja See küsimustik on koostatus sulle eesmärgil ,et teada saada palju te teate jalgpallist ja kas olete huvitatud sellisest spordialast.Küsimusele vastates tee õigele variandile ring ümber. 1.Kas jalgpall on väljakuala? a) Jah b) Ei c) Ei tea 2.Olete tegelenud jalgpalliga? a) Jah b) Ei 3.
· saadakse täiendavat infot · hoitakse teemat raamides · jahutatakse konflikti Hea ümbersõnastamine on lühike, täpne ja esitatud oletusena · kui ma teist õigest aru sain, siis.... Täpsustamine/selgitamine Kasutatakse poolikuks jäänud info puhul · Kas saaksite korrata veel... SUHTELMISTEHNIKAD küsimuste esitamine · Avatud küsimused Kuidas? Mismoodi? Millal? Missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada. · Suletud küsimused kas? Vastusevariandid (JA, EI) on ette antud, kinnituse saamiseks. Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks. · Esita korraga 1 küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mid aon vaja teada, mitte uudishimust. Toimetulek erinevate klientidega
netosissetulek ning spordiklubi külastamine, netosissetulek ja sugu ning vanus, spordiklubi külastamine ja toitumine. Hajuvusdiagramme analüüsides võin öelda, et mida suurem on vanus seda suurem on netosissetulek. Ei saa väita, et see on fakt, kuid antud valimit analüüsides on nii. 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE Usaldusintervalliga selgitasin mis oleksid suurima tõenäosusega järgmise vastaja vastused. Kui järgmine küsimustiku täitja vastaks kui palju ta kaalub, siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et kaalub vahemikus 59-74 kg. Kui järgmine küsimustiku täitja vastaks kui tihti ta külastab spordiklubi, siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et kuni 4 korda nädalas. Järgmiseks, otsustasin uurida, kas spordiklubide külastusvõimalused ning meediareklaamid tervislikust toitumisest on omavahel seotud. Kasutasin selle teada saamiseks dispersioonanalüüsi.
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega...
Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine, narkootikumide süstimise tavad ja riskikäitumine süstimisel, kokkupuuted rehabilitatsiooni vajadusega. Lisaks viiakse läbi ka poolstruktueeritud intervjuu hindamaks iga vastaja kokkupuudet rehabilitatsioonivajadusega. 3 4. EMPIIRILINE OSA. Töös kasutatakse ankeetküsitlusena saadud andmeid. Neid kogutakse Tartus uimastisõltlaste eneseabigruppides. Probleemiks võib kujuneda uimastisõltlaste negatiivne suhtumine uurimiste kohta. Enamus neist on kokku puutunud riigiaparaadiga peaaegu alati jõustruktuuride või karistusorganisatsioonide kaudu. Positiivset sotsiaaltöö kogemust on väga vähestel
sh - uurimise meetodi (nt küsitlus, vaatlus, eksperiment jne) ja vahendi (küsimustik, intervjuu jne) valimine uurimisvahendi testimine Andmete töötlemine Analüüs Järeldused, ettepanekud, kokkuvõte Tulemuste esitamine 360. Küsitlus 361. Küsitluse meetodid: Personaalintervjuu Telefoniintervjuu Posti teel Interneti teel 362. 363. 364. Küsimustik 365. Küsimustiku struktuur: Sissejuhatus Ankeedi täitmise juhend Küsimused Vastaja profiil 366. Oluline enne küsimustiku koostamist saada endal selgust sellest: Millist infot on vaja Millisele sihtgrupile on ankeet ette nähtud 367. Tuleb otsustada, milline vastustetüüp oleks parem: Avatud vastustega küsimused Suletud vastustega küsimused (kahe valikvastusega küsimused (nt jah-ei) või mitme valikvastusega küsimused, kus kasutatakse erinevaid skaalasid) 368. Oluline on tähelepanu pöörata küsimuste sõnastamisele nii, et nii vastaja kui
Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa
tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin Põlva Gümnaasiumi õpilastele elektrooniliselt stuudiumi kaudu, Valga Gümnaasiumi õpilastele saatsin küsitluse stuudiumi nende kooli töötajale, kellega ma ise kontakti kõige pealt võtsin. Vastuseid kogusin vahemikus 15.05.2017-24.05.2017.
Intervjuu olukorra ebamää- rasus nõuab intervjueerijalt märksa enam oskusi ja kogemusi kui muud intervjuutüübid. Intervjuu struktureeritakse intervjueerija poolt hiljem, transkribeeritud tekstist kokku- võtete tegemise käigus. (Hirsjärvi et al 2006: 4346) 36 Joonis 6. Empiiriliste uuringute meetodid ja vastajad Eksperdiintervjuu on poolstruktureeritud intervjuu vorm, mida 2002. aastal tutvustasid Michael Meuser ja Ulrike Nagel (2002). Vastaja pakub selles uurijale huvi eelkõige eksperdina teatud valdkonnas. Seega on intervjuu skeemil suunav funktsioon: see aitab välistada ebaproduktiivseid teemasid. Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi- intervjuu ebaõnnestumisel olla põhjused: · ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks; · ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas;
" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST!
(ametlikku) töökohta 9 - Õpilane - Narva 19 - Koduperenaine - Töötu 17 10 21 - Tartu, Pärnu - Tööotsija - Muu variant 16 4 - Teised *Kuna iga vastaja võis anda 18 6 mitu mitu vastust, võib maakonnalinnad protsentide summa olla 100-st suurem. - Teised linnad (alevid) - Maa- asulad(alevikud)+ külad
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Label– tunnuse kirjeldus (pikem nimi, lubab sisestada tühikuid ja erimärke). Values – väärtuste kirjeldused. (nominaalsed ning järjestustunnused) !Et näha andmelehel sisestatud koodide asemel nendekirjeldusi, vali: View/Value Labels Missing– puuduvad väärtused. Kuigi tühje lahtreid tõlgendatakse SPSS puuduvate väärtustena, on vahel vajalik puuduvad andmed tähistada koodidega. See võimaldab vastamata jäetud küsimusi eristada nendest, millele vastaja vastata ei saanud. 1.2. Näidisankeet Palun kirjuta oma nimi (ettevalmistuse ja testitulemuse võrdlemiseks) ____________________________ 1. Mitmes loengus oled osalenud? ________ (kokku on toimunud 6 loengut) 2. Mitmes praktikumis oled osalenud? ________ (kokku on toimunud 6 praktikumi) 3. Kui kaua valmistusid eksamiks? ________ (ettevalmistusaeg tundides) 4. Kas see valmistumisaeg oli sinuarvates piisav (materjali omandamiseks)? ______________________
vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9% · Kõik juhmid juudid on välja roogitud 17% · Kui kõikide tarbekaupade eest tuleb maksta ainult "kulud + 10%" siis kes ei oleks? 6% · 13aastaselt oled juba mees neil on 5aastane edumaa kõigi ülejäänute ees. 7% · The blood of little Christian boys can fetch a lot of money on the open market! 9% · Juudi lapsed on sunnitud kodus õppima, samas kui teised tegelevad mõttetute sportmängudega või
Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamisek...
● Saadetus sõnumid KIRJELDAVAD ISIKUT (sh kes soovitakse olla) ● Teemad, sõnad, rõhuasetus, eneseväljendus jne. ● Skeemid-sisaldavad organiseeritud teadmist ● Motiiv-kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika ● info kogumine ● kontroll interaktsioonides ● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine ● vastaja teadmiste kaardistamine ● tähelepanu hoidmine Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus
elemendina juhuks, kui soovitakse enne vastamist vaadata üle ainekavade juurde lisatud infot, nt. ainekavas ettenähtud iseseisva töö mahtu [7]. Joonis 3. Kohustlikud küsimused • Küsimustiku lõpetamiseks peab vastama kõigile valikvastustega küsimustele (vt joonis). Valikvastustega küsimused on küsimused, mille korral vastusevariandi on ette antud ning vastaja peab valima nende seast endale sobiva. Joonis 4. Ankeedi küsimused • Lisaks võib soovi korral vastata ka avatud küsimustele (tekstiväljadega küsimused) (vt joonis), mis võimaldavad kommenteerida/põhjendada eelmist vastust või avaldada arvamust aine õpetamisega seoses. Joonis 5. Võimalus lisada enda kommentaar • Küsimustiku keskel on esitatud loetelu ainega seotud õppejõududest, keda saab hinnata
inimestele, kes vastavat keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi. Tegemist on mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel ning ei nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus. Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud. KOKKUVÕTE
variant, neid peetakse parimateks testideks üldse. Binet-Simoni ja Wechsleri testide puudused on: ebavõrdne olukord probleemide tundmine aitab õigesti vastata; keele tundmise vajadus. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi 1938 mittesõnaline intelligentsustest, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Ülesanded ei nõua erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Peavad olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus. Ameerika Ühendriikides kasutatakse teste muu hulgas selleks, et õpilasi klassidesse jaotada. Nii võivad lapsed, kes said vähem punkte, sattuda mahajääjate klassi ning mõjutada inimese elukäiku. Testide heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. See annab võimaluse välja valida eriti
- Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arusaamad - Teadmised - Kavatsused, soovid, sümpaatiad Küsimuste tüübid 1. Avatud küsimused esitatakse ainult küsimus ning jäetakse tühi koht vastuse kirjutamiseks (- lühivastusega, - vastused annavad võimaluse sügavamaks sisuanalüüsiks, kuid see on töömahukas, - kaaluda hoopis intervjud) 2. Suletud küsimused (valikvastused) uurija on koostanud nummerdatud vastusevariandid, mille hulgas vastaja tähistab, kas ühe või mitu varianti vastavalt juhendile (- valikutes püüa arvestada kõiki võimalikke vastuseid; - iga ploki lõpus peaksid olema vabavastused vastajale võimaluse andmine viidata ka niisugustele teemadele mida küsimustiku koostaja ei osanud ette näha; - lihtne analüüsida 3. Hinnangu väljaselgitamise küsimused skaalad (-määrab ära vastajale nõustumise
Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat. Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused, 4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused. Uurimuse teine pool on läbi viidud paberkandja kujul, lihtsa küsimustiku vormis. Küsitlusele vastasid 6nda ja 8nda klassi õpilased. Küsimustik oli sama, mis gümnaasiumi osal. Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule, kuid kuna 9 neist
elukohast ja vanusest: naised on teadlikumad kui mehed, maainimesed teadlikumad linnainimestest (Lang, 1999). Sellest tulenevalt uuriti ka käesolevas küsitluses tallinlaste ja Tallinna lähiümbruses 45 elavate vastajate hinnanguid. Ilmnes, et Tallinna elanikest veerand tunnevad oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast väga ning üle poole (54%) küllaltki palju muret. Samuti ollakse üsna pessimistlikud selles osas, kas vastaja ise saab keskkonnaseisundi parandamiseks midagi ära teha – 55% hindas seda võimalust üsna väikeseks. Sama tulemus ilmnes ka eelnevalt nimetatud uurimuse puhul, kus enamasti arvati, et “sellest pole midagi kasu, kui ainult mina midagi teen.”(Lang, 1999) Antud küsimuse puhul hindasid Tallinna lähiümbruses elavad inimesed enda osalust keskkonnaprobleemide parandamisel suuremaks. Küsimuse puhul, mida vastaja ette
o ebausaldusväärsus või kallutatus hindamises või skoorimises 6. Muud juhuslikud vead – o õnn nende vastuste puhul, mida valiti suvaliselt o hetkeline tähelepanu kõrvalejuhtimine 11. Reliaabluskoefitsient. Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid. Reliaabluse indeks ehk reliaabluskoefitsient väljendab tegeliku variatiivsuse ja üldise mõõdetud variatiivsuse suhet, ta peegeldab vastaja tegelikku tulemust võrrelduna juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e)) * Kui r_{xx'} = 1, siis kõik mõõtmisel saadud erinevused vastavadki tegelikele, tõelistele erinevustele isikute vahel * kui r_{xx'} = 0.5, siis on vea osakaal sama suur kui tegelike erinevuste osakaal Reliaabluskoefitsient (r xx’ ) annab testitulemuste täpsuse suhtelise hinnangu Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid – * Pearsoni r * KR-20 * Cronbachi alfa 12
mudel" välise käitumise põhjal tehtud isiksusehinnangute tõepärasuse kohta Hinnangud "nulltutvuse" olukorras (zero acquaintance studies). - Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega - Vaatlusuuringu meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort" - "konsensuaalne valiidsus" näitab kuivõrd põhinevad isiksusehinnangud jälgitavala/nähtaval/kuuldaval infol - vastaja peab oskama isiksust täpselt hinnata Implitsiitne mõõtmine - teistel kõige lihtsam hinnata ekstravertsust, meelekindlust ja sots hinnanguid - tuttavate hinnangud on täpsemad kui võõraste omad -konsensus: isiksusehinnangute konsensus suureneb tutvusega. Ei sõltu hindaja haridustasemest, intelligentsusest Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus)
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos?
mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Partikularistlik viga on näiv nähtus, asjaolu, mis ei pea paika. Väärtusneutraalne tähendab, et uurija jätab oma väärtushinnangus uurimuse tulemuste kokkupanemisel välja. Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurija poolt loodud olukordadesse või stimuleeritakse nende käitumist. Uurijad saavad petta, kui ei ole teadlikud 4 teemat puudutavast probleemist. 1. tahtamatu valetamine; vastaja arvab, et teab tõde, tegelikult see vale 2. teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõiklemine 3. teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteeke 4. teadlik valetamineeesmärgiga varjata ettevõttes või organistasioonis toimuvat. Sotsiaalne struktuur ongi see korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldab inimestel teatud korra kohaselt koos elada. Sotsialiseerumiskes nim protsessi, mille kaudu me õpime tundma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
