Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele (0)

Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele
Aune Valk, Einike Pilli
Vaadeldav uuring viidi läbi ajavahemikul 2005.a sügis kuni 2007. a talv. Uurimuse eesmärgiks oli saada selgem pilt Eesti kõrghariduse võimalikest valupunktidest ning kas ja mis moodi annaks ka olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha.
Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga.
Artiklis on välja toodud nelja valdkonna – üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused – kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele.
Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu läbimviimisest on möödas lühike periood ja selle aja jooksul pole kõrghariduses suuri muutusi olnud. Seega on esitatud küsimused ja probleemid praegugi aktuaalsed.
Uuringut võib pidada ka originaalseks, sest lähenemisnurk probleemile oli uudne – uuringu mahukuse, laialiulatuvuse ja põhjalikkuse aspektist lähtudes on tegemist kõige ülevaatlikuma pildiga Eesti kõrgharidusest eri osapoolte silme läbi.
Uurimus on objektiivne, sest nähtust (probleemi) on uuritud nii, nagu see esineb. Järeldused tulenevad otseselt kogutud materjalist ja selle analüüsist ning autor (uuringu(te) läbiviija(d)) on olnud erapooletu . Artikli autorid aga on ise teemaga tihedalt seotud (nii Aune Valk kui ka Einike Pilli on Tartu Ülikooli avatud ülikooli õppejõud) ning võib välja lugeda, et antud uurimus puudutab palju ka neid. Üldlevinud arvamused pole analüüsi mõjutanud.
Uurimuse lühikokkuvõte artikli näol oli kirja pandud korrektselt ning arusaadaval.
Kõik võimalikud näitajad ja numbrid on kontrollitavad , sest uuringud ise on üles pandud ka veebikeskkonda (www.ut.ee/lykka) ning need on vabalt kättesaadavad kõigile. Küsimustike ja intervjuude kontrollitavust ei oska kommenteerida, sest nende täpsus põhineb siiski ainult vastaja aususel ja arvamusel, arusaamisest antud küsimusest.
Kõik esitatud väited on argumenteeritud ning toetuvad faktidele (uuringu tulemustele).
Andmekogusmismeetoditeks oli nii ulatuslikud ankeetküsitlused kui ka fookusintervjuud.
Leian, et antud uuritavate käest ja antud andmekogumismeetoditega saadi kõige objektiivsemad andmed kui ankeetküsimustikud olid põhjalikud ja fookusintervjuudes käitletavad probleemid täpsed. Sellise suure valimiga ei oskagi pakkuda paremat lahendust andmete kogumiseks.
LÜKKA-uurimuste eesmärgiks oli kaardistada Eesti kõrghariduse põhiprobleemid ja seda ka tehti. Positiivseks märgiks oli see, et mõndagi on Eesti kõrgkoolides hästi: haridust väärtustatakse, õppijatele on olemas peamised tugisüsteemid, õppekavasid on uuendatud ja õppejõud on varasemast enam hakanud tundma huvi oma õpetamisoskuste parandamise vastu. Samas andis uurimus selge pildi kõrghariduse valupunktidest.
Kuna antud artikkel käsitles nelja valdkonda, mille edendamisel on positiivne mõju kõrghariduse kvaliteedile ( üliõpilaste sotsiaal-majanduslik toimetulek , õppekavade vormiline ja sisuline arendamine, õppejõudude suhtumine oma töösse ja tugiteenuste kättesaadavus), siis soovitusi anti ja järeldusi tehti just neis konkreetsetes punktides. Artikli autorid leiavad, et lisaks majandustoetusele vajavad üliõpilased toetust õpioskuste omandamisel, karjääri kavandamisel ning oma varasemate õpingute ja töökogemuse märkamisel. Samas on autorid ühel meelel , et teadmispõhise ühiskonna arenguks peab ligipääs kõrgharidusele ja seal püsimise võimalus sõltuma esimesena akadeemilisest võimekusest ja püüdlikkusest, mitte vanemate rahakotist ja haridustasemest. Et välismaal õppimine oleks kõigile soovijatele võrdselt kättesaadav, tuleks selle rahastamine paremini läbi mõelda. Õppekavadega rahulolemiseks pakuvad artikli kirjutajad välja võimaluse õpetamisviiside muutmise, nii et teoreetilised teadmised ja praktilised oskused omandataks koos. See muutus sõltub aga eeskätt just õppejõudude valmisolekust. Mis omakorda viib teema edasi õppejõudude õiglasema tunnustamiseni. Siinkohal leiavad autorid,et see toimiks paremini, kui teaduspublikatsioonide kõrval arvetataks ka häid õppetöö tulemusi ja üliõpilaste rahul. Kaaluda võiks ka õppejõudude nõustamissüsteemi, sealhulgas noorte õppejõudude mentorsüsteemi loomist. Tugisüsteemide kättesaadavuse punkti pealt leiavad Valk ja Pilli, et kaaluda võiks karjäärinõustamisteenuste eristamist õppeastmeti ning õppevaldkonniti, samuti eraldi nõustamist sisseastujatele vähendamaks väljalangemist kõrgkoolist; nõustamist välisüliõpilastele toimetulekuks uues keskkonnas ning täiskasvanud üliõpilaste nõustamist.
Et soovitused ja järeldused tulenevad otseselt uurimustulemustest ja parandaksid Eesti kõrghariduse põhiprobleeme, siis artiklis esitatud ettepanekud olid kooskõlas uuringu eesmärkidega, samuti ka uurimuse tulemustega.