Uurimustöö kunstlik viljastamine (0)

Ülenurme Gümnaasium
Eliisabet Serg
Liisa Ivanov
10. klass
Kunstlik viljastamine
Uurimustöö
Juhendaja : Marina Kamenskaja
Ülenurme 2012
SISUKORD

SISUKORD…………………………………………………………………………………2

SISSEJUHATUS 3
1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE 4
1.1. Kunstlik viljastamine 4
1.2. Ravi 4
2.VALIM JA METOODIKA 8
3.TULEMUSED JA ANALÜÜS 10
4.JÄRELDUSED 11
KOKKUVÕTE 12
SUMMARY 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000.
Lastetus võib olla nii primaarne ( varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari lastetus tingitud naise viljatusest ning 30% juhtudel mehe viljatusest. Ülejäänud 40% juhtudel on põhjused mõlemapoolsed või jäävad selgusetuks (www.itk.ee/public/files/Lastetus%20ja%20kunstlik%20viljastamine.pdf).
Viljatust põhjustavad mitmed faktorid . Lisaks kliinilistele faktoritele võivad seda põhjustada ka näiteks meelemürgid ja stress .
Kaasaegne viljatusravi pakub mitmesuguseid võimalusi.Konkreetse raviviisi valik sõltub viljatuse tüübist (põhjustest), mille selgitamiseks on vaja teostada uuringuid .
Kunstlik viljastamine on kõige populaarsem , kuid see on kulukas ning igaüks seda ei saa lubada. Selle protseduuri ajal võib olla inimestel suur emotsionaalne koormus.
Käesolevas uurimustöös räägime lastetuse ehk viljatuse ühest raviviisist – kunstlikust viljastamisest ning uurime ka kuidas see asi käib kunstlikku viljastamise läbiteinud inimeste vaatenurgast. Meie eesmärgiks oli eelkõige teada saada, kui raske on kunstliku viljastamise läbitegemine emotsionaalselt. Uurime, kuivõrd mõjutas selle protsessi kasuks otsustamine ka finantsolukord .

1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE

1.1. Kunstlik viljastamine

Kunstlik viljastamine on naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt toimuv tegevus, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku. Kui seemnevedelikus on liiga vähe viljastamisvõimelisi seemnerakke, siis soovitame ICSI(intratsütoplasmaatiline spermatosoidi injektsioon) programmi, kus üksik seemnerakk viiakse otse munaraku sisse. Isegi siis, kui seemnevedelikus seemnerakke ei leidu, on neid võimalik võtta otse munandidist ja saada järglasi. Alternatiivvariandiks on doonori sperma kasutamine.
Eelduseks on naise poolt normaalne munasarjade funktsioon ja mehe poolt viljastamisvõimeliste seemnerakkude olemasolu. Munarakkude viljastamisel kasutatakse abikaasa või soovi korral doonori seemnerakke.
Kunstlikuks viljastamiseks valitakse patsiendid täpsete lastetuse uuringute alusel nendest , kellel pole teiste abinõudega olnud võimalik rasestuda.
Lastetuse ravi õnnestumiseks on vajalik abielupaari rahulik ja stabiilne eluviis. IVF-ravi (in vitro ehk kehaväline viljastamise ) ja selle järgne aeg on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav ( http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html ).

1.2. Ravi

Kunstlikul viljastamisel läheb vaja 2-3 munarakku, mida saadakse munasarja stimuleerimisel ravimite abil. Ravi alustamine ja ravimite võtmine on seotud menstruatsioonitsükli päevadega. Ravimite toimet ja munarakkude küpsemist jälgitakse ultraheliuuringute ja vereanalüüside abil. Kui folliikel on kasvanud 18-22mm suuruseks, tehakse ovulatsiooni esile kutsumiseks Ovidrel-hormooni süst ja munarakkude võtmine toimub 36-38 tunni järgselt antud süsti tegemisest. Vaatamata ravimitega stimulatsioonile ei valmi kõikidel patsientidel munarakud soovitud tasemeni. Nendel juhtudel ei jõuta munarakkude võtmiseni ja katkestatakse ravi. Mõne aja pärast võib ravi uuesti alustada, kuid on võimalik kasutada ka doonori munarakke.
1.2.1. Ravietapid
Ravietapid on :
a) Munaraku võtmine.
Protseduur teostatakse üldnarkoosis või veeni kaudu valuvaigisteid ja rahustavaid ravimeid manustades. Ultraheli kontrolli all viiakse punktsiooni-nõel tupe seinast läbi munasarjadesse ja vaakumi abil tõmmatakse follikulaarvedelik koos munarakkudega katseklaasi.
b)Munaraku viljastamine.
c)Viljastatud alge siirdamine .
Alge siirdamine toimub 44-120 tundi peale õnnestunud viljastamist. Siirdatakse kuni kolm ebrüot. Siirdamine on valutu protseduur, mil kateeter viiakse emakakaelakanali emakaõõnde ja viljastatud alge läbib selle emakasse. Siirdamine toimub ultraheli kontrolli all täis kusepõiega. Täis kusepõis on oluline emaka õige asendi saavutamiseks ja mittetraumaatiliseks ebrüo siirdamiseks. Selle järgselt tuleb veidi aega lamada ning siis võib juba normaalselt liikuda . Peale siirdamist on oluline implatatsiooni toetus progesterooni ravimiga. Kahe nädala pärast tuleb teha rasedustest . Kui test on positiivne, siis on vajalik ultraheliuuring. Kui test on negatiivne – rasedust ei ole, tuleb ravimite võtmine lõpetada ja varsti algab menstruatsioon . Uus üritus võib toimuda kolme kuu pärast. Ühe ravitsükliga on rasestumistõenäosus umbes 35%. Siirdamata hästi arenenud ebrüod külmutatakse ja säilitatakse seitsme aasta jooksul. Kui soovitakse saada peale sünnitust järgmist last, siis saab kasutada säilitatud ebrüosid sobival ajal. Kahjuks ei garanteerita, et pärast külmutamist ebrüod jäävad ellu ja arenevad normaalselt. Kui ei ole õiget embüote kasvu , siis siirdamist ei toimu ( http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html ).

STATISTIKA
Jooniselt 1 ja 3 ilmneb, et kunstlik viljastamine annab tänapäeval üha paremaid tulemusi. Arvestada tuleb muidugi vanusega. Mida vanem on kunstlikku viljastamist sooviv naisterahvas , seda suurem on mitterasestumise protsent (joonis1). In vitro viljastamisega saadud embrüode siirdamine naise emakasse on õnnestunud aastatel 2006 ja 2007 paremini (joonis 2). Põhjus võib olla ka selles, et siis olid majanduslikult paremad ajad ja rohkem inimesi võis sellist protsessi endale lubada. Kunstliku viljastamisega saadud laste hulk küünib hetkel 40 – 50%ni (joonis 3). Loodusseaduse järgi sünnib poisse ikka rohkem kui tüdrukuid (joonis 4; http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html ).
Joonis 1. Kunstliku viljastamise õnnestumine vanuse järgi.
Joonis 2. Siirdamise statistika aastast 1998 kuni 2010 aastani.
Joonis 3. Kunstliku viljastamise õnnestumiste ja ebaõnnestumiste statistika.
Joonis 4. Poiste ja tüdrukute tasakaal sündinud laste hulgas.

VALIM JA METOODIKA

Uurisime, mida arvavad kunstlikust viljastamisest inimesed, kes selle ise on läbi teinud. Kuidas on see neile emotsionaalselt mõjunud ja kas nad soovitaksid seda viisi teistele sama probleemiga paaridele. Meie viisime läbi kvalitatiivse uuringu. Koostasime intervjuu tarvis küsimused ning rääkisime kahe kunstliku viljastamise läbi teinud naisega.
Üks naine oli 35 aastane ja teine 30 aastane. Ühel neist oli põhjus teadmata, teisel oli viljatus väljakujunenud raske haiguse tagajärjel.
Küsimustik intervjuu tarvis teemal kunstlik viljastamine.
I Üldandmed
Sugu …………………………..
Vanus………………………….
II Küsimused. Palun vastake küsimustele vabas vormis!

Milline oli suhtumine kunstliku viljastamisse enne selle läbi elamist?

Mis ajendas kustliku viljastamise kasuks otsustada?

Kui raske oli kunstliku viljastamise kasuks otsustamine ?

Kuidas suhtusid teised pereliikmed otsusesse ?

Kui suur oli Teie emotsionaalne pinge terve protseduuri vältel , kuidas käitusite selle ajal?

Kas see mõjutas oluliselt teie finantsolukorda?

Kuidas see muutis teie elu ?
Aitäh koostöö eest!

TULEMUSED JA ANALÜÜS

Küsitlesime kahte naist, kes on kunstliku viljastamise protseduuri läbi teinud . Esimene vastaja on 35 aastane ja kahe lapse ema (edaspidi Mai) ja teine vastaja 30 aastane ning ühe lapse ema (edaspidi Mari).
Esiteks küsisime milline oli suhtumine enne sellesse protsessi.
Üritasime välja uurida, kas kunstliku viljastamise läbitegemine muutis nende naiste suhtumist sellesse võimalusse.
Mai suhtus sellesse hästi, sest see oli tema arvates ainuke lootus last saada paaridel, kellel niisama ei õnnestunud. Mari sõnul oli see kui kingitus tehnoloogia poolt. Blogides on naised öelnud , et see pole lemmikvariant laste saamiseks, aga see oleks üks mõeldavatest variantidest. Oli ka selliseid paare, kes seda varianti mõeldavaks ei pidanud, kuna kunstlik viljastamine on mõne usuga vastuolus või arvatakse, et see on ´´Emake Loodusesse “ sekkumine.
Teiseks küsisime miks otsustati kustliku viljastamise kasuks.
Üks põhjusi oli kindlasti see, et loomulikul teel lapsi ei saadud. Paljudel jääb teadmatuks, miks loomulikul teel lapsi ei saada. On ka neid, kellel on mõni raske haigus või minevikus juhtunud õnnetus, mis on kahjustanud konkreetset piirkonda.
Kolmandaks tahtsime teada kui raske oli selle otsuse langetamine.
Mai leidis, et otsus oli raske, kuna kunstlik viljastamine nõuab suuri summasid ning õnnestumisprotsent on väike. Paljud ei pea vastu pingele, mis kaasneb protseduuriga. Mari arvates tuli otsus kergelt. Ta oli otsustanud lapse saada ja ta oli nõus tegema selleks kõike.
Neljandaks uurisime kuidas pereliikmed suhtusid sellesse.
Enamjaolt suhtusid pereliikmed toetavalt nii kahe vastanu põhjal kui ka blogidest uuritu põhjal.
Viiendaks küsisime kuidas nad protseduuri ajal vastu pidasid .
Mai meenutas, et pinge oli suur. Meeletute rohtude söömine mõjutas palju organismi. Mõni naine jätab pooleli , sest ei suuda sellele survele vastu pidada. Mari üritas nii tugev olla kui suutis, aga rohkem ta seda enam ei teeks .
Kuuendaks palusime rääkida finatsolukorrast.
Mai mäletas, et lõpuks polnud ei raha ega last. Tänaseks on ta küll kahe lapse ema, kuid enne esimest last ootama jäädes, oli tal mitmeid nurjunuid rasestumiskatseid. Praeguste andmete põhjal maksab IVF 1145 eurot.
Lõpuks küsisime kuidas see kõik muutis nende elu.
Mai leidis, et esialgu see ei muutnud ta elu, sest mitmed katsed nurjusid. Kui oli juba käegalöömismeeleolu, siis selgus, et ta ootas last. Nüüd, 12 aastat hiljem õnnestus Mail ja tema abikaasal ise ilma kõrvalise abita väike pojake saada. Tänaseks on nad tütre ja poja vanemad. Mari jaoks oli see ainuke võimalus ja ta on uhke, et ta pidas vastu. Ta on uhke ja õnnelik oma väikse tütre üle.

JÄRELDUSED

Käesoleva töö raames saadi järgmised tulemused:

Enamustel naistel on enne tõelisi kogemusi palju positiivsem arvamus kunstlikust viljastamisest.

Paare ajendas kunstliku viljastamise kasuks otsustamine suur lapse soov.

Paljude paaride takistuseks oli raha, protseduur on kulukas ning õnnestumisprotsent on väike.

Kuigi pere oli üldjuhul suureks toeks ; on ka paare, kes on liiga suure pinge tõttu kunstliku viljastamise protsessi pooleli jätnud.

Kuntslik viljastamine lõppeb kahel viisil: saada laps või jääda suure pettumuse osaliseks ning kaotada suur summa raha.

KOKKUVÕTE

Kunstlik viljastamine on alternatiivne võimalus saada lapsi, mida kasutavad paarid, kes loomulikul teel lapsi ei saa. Kunstlik viljastamine on iseenesest ravi, millel on mitu etappi ning see on nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnav. Protseduur on selle läbielavatele paaridele emotsionaalselt väga raske ning mõned inimesed ei talu seda pinget ning loobuvad. Lisaks sellele on see protseduur kulukas ning tihti on raha leidmine keeruline. Kunstilk viljastamine õnnestub kõige rohkem naistel, kes on alla 40. See on juba selline vanusepiir,kus on ka viljakatel paaridel loomulikul teel lastesaamine raskendatud. Uurimustöö käigus küsitlesime kahte naist, kes on selle protseduuri läbinud. Otsisime informatsiooni ka internetist. Selgus, et kuigi see ei ole naiste lemmikviis lapsi saada, on see sageli ainus pääsetee. Emotsionaalselt on see väga kurnav protsess kogu perele. Kõik saab alguse muidugi pere finantsolukorrast. Kellel on see võimalus, kellel mitte!

SUMMARY

Artificial insemination is an alternative way to have children and it is used by couples who cannot have children naturally. Artificial insemination is a treatment which has many phases and it is both physically and emotionally tiring. The procedure is very hard for the couples and some people cannot deal with the pressure and quit . What is more, the procedure is expensive and it is difficult to find the money . Artificial insemination is most successful with women under 40 because it is the age limit when having children naturally is difficult. During our research, we questioned two women who have been in this procedure and we searched for information on the Internet . It turned out that even though this is not women’s favourite way to have children, it is an option if there is a problem.

KASUTATUD KIRJANDUS

URL: http://www.ehpv.ee/index.php?nid=2&news=3100 (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: www.­epigee.­org/­health/­infertility.­html (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#emsisv i (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=5 (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.lapsesoov.ee/?page_id=119 (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.med24.ee/search/?_page=2&_count_all=14&keyword=kunstlik%20viljastamine&main_cat=&sub_cat (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.postimees.ee/626610/tanavu-on-kunstliku-viljastamise-teel-sundinud-228-last/ (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)

URL: http://www.viljatus.ee/viljatuse-abc/kunstlik-viljastamine/katseklaasilaste-arv-kosus-joudsalt.html (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)
15