Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned: 1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud 2 Astoloogia Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal. Kõige tähelepanuväärsemad saavutused olid matemaatika ja astroloogia vallas. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehitus kunst. Mesopotaamia arhitektuuri esimene eripära on, et tähtsamad ehitised ehitati kõrgemale savist platvormidele Templite kõige omapärasemaks vormiks oli tsikuraat mis kujutas endast nurklikut astmeliselt tõusvat ja ülespoole ahenevat torni Kunsti eesmärgiks oli: 1ülistada jõudu 2tekitada hirmu ja aukartust kuninga ja jumalate ees Skulptuuri areng oli takistatud, sest kivi polnud Seinamaali osas oli Mesopotaamia eripäraks mosaiigi kasutamine? Mesopotaamia ajalugu on pikk ja sündmusterohke. See algas umbes 4000 a eKr, kui mesopotaamia lõuna osas tehti algust põlluharimise ga.
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber. Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja kultuurikandjat (inimese bioloogiline päritolu, inimene kui sotsiaalne olend, tema iseärasused ja põlvnemine) - Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru Tuntuimad arheoloogilised mälestusmärgid maailmas: Vaarao Tutanhamoni hauakamber Egiptuses Uri tsikuraat (astmikpüramiid) Iraagis Terrakotasõdalased Hiinas Teotihuacani surnute tänav Mehhikos Machu Picchu kindlustatud asula Peruus Knossose palee Kreeta saarel Ateena akropol Kreekas Rooma varemed Itaalias Pompei linn Itaalias Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a. Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha 3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid.
Puitu äärmiselt vähe. Umbes aastal 1800 eKr ühendas suur valitseja Hammurapi Babülooniast Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia üheks suureks Babüloonia riigiks. Vana-Babüloonia tähtsamad ehitised olid templid ja valitsejate lossid. Eeldatakse, et tunti võlvimist ja osati telliskividest püstitada sambaid. Seinte katmiseks ja kaunistamiseks kasutati glasuuritud ja värviliste mustritega saviplaate. Iga templi aluseks oli templitorn ehk tsikuraat. See nn Paabeli torn oli massiivne ruutjas hoone, mis astmetena ülespoole tõustes ahenes ja mille külgedel olid trepid ning tipus asus templike, tsikuraat bituumeniga üle võõbatud järelikult oli must. Ruumid oli kaunistatud maalingutega ning muster meenutas punutusi. Tempel oli jumala eluase. Tsikuraadi ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumaluse kujuga. Templeid ehitati kõrgetele alustele kaitseks vee eest. Templikompleks
moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena
km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
lõvi kelle kuningas pidi tapma Haavatud emalõvi u. 650 a. eKr Väravavalvur (Lamassu) u. 720 a. eKr (väravavalvurid iseloomulikud kuningate valvurid alates sumeritest) kuninga peaga, härja kehaga, kotka tiibadega Uus-Babüloonia kultuur u. 600-500 a. eKr Babüloni linn Negukadnezar II ajal u. 575 a. eKr linn on piiratud müüriga, ehitatud tellistest(igal tellisel kuninga temple), tsikuraat ja loss kõrvuti Babüloni Istari värava rekonstruktsioon u. 575 eKr stiliseeritud, loomad looduslähedased, võlvitud, reljeefne, lihased täpselt välja toodud, müstilised omadused nn. Semiramise rippuvad aiad(joonis) sambad, täiesti vettpidavad, suured puud, 5 m mulda Mees lõvipojaga 720 eKr (Assüüria) Paabeli torn (rekonstruktsioon) Egiptus Narmeri palett u
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendu...
hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna Mesopotaamia kultuurina. Uusbabüloonia vallutamisega pärslaste poolt 539.a eKr katkes Mesopotaamia alade ühtne areng. Väljakujunenud arhitektuurivormid leidsid mõningat kasutamist pärsia arhitektuuris. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3.at eKr Protsessioonitee lõvi Taastatud Istari värav Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6.saj eKr (rekonstruktsioon) Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitused, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt, puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR
inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid, tekkisid suurriigid (Akadi riik, Vana-Babüloonia riik, Assüüria, Uus-Babüloonia riik). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu.” Kuningad olid jumalate esindajad rahva ees. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid ülempreester. Peamine jumal – taevajumal (Anu).
Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine)
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
juhatasid preestrid. · Inimest peeti jumalate orjadeks, kes pidi usinalt neid teenima. · Karistuseks tuli uputus, vaenlased, põud jne. · Preestrid olid nii ühiskonna, kui usuelu korraldajad. · Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte. d. Linnade välisilme: · Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi. · Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. · Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga. · Väljaspool müüri lihtrahvaelamud. e. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri,
Mesopotaamia ehituskunsti peamiseks saavutuseks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Mesopotaamias polnud head ehitusmaterjali kivi, tuli ehitada savitellistest, mis olid ainult päikese käes kuivatatud. Kasutati sisseveetud kivist detaile ukspiitu, sambaid jne. Tempel polnud ainult pühamu , vaid kogu elu keskus, keerukas ehituskompleks, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid. Templite tüüpilisemaks tunnuseks oli kõrge massiivne torn, nn. Tsikuraat, mis astanugutena ülespoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitused. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsaas tempel jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
· Ristikäik võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindrivõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roietele toetuv võlv · Sibulkuppel sibulakujuline tornikaunistus vene õigeusukirikute otsas · Staatua - püstkuju · Zanrimaal - olustikumaal · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel püha paik · Tsikuraat - astmiktorn · Teravkaar terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis · Termid avalik kümblusasutus Vana-Roomas · Triumfikaar võidukaar · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotatud kaared · Tugipilaar gooti arhidektuurile iseloomulik pilaaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks
asub? Mesopotaamia tähendab "jõgedevaheline ala". Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad? Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle. 3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid. Mesopotaama ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused, näiteks Uri tsikuraat ja Marduki tempel. 4)Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel, näiteks Uri tsikuraat. 5)Miks ehitati kahe jõe vahel asuval madalal maal templid ja lossi kõrgetele alustele?
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile.
Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kindlusi, leitasid kiilkirja ning ümmarguse ratta. 5. Mesopotaamia tähtsaimaks hooneks on tsikuraat, mis astangutega ülsepoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Tuntuim neist on Paabeli torn. Tsikuraadi peal usuti olema jumala puhke ase. 6. Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev
pinnal kõrgendina, kõrgreljeefis aga on figuur peaaegu täiesti välja tahutud. 7. Mesopotaamia põhilised ehitusliigid ja näited: · templid- Marduki tempel Babüloonias. · Kuningalossid- RamsesII, lossi ees asetsesid imepärased Semiramsese rippaiad. · Linnakindlused- Jumalanna Istari kindlus 8. Vanad kreeklased pidasid maailmaimeks Paabeli torni, Babüloni linna rajatisi. 9. Paabeli torn oli tsikuraat, mis ehitati umbes 3500 aastat tagasi. See pidi olema tee taevasse. 10. Babüloonlaste ehitistest pole eriti mälestisi säilinud, kuna nad ei tundnud tellistepõletamist. 11. Mina arvan, et jõgedevahelise maa templid ja lossid rajati kõrgetele alustele esiteks võib-olla sellepärast, et kuna seal oli niiske pinnas, siis, et ei laguneks hoone kokku ja teiseks ka uskumuste pärast, et olla jumalatele lähemal. 12
· Päikesekalender avastati tänu Niiluse korrapärastele · Nende usk üleujutustele · Linnad vaenutsesid omavahel, mistõttu olid müüriga ümbritsetud · Geomeetria oskasid arvutada ehitustöödeks vajaminevaid · Linna keskuses kaitsejumala astmiktempel tsikuraat valemeid püramiid jne. · Preestrid olid suurmaavaldajad. Kirjandus · Novellizanri loojad · Hilisemal ajal valitses linnriiki kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, osales usuriitlustes · Ülistuslaulud jumalatele, püramiiditekstid, surnuteraamatud
Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele. Vaaraode hauakambrid asetsesid püramiidides. Giza püramiidid Niiluse jõgi Hieroglüüfid India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber Leiutasid india arvud - tänapäeval tuntud kui araabia numbrid, samuti arvu 0-i, tšaturanga - tänapäeva male eelkäija. Väga range kastisüsteem ning kirev religioon.
suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksuala. Polnud looduslikku eraldatust, jõgede üleujutused pole regulaarsed, soiseid alasid tuli kuivendada, mullad sooldusid st. põlluharimiseks kõlbmatu;polnud puid ega kive, oli savi. Vanim sumerite tsiv. 4 a.t. eKr, 4000 a. eKr-isel. tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid-igal linnriigil oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristkülikukujuline astmiktempel e. tsikuraat. Olid templid ja preesterkond, neile kuulusid maavaldused, kus tööd tegid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks võim kuninga kätte;kuningas oli eelkõige sõjapealik. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas
Esimene rahvus, kes ratta kasutusele võttis, olid sumerid. Kahjuks olid sumerid väga sõjakas rahvas, seega on alles jäänud vähe ehitisi. Samuti polnud neil ei kivi ega puitu. Küll aga on seitsmest maailmaimest, roosast marmorist sambad. Nemad võtsid kasutusele savitellise, mida põletati, kuid samas polnud puitu, mida raisata. Kuna puitu polnud, tehti võlve. Alguses valevõlve, mis praegusel ajal enam kasutust ei leia. 2 Tsikuraat- linnad, alati peab olema linnas olema tempel. Tsikuraat tähendab templitorni. Alguses on ainult 1 kiht, hiljem tuleb rohkem. Kusjuures kihte on alati paaritu arv ning tehtud tellistest. Näiteks babüloni torn. Elumajad on tihedalt üksteise kõrval ja ühe uksega. Kogu elu käis sisehoovides, puitu kasutati minimaalselt. Lossidest rääkides, siis asusid nad kõrge platvormi peal ja vähe aknaid, elu toimus samuti sisehoovides. Babüloonia linnamüür oli 24km ja linnamüür oli väga lai, et oli mugav vahti pidada. Sõja- ja
pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
· Mesopotaamia o Hammurapi Vana-Babüloonia valitseja; esimene süstematiseeritud seadustekogu o Assurbanipal Assüüria viimane kuningas; suur vallutaja; Ninive raamatukogu o Nebukadnetsar Uus-Babüloonia valitseja; ehitas Babüloni o Istari väravad neli võimast torni, mille vahel olid võlvitud sissepääsud o Rippaiad kuninganna Amita jaoks Nebukadnetsar II käsul ehitatud (u. 600 eKr) o Marduki tempel 8 astmega tsikuraat · Pärsia o Kujunes suurriigiks 6.saj eKr Mesopotaamia Egiptus India o Heas korras riik Teedevõrk Post Maksusüsteem Ühtne rahasüsteem · Kaananimaa o 2000 eKr Iisraeli riigi sünd; Aabraham Kaananimaale o Egiptuse vangipõli iisraellased Egiptuses o 10 käsku Siinai mäel Moosesele; iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte
ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruumid raamatute kirjutamiseks · Linnakindlused paks ja lai seest õõnes müür, vahitornid iga 50m tagant ja mitu väravat · Lossid mitu suurt siseõue ja palju väikesi, mille kaudu pääses valgus siseruumidesse · Kaared ja võlvid kumerad tellisest laotud laed. Peamiselt savist. Sumeri tsikuraat Istari värav Berliini muuseumis Egiptus · 2800 aastat eKr · Mastaba haudehitis, mitu ruumi. · Astmikpüramiid- järgnesid mastabadele. Vaarao hauakamber. Ehitamine võttis aega kogu vaarao elu. Neli võrdhaarse kolmnurga kujulist külge on suunatud 4 ilmakare poole. · Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
linnakidlused. · Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised. Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud. · Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel. · Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris. · Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega. · Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle näiteks on Naram-Sini võidusteel. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana Gudea figuur või jumalatega suhtlemas Hammurabi päikesejumala ees. · On leitud ka arvukalt keraamikat
1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest
ja mitu meetrit protsessioonitänava reljeefidega kaetud seinast. Nende, kuid ka muude muinsuste tarbeks avati 1930. a. Berliini südalinnas Pergamoni muuseum. ____________________ 1 itaalia helilooja G. Verdi ooperis kannab ta nime Nabucco [loe: na'buko] 2 Semiramis kuninganna Sammuramati kreekakeelne nimi; teda seostatakse ühe Babüloni linnas asunud lossi katusele rajatud aiaga, mida kreeklased pidasid maailmaimeks 3 tsikuraat astmeline torn, mille ülemisel osal paikneb tempel 4 Paabeli torn õigemini Babüloni torn; templitorn (tsikuraat); jumal Marduki tähtsaim pühamu, mis valmis lõplikult Nebukadnetsar II valitsusajal. Kreeklased arvasid ehitise maailmaimede hulka, Piibel seostab tema ehitamise ja hävitamisega keelte segiajamise (nn. Paabeli segaduse). See oli seitsmeastmeline tellistest ehitis, mille ülemisel platvormil asus väike tempel 5
Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusjanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Inimesed jätavad ehituse pooleli ja peavad oma teed minema (Paabeli segadus). Ilmselt pärineb see lugu võõraste rahvaste mõttemõlgutustest tolleaegse maailma suurlinna Babüloni üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemenanki tsikuraat. Samm-sammult on inimene kaugenenud Jumalast, inimeste ekssammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. 4 JUMAL VALIB ENDALE RAHVA Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata
). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid
Inimeste kuulsusejanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Ehitus jääb seisma ja inimesed peavad oma teed minema. Siit tuleneb ka väljend Paabeli segadus. Ilmselt pärineb see lugu võõraste rahvaste mõttemõlgutustese tolleaegse maailma suurlinna Babüloni üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemennanki tsikuraat. Samm-sammult on inimen kaugenenud Jumalast. Inimeste eksisammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks saab just iisraeli rahvas, on Jumala otsus,mida ei põhjendata
valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid
kohtumõistmine tavaõiguste alusel). Vana- Babüloonia riik hävis juba u. 1600 eKr Kassiitide rünnaku tõttu ja Uus-Babüloonia tekkis alles kuningas Nebukadnetsari ajal 7. Sajandi alguses eKr. Babüloonia linn ehitati uuesti üles. Linn oli ümbritsetud kahekordse müüriga, peaväravaks oli jumalanna Ištarile pühendatud värav. Sealt algas protsessiooni (pidulik rongkäik)tänav. Peatänava ääres paiknesid kaks kõige tähtsamat ehitust: peajumal Margutile pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Templid olid kas 3 või 7 astmelised (maagilised numbrid, sest nende arvates sai maailm alguse 3 tähtsast elemendist ning tunti 7 planeeti) PAABELI TORN VAATA LUGU ÕPIKUST LK 24 Teine tähtsaim ehitis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest= SEMIRANUSE RIPPAIAD (terrassidele rajatud). Värvidest eelistati sinist, kollast ning valget ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on ajalukku läinud kui hästi sõjakas rahvas ning Assurbanipal’i raamatukogu poolest.
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
