Konspekt (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kunstiliigid
Arhitektuur e. ehituskunst

sakraalarhitektuur – usuline arhitektuur

profaanarhitektuur – ilmalik arhitektuur
Maalikunst : 1. seinamaale. Monumentaalmaal
2. tahvelmaal – on maalitud mingile alusele, võimalik kaasa võtta
3. miniatuurmaal – hästi väike
4. mosaiigikunst – väikestest tükkidest pannakse kokku kunstiteos
5. vitraaž – klaasmosaiik ( klaasimaal )
Skulptuur : 1. reljeef – pinna sisse süvendatud

ümarplastika – on igast küljest vaadeldav

ehitusplastika – seotud ehitustega (igasugused kaunistused)

monumentaalplastika – hästi suur vorm

pisiplastika – hästi väike (seotud nõudega)

installatsioon – valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur
Tarbekunst – tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus
Graafika : 1. kõrgtrükk – värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad
2. sügavtrükk – värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad
3. lametrükk – trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid
4. plakatikunst
5. tarbegraafika
Fotograafia
Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst
Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit „Willendorfi Veenus ”).
Vanimad loomakujutised olid küllaltki primitiivsed (Aurignac-Solutre ajastul, u. 40000-20000 aastat e.m.a) koosnedes peaaegu ainult kontuurist. Järgneval, nn. Madeleine`i ajastul (20000-12000 aastat e.m.a) oli ürgaegse loomamaali õitseng. Sellest ajast pärinevad kuulsad Altmira koopamaalid Hispaanias, Lascaux ` leiukoht Prantsusmaal ja paljud teised. Neil piltidel on meisterlikult tabatudiga looma poos ja liikumisviis, need teosed olid ka värvilised – põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Kujutati eriti piisonit ja põhjapõtra.
Paleoliitikumi lõpul, aga ka mesoliitikumis8keskimine kiviaeg, u. 12000-5000 aastat e.m.a.) ja neoliitikumis ( uuem kiviaeg, algas u. 5000 aastat e.m.a.) ilmnesid kunstis uued taotlused. Joonistus muutus uuesti lihtsustatuks, skemaatiliseks, kuid mitte saamatusest vaid kunstilisest tahtest. Kogu kunst alates mesoliitikumist oli enamasti abstraktne , aga sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid ka tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat ja palju muud, mis sai eelduseks looduslähedase kunsti uuestisünnile orjanduslikus ühiskonnas. Levis ka ornamentika .
Pronksiajal (Euroopas II aastatuhandel e.m.a) ilmusid ka esimesed praegu teadaolevad kiviarhitektuuri näited. Hakati ehitama kindlusi. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliitsed ehitised, mida on leitud eeskätt Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal. Need ehitised on õigemini kultusliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmeehitis. Kromlehhid on suuremad ansamblid , mille elemendiks on menhirid ja dolmenid .
Mesopotaamia kunst
Seadusteandja Hammurapi (1792-1750 e.m.a) ajal muutub tähtsaimaks kulturikeskuseks Babüloni linn. Umbes 1000-610 e.m.a domineerisid Mesopotaamias assüürlased, kelle kunst oli eriti militaarse iseloomuga . Nende pealinna Ninive vallutamisele järgnes Uus-Babüloonia
Riigi lühike õitseng, ja Babüloni suurejooneline väljaehitamine.
Kõigi kultuuride, aga eriti Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõud-ja kujud näitavad juba 4 aastatuhandel e.m.a oma loojate kindlat, peenemaitselist sormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist.
Mesopotaamia ehituskunsti peamiseks saavutuseks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlustused . Mesopotaamias polnud head ehitusmaterjali – kivi, tuli ehitada savitellistest, mis olid ainult päikese käes kuivatatud. Kasutati sisseveetud kivist detaile – ukspiitu, sambaid jne.
Tempel polnud ainult pühamu , vaid kogu elu keskus, keerukas ehituskompleks, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid. Templite tüüpilisemaks tunnuseks oli kõrge massiivne torn, nn. Tsikuraat , mis astanugutena ülespoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitused. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsaas tempel jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu .
Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav – jumalanna Ištari värav – oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi.
Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi.
Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile – käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud , kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati silmadele, need olid suured ja intensiivsed, kasutati sageli mõne värvilise materjali asetamist süvenditesse.
Leidus ka kunsti , mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale, näiteks reljeefid jahistseenidega.
Egiptuse kunst
Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suletum ja tema etniline koosseis suhteliselt püsiv, mistõttu olid siin väga tugevad traditsioonid ja säilisid erakordselt kaua vanad vormid.
Ka Egiptuse kunst pidi suurendama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli ise jumal.
Kunst, s.h. ka arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Tähtsamate inimeste muumiate säilitamiskohaks oli Vana-Egiptuse algusaegade eriline hauatüüp – mastaba . See koosnes maa- alusest kividega vooderdatudhauakambrist ja selle kohal asuvat nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Oli tavaliselt üks, hiljem ka tihti mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks, mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust.
Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastambad. Vaarao mastamba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahenev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti ja maskeeriti hoolikalt. Hauakmbrist viisid püramiidi välispinnale kanalid, mis pidid kindlustama õhuvahetuse. Muus osas oli püramiid ühtalne kivimass ja mille pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi mõõtmed on kolossaalsed – suurim neist, vaarao Cheopsi püramiid on u 140m kõrge ja põhja pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud u 2300000 kivipangast, igaüks kaalub üle 2,5 tonni. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul , kulus tohutult tööjõudu. Eriti mõjukas on püramiidide rühm Vana Riigi VI dünastia vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal.Püramiidide ehitamisek tehtud kulutused olid siiski nii suured, et mõjusid kurnavalt majandusele. Osalt seetõttu loobuti ehitamisest ja maeti nad haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud. Püramiid ei onud üksikehitis vaid enamasti osa suurest kompleksist, nii kujunesid omapärased „surnute linnad” .
Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, veel edasi mõned väiksemad ruumid, kus olid jumalakujud. Peafassaad sissekäiguga oli templi kitsal küljel. Otsetee viis väravast kõige pühama paiga suunas.
Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest kõrgest, längus esiseinaga müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat.
Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks elemendiks sai sammas, mis enamasti meenutas mõnda taime – papüürust, palmi, lootust jne. Kasutati ka 16 kandilist nn. protodooria sammast. Sammaste ja müüride monotoonsust vähendasid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid, templite eest lehvisid värvilised lipud kurjade vaimude eemalepeletamiseks.
Omaette tüübi moodustasid nn. päikesetemplid, mille tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt ka hieroglüüfidega kaetud. Templeid rauti ka kaljusse, imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. Kuulsaimad ja kunsti -päraseimad on esimese naisvaarao Hatšeputi hauatempel (u.1480 e.m.a) ja Abu Simbeli tempel(u.250 e.m.a).
Egiptuse kujutavast kunstist rääkides tuleb eelkõige peatuda skulptuuril. Laia leviku üheks põhjuseks oli usund , mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus. Selline skulptuuriteos on ka sfinks – inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza püramiidide juures. Siis leiama ka vaaraode täisfiguure – nad on tardunud sirges poosis , vasakjalg pool sammu eespool , rusikasse tõmmatud käedtihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel on pisut nagu üleolev naeratus, kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhub veelgi kujutatava tähtsust.
Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef , aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahel olid hieroglüüfid ( piltkiri ), mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Enamasti näeme egiptuse reljeefidel inimest üsna ebaloomulikus poosis. Inimene on kujutatud pika sammuga astumas, jalad on nähtud ainult küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates.
Lisaks levis ka seinamaal, mis reljeefikunstist pm vähe erines. Neid mõlemaid üheskoos nimetati pinnakunstiks.
Echnaton (valitses 14.saj e.m.a) püüdis nõrgendada preesterkonna, eriti Amoni preestrite võimu. Ta rajas endale täiesti uue residentsi Tell el- Amarna . Uuendustele majanduselus, poliitikas ja usuelus kaasnesid ka uued jooned kunstis. Loobuti igasugustest jumalakujudest, seinamaalides ja reljeefides muutusid liigutused vabaks ja loomulikuks, kadus idealiseeriv hoiak, värvivalik muutus varjundirikkamaks. Parimateks näideteks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete ja tütarde portreebüstid. Selle-aegset kunsti leiti veel palju tema järeltulija Tutanhamoni hauast. Juba Tutanhamoni ajal taastati vanad tavad ja preestrite võim. Alles meie ajaarvamise alguseks sulas see hellenistlik-roomalikku kultuuri. 7.sajandil katkesid lõplikult egiptuse kunsti traditsioonid.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

-InTheEnd- Õppematerjali autor

kunst kunstiliigid mesopotaamia kunst egiptuse kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Egiptuse kunst.

Kuju pidi oma võlujõuga aitama kuninga hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,temakes hoiabelus". Sfinks 2 Kuulus Tutanhamoni surimask 2 ALLIKAD http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/index.htm Oma kunstiajaloo konspekt ,,Kunstikultuuri ajalugu" Ürgajast gootikani, 10. Klassi õpik, Jaak Kangilaski, Kirjastus Kunst, 2003 ,,Kunstilugu", E.H.Gombrich, Kirjastus Avita, 1997 2

Kunstiajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välisp

Kunstiajalugu

doc

Esiaja kunst

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa

Kunstiajalugu

docx

Egiptuse kunst, arhidektuur, skulptuur

EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saa

Kunst

doc

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia kunst Lähis-Idas, praeguse Iraagi territooriumil kujunesid umbes 5000 aastat tagasi esimesed tsivilisatsioonid. Valitsejad ühendasid rahvast mitte ainult hirmuga, vaid ka usuga. Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiiv

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNSTITEOS on idee teostamine mingis

Kunstiajalugu

wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured

Kunstiajalugu

doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid