Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse · parteiliider omab kogu võimu · riiklik kontroll kõige üle · majanduses sõjatööstuse eelisarendamine · tsensuur meedia üle · inimõiguste rikkumine Saksamaa, NSV Liit Erinevus autoritaarsest eesmärk uue ühiskonna ülesehitamine
1934. Sügisel pikendati aastaks ja kuni 1939. Aasta sügiseks pikendati neid. Kujuneski välja autoritaarne diktatuur. Kui 1934. Sügisel tuli riigikogu kokku, siis istung lõpetati ja kokku enam ei kutsutud riigikogu saadeti vaikivasse olekusse. Ebakindlates oludes olid ka teised pärast I ms riigid diktatuurilikud, aga võib-olla ka oli tegemist Pätsi ebakindlusega. Kogu see olukord, mis oli, on hakatud kutsuma vaikivaks ajastuks: 1) riigikogu koos ei käinud 2) kehtestati tsensuur 3) kehtestati üheparteisüsteem ainuke partei oli Pätsi ja Laidoneri toetuseks loodud Isamaaliit Selleks, et opositsioon ei saaks oma sõnumit levitada, oli opositsiooni esindajaks Jaan Tõnisson (Pm toimetaja), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid
rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Inimesi haaras nn läänevaimustus, mis tulenes sellest, et aastakümneid oldi läänest ära lõigatud. See aga oli tõuketeguriks majanduse ja ühiskonna kiiremale arengule, sest sooviti Lääne-Euroopa kõrgelt arenenud riikidele järgi jõuda. See
Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov
rahvaga. Eesti hakkas ettevalmistuna iseseisvuseks, loodi Omakaitse ja Päästekomitee ning kirjutati Isesisvumus manifest , mille alusel Ajutine Valitsu kuulutas 24. veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur ja saksa keel, Omakaitse saadeti laiali). Baltisaksalsed tahtsid luua Baltihertsogriiki, eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne-Euroopale, tuvustamiseks meie olukorda. Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt
Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima? Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Seda kokkuvarisemist saatsid mitmed konfliktid ja erinevad erinevad eeldused-põhjused. Aga miks siis sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud? Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Nõukogude Venemaa oli maailma esimene püsimajäänud sotsialistlik riik. Kellelgi ei olnud selget ettekujutust, kuidas selline riik funktsioneerima peaks, sest oldi ajaloos esimene. Üks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseid seisneski selles, et sellises olukorras osutus kehtestatud üheparteisüsteem ebatõhusaks, sest nüüd võeti riigi juhtimise otsused vastu kitsas ringis, mida ei saanud enam kritiseerida. See tähendas, et sotsialistlike riikide valitsused eemaldusid rahvast ja ...
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
Nõukogude tegelikkuse kujutamine Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi loomingus Ajal, mil Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi looming oli veel värske, valitses Venemaal diktatuur ning sellega kaasnes tsensuur. Need kirjanikud aga ei kõhelnud oma loomingus kajastada tegelikku elu. Et võimudele ei meeldinud see, mida kirjutati, karistati kirjanike vahel isegi julmade meetoditega. Kõige kergem karistus oli kirjanike liidust välja viskamine, kõige julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest, kui halb oli Vene keiser ja kui head ajad tulemas olid. Inimeste rumalust pilab Zostsenko oma
Poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe
Kõigis sotstalistlikes riikides oli tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt.
· Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur
Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on te...
palk* kotroll panganduse üle* riiklikud tööd* sotsiaaltoetused* töötuabiraha, vaesus toetus* toetused põllumajanduses Demokraatia kriisi põhjused ja avaldumine-Demokraatlike traditsioonide nõrkus*liiga palju väikseid erakondi parlamendis, segased valisus kriisid* majandus raskses eriti suur kriis. Diktaktuuri tunnused: Autoritaarsete- Ühe isiku või rühmistuse võim, rikutakse kodanikuõigusti(sõnavabadus, veendumuste vabadus, valimisõigus jne, aga mite inimõigusi) tsensuur,* riigi sekkumine majandusse. Ntks: Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul jt. Totalitaarse- Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus*oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile.* sise ja välisvaenlaste otsimine ntks: Saksamaa NSV Liit. Itaalia probleemid- Välisvõlg, suur tööpuudus, pettumus sõja järel, kommunistide suur
· Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasastan) · GULAG ,,kaotati" · Sõnavabadus · Paneelmajad · Vangide rehabiliseerimine Ühiskond muutus vabamaks Stalinsm mõisteti NLKP 20. kongressil hukka. Lõpus muutus matslikuks, eiras haritlasi. Saadeti pensionile erinevalt teistest. Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus Gerontokraatia valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega. Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke)
Nad võtsid Tallinna enda kontrolli alla ja vabadussõjalasi hakati arreteerima. Seda põhjenduti sellega, et vabadussõjalased kavandasid riigipööret ja soovisid kehtestada diktatuuri. Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa pidada avalikke koosolekuid või kogunemisi, meedias on tsensuur. Tegelikult oli Pätsil õigus seda kehtestada, sest ta oli II põhiseaduse kohaselt riigivanema kohusetäitja. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aastaks ja igal järgneval sügisel tehti seda jälle. Viimane kord pikendati 1939 aasta sügisel. 1934 kuni 1938 riigikogu koos ei käinud. Tegelikult tulid nad korra kokku ka 1938 sügisel, aga istung saadeti laiali. Samas ei saa öelda, et riigikogu ei olnud – nad olid vaikivas olekus ehk neid ei kutsutud kokku
a. jõustus kolmas põhiseadus. Riigipeaks sai president, kes valiti kuueks aastat. Riigikogu oli kahekojaline (40+80 liiget): alamkoda ja ülemkoda. Peaministri valis president. Rahvalt võeti rahvaalgatuse õigus, vanusetsensus alates 22 eluaastast. Juhitav demokraatia: 1938. aastal valiti esimeseks presidendiks K.Päts. Peaministriks ja Vaikiva ajastu juhiks oli Kaarel Eenpalu, sõjaväe ülemjuhataja oli J.Laidoner. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, tsensuur, süvenes tsentraliseeritus, Riigikogu osatähtsus väike, olulised seadused-president dekreetidena. Majandus: 1934. a. algas Eesti majanduselu kiire areng. Riik sekkus majandusse. Hoogne areng tööstuses: tekstiili-, paberi-ja põlevkivitööstus. Eesti oli muutunud arengumaast tööstusriigiks. Põllumajandus: maale jõudis elekter, haritava põllupinna suurenemine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv. Tõuparandus ja sordiaretus. Ühistegevuslik liikumine.
Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president
põhiseadus muudeti ümber. Loomulikult oli põhjus ka see, et saada oma võimule laiem kandepind. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht ning president võis takistada parlamendis seaduste jõustumist või saata sootuks parlament laiali. 2. oktoobril 1934. aastal see juhtuski. Kuid miks? Vastus on väga lihtne- Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning nõudis demokraatia taastamist. Kehtestati range tsensuur. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu, mis oli ebademokraatlikult moodustatud- Pätsile soodsalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks kojaks: Riigivolikoguks, kus olid põhimõtteliselt enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad inimesed, ja Riiginõukoguks, kus olid Pätsi poolt määratud kodanikud või vastavalt ametikohale määratud inimesed. Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks
märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus:
Võeti vastu seaduseid mis andsid mussolinile kuningaga võrdseid õigusi. Temast sai kogu itaalia juht ehk duce. Suured olid ka muudatused majanduses. Rakendati riiklike abinõusi tööpuuduse vähendamiseks+ ettevõtteid kontrollis riik.töölised jagati kutsekogudesse. Moodustati kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur. Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei. Paljude arust oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi , isegi W Churchill . koonduslaagreid ja mõrvu oli palju vähem itaalias kui natisedel ja nsv l . ka salapolitsei oli palju väiksem. Mussolini polnud ka tülis kirikuga. SÕJAKAS VÄLISPOLIITIKA Fasistliku itaalia välispoliitika oli väga sõjakas 1930nendatel. Ta kuulutas oma eesmärgiks muuta vahemere itaalia sisemereks, nagu see oli rooma ajal. See muutus sõdimise itaalia
sellist materjali, mida võib-olla mujalt teostest ei leia. Selleks, et me saaksime seda lugeda, peab oskama kirjanik esmalt siiski kirjeldada olustikku nii hästi, et lugejal selle lugemise ajal igav ei hakka ning ei tekiks isu raamat käest panna ja mõne muu vastu välja vahetada. Selliseks heaks näiteks, kus on kirjeldatud elu ühiskonnas, on Mihhail Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita", mis oli väga pikka aega kirjanike mõistes n-ö sahtlis, sest Nõukogude võimuga kaasnenud tsensuur ei lubanud seda esialgu avaldada. Peale selle avaldamist on teos muutunud tuhandete lemmikuks oma realistliku olustikukirjelduse ja huvitava süzee poolest. Inimesed, kes otsivad elu mõtet, ei leia seda pahatihti raamatutest, kuid näevad, kuidas teised seda otsivad ja vahel ka leiavad. Samas võib see väga lihtsalt muutuda naeruväärseks. Saint- Exupéry väike prints, Gailiti Ekke Moor ja Nipernaadi on õnnelikud tegelased, kes leiavad rahu
*sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1.sotsialismi alustarad jäid paika 2.lisaks väikeettevõtlus 3.kaotati tsensuur 4.kaotati ideoloogiline järelvalve ülestõuse ei toimunud Moskva plaanib rünnakut "NSVL õigus ja kohustus kaitsta nõukogulikku reziimi" e Breznevi doktriin ainsana keeldus Praha kevade lämmatamisest Rumeenia Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond sunniti lahkuma ametisse seati uus valitsus (G. Husaki) dissidentluse tugevnemine Nimed: *D. MacArthur ÜRO vägede juhataja *N. Hrustsov NSVL juht 195664.
Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tunduvalt omavalitsuse tegutsemist. · Tugevnes tsensuur kontroll kirjanduse ja meedia üle. · Toetati õigeusukiriku tegevust Rängalt tabas venestamine hariduselu. Ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest koolist. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. Õppimine ja koolis suhtlemine pidi toimuma vene keeles. Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati ning asendati. Tartu Ülikooli uueks nimeks sai Jurjevi Ülikool Uus rahvuslik tõus.
sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahutused, sest kardeti rahvuskultuuri hääbumist, mis tipnesid vastupanuliikumistega maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Rahvas hakkas üha enam veenduma, et poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta.
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
J.Stalin- NSVL juht Austria Anslus- märts 38. Austia liitmine saksamaaga Müncheni kokkulepe- 29.sept 38 tsehhoslovakkia sunniviisiline liitmine Saksamaaga MRP- 23.august 39 kokkulepe et üksteist ei rünnata+salajane protokoll Koalitsioonivalitsus- Dem. eestit 18-34 juhtisid koalitsiooni valitsused.(mitu parteid) Vaikiv ajastu- Kui Päts,Laidoner ja Eenpalu 12märts1934 riigipöörde tegid, saadeti riigikogu laiali, suleti vapside organisatsioon, valitses üks partei, tsensuur Maareform- Asutava kogu teine reform, mis viidi ellu 20-29. Mõisnike maa riigistati ja jagati soovijate vahel ära(eelkõige vabadussõjalastele) K.Päts- Esimene Eesti president(38), 3 põhiseadusega Mittekallaletungileping- 39 kirjutati Venemaaga alla mittekallaletungileping( tõotati austada partneri suveräänsust, siseriikide korraldust, riigipiiride puutumatust, ei rünnakutele) Vastastikuse abistamise leping- ehk baaside leping 34. NSVL tõi Eesti ja Lätti sisse sõjaväe.
I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks - Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi - Eesti keel kehtestati asjaajamiskeeleks - Natsioliseerivad panku - Hakati looma rahvusväeosi Variandid Eesti tuleviku kohta: 1) Enamlased- nägid Eestit Nõukogude Venemaa osana 2) Rahvuslased- Esialgne autonoomia asendus peagi täieliku iseseisvusega 1918.a.
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Lennart Meri tõlkis eesti keelde Pierre Boulle „Ahvide planeedi“. Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, ...
Esimesel Nõukogude aastal toimusid suured muutused nii majanduses kui ka kultuurielus. Kogu maa kuulus nüüdsest riigile, määrati kindlaks maa suurused, milleks oli 30 Ha ning suurematest maatükkidest jagati maad ka sulastele. Maa omanikud olid nüüd maakasutajad. Samuti riigistati tööstus- ja transpordiettevõtteid, kaubandusfirmasid ja ka pangandust. Tulemuseks oli majanduslangus, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. Kultuuri hakati piirama, tekkis tsensuur, mis keelas ebasobivad etendused, kirjutised, teosed. Ebasobivad kultuuriväärtused hävitati. Mõni alistus, kuid mõni ka kirjutas endale sahtlisse( Betti Alver). Kunstis olid lubatud ainult pealikute portreed ja propagandaplakatid. Samuti muutusid ka kooli õppekavad venemeelseteks. Loodeti 1918. veebruarisündmuste kordumist, kus võimuvahetuse ajal on võimalus Eesti taas iseseisvaks kuulutada. 18.sept 1944 aastal nimetas Eesti viimane peaminister J. Uluots ametisse O
Kahe maailma vastasseis Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja l...
said sinna oma talu luua Majandus 1920-1934: - Mood. Balti Liit (Eesti, Läti , Leedu, Soome). Kukkus läbi, sest üksmeele ei jõutud Autoritaarne Eesti: Vaikiv ajastu 1934-1940 Põhjused: - Hoida ära vapside võimule tulek - Presidentide ametikoha loomine Iseloomuliku jooned: - Kuulutati väljakaitseseisukord - Valimised lükati edasi - Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud - Kehtestati tsensuur - Erakondade tegevus lõpetati Tagajärjed: - Presidendiks sai Päts - Töötati välja uus põhiseadus 1937 - Eestis kehtestati autoritaarne riigikord - Kahekojaline parlament Vabadussõjalased ja nende riigikord: - Ühingud koondusid Eesti Vabadussõdalaste Keskliiduks - Nõudsid põhiseaduse parandamist - Nõudsid presidenti ametikoha loomist - Nõudsid riigikogu ja erakondade võimu kärpimist - 12
Psühholoogia alused Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. Sajandil Sõbraks olemise kunst Ära kasva suureks: kuidas olla õnnelik ja täita oma unistused Formuleering- Liik: (UDK) 159.9, ilmumisaasta: 2010-2015, ühik: raamat, kogu: Valga Gümnaasiumi raamatukogu. 8. Maarja Lõhmus on kirjutanud raadioajakirjanduse teemal. Toimentamine: kas looming või tsensuur, Avalik- õiguslik ringhääling Eestis. Formuleering- Autor: Maarja Lõhmus, märksõna: raadioajakirjandus, kogu:Valga Keskraamatukogu. 9. Leian ühe väljaande Pravo, ilmus üks number, ilmumisdaatumid Nr. 1(1) (2009). Formuleering- Sõna: sotsiaal, teaviku laad: ajakiri, keel: vene keel, raamatukogu: Tartu raamatukogud. 10. TÜ Pärnu Kolledzi raamatukogust teemal lapsevanema ja lapse suhe on leitav kaks raamatut.
1. Näited selle kohta, et Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik: * Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõig...
Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Sotsialistlikku realismi võib ,,loomemeetodina" pidada ka esteetiliseks kaanoniks, põhimõtete koguks, mis ametlikult kehtis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus aastail 1932 1956. See õpetus ei tähenda ei eraldi ,,sotsialistlikkust" ega ,...
aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige), 198991 NSV Liidu rahvasaadik, 19952003 Riigikogu liige. 1965 anti talle Eesti NSV teenelise kunstitegelase ja 1980 Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus, 1985 ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiiska peeti näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Tema filmid, neid on kokku 17, käsitlevad valdavalt murrangulisi sündmusi eesti rahva elus, ja Kiisk püüdis, nii palju kui lubas tsensuur, neid sündmusi näha mitte ainult must-valgelt. SIIS VÕIKS PANNA VEEL TEKSTI TEMA ISELOOMU KOHTA ! Lavastajana: · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968)
huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused garanteeritud üheparteisüsteem puuduvad 5) inimõigused on piiratud 6) sõnavabadus 6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma. 7) salapolitsei osa riigis 7)Kontrollitakse 7) Eksisteerib sunni- tagasihoidlik inimeste meelsust, ja vägivallaaparaat, kuid ei rakendata rajatakse karme repressioone, koonduslaagreid,
Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele 1)tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. 2)Pearõhk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele. 3)Tarbekaupade tootmine e elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine oli teisejärguline.
Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 2 Napoleoni keisriks kroonimine: Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid
riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord b)sotsialismileer- kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri roll kuulus partei peasekretärile Valimised: hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse
- Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks
kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine
Lihtsalt reageeritakse üle, samas, kui tavalisse grippi sureb palju rohkem inimesi. Kuid see teema müüb, sest iga inimene tahab loomulikult teada, kuhu on gripp jõudnud ning, kuidas selle eest end kaitsta. Samuti on tuntud inimestega, nende ümber nähakse igat pisimatki valet liigutus, nende nn armuafääre ja mida tahes veel. Selline meedia lihtsalt otsib müüvat lugu, mis võib toetuda väga vähestele faktidele. Eestis puudub ajakirjanduse tsensuur ning seadustega on sätestatud, et Eestis kehtib sõnavabadus. Siiski keelab ka Eesti Vabariigi põhiseadus teatud asju avalikkuse ette tuua. Näiteks põhilised meedia tegevuse piirid on sätestatud paragrahvis 45, mis sõnab: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks..
Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid ainult oletustel, ei tohiks meedia neid lugejate tõmbamiseks esikaanele panna, vaid peaks ootama kuni asjaolud selginevad. Samas peab nentima, et meediavabadus on siiski etem kui tsensuur ning eestlased peaksid oma meediavaba riigi üle uhkust tundma.
ühiskonna täiustamine ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Kuid perestroika ei teenud majandusarengus edu. Majandusprobleemide ummik tõstatas päevakorda ka poliitiliste reformide ettevõtmise. Seni polnud poliitilise elu muutmisest juttu olnud. Kuidas saigi nii suure võimuga NSV Liit seda tunnistada, et tema poliitika vajab uuendamist ja muutmist. Vahepeal, 1986. aastal, oli levima hakanud glasnost ehk avalikustamine. Glasnost tähendas saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta.
lääneriikide sõjaväeüksused. Lääne-Berliin oli "väravaks", mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Dubceki refotmikava sisendas lootusi ja 1968 a. sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas tsehhide-slovakkide eksperimendid jõuga lõpetada, NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda mida tahab. Breznevi doktriin - sõjavägede teelesaatmise puhul kuulutas Leonid
Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Valitsus muudeti kahekojaliseks. 1931. a hakkasid erakonnad liituma, et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga. · Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei · Tsensuur · Riigi kontroll · Demokraatia asendus autortaase diktatuuriga 6.Tõestage 3 näitega, et Eestis toimus aastail 1920-1940 tormiline kultuuri areng, nimeta sellise arengu 3 peapõhjust. · Laienesid kultuurikontaktid, ning eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest · Kehtestati kohustuslik 6-klassiline algkkool · Maailmakuulsaks said paljud Eesti teadlased, tutvustati eesti kultuuri välismaal Peapõhjused: · Eesti kultuur sai riikliku tähelepanu
portaalid tööle võtnud spetsialistid, kes eemaldavad juba avaldatud kommentaaride hulgast kõige pahatahtlikumad. Samuti tegutseb Eestis Avaliku Sõna Nõukogu, kellele saab esitada kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni, solvamise või eraellu sekkumise kohta. Need kõik on võrdlemisi leebed lahendused. Oluliselt karmimaks võtteks on kommentaaride otsene tsenseerimine, see tähendaks kõige avaldatava ranget läbivaatamist enne selle avalikuse ette lubamist. Tsensuur kui selline ei ole eestlastele ka sugugi võõras vaid pigem vana hea tuttav meie lähiminevikust. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti NSV-s lubatud oma avalik arvamuse avaldamine vaid nõukogude võimu ülistamise ja kapitalismi mahategemise ulatuses. Vastupidisel arvamusel olijad, kes julgesid endist Eesti Vabariiki kiita ja samal ajal kritiseerida kehtivat korda, saadeti võimude poolt Siberisse asumisele või vanglasse. Kõige halvimal juhul võis süüdlast oodata ka mahalaskmine
Selle kinnituseks oli Forseliuse rajatud koolmeistrite seminar ja ka 1632.aastal rajatud Tartu ülikool. Viimane neist on tänapäeval kujunenud Eesti hariduselu keskuseks. Viimase võõrvõimu alt vabanes Eesti alles hiljuti, 1991.aastal. Teise maailmasõja järel langes Eesti NSV Liidu mõjusfääri. Meie riik kaotas sellega iseseisvuse koguni kuuekümneks aastaks. Nende aastakümnete sisse jäi nii positiivsemaid kui ka halvemaid aegu. Venestamise käigus seati kirjanikele range tsensuur, mis pidurdas eesti kirjakeele arengut. Paljud loome- ning ka tavainimesed põgenesid valitseva korra eest üle mere välismaale. Neid kirjanikke hakati nimetama pagulaskirjanikeks. Hästi toob tolleaegsed jubedused välja Arved Viirlaid oma teoses ,,Ristideta hauad". Ta kirjeldab reaalseselt ning elutruult kõiki neid koledusi, mis eestlaste peal korda saadeti. Raamatu peaosaline on endine Saksa armee sõdur Taavi, kes on NKVD poolt tagaotsitav. Ta oli mees, kel ei jäänud muud üle, kui
Aastal. Kõige populaarsemad olid vabadussõjalased. Autoritaarne Eesti 1934-1940 12.märtsil 1934.aastal teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. · Kaitseseisukord Piirati kodanike vabadusi. · Vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine. · Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
