Eesti ajalugu 9. klass (2)

1. Näited selle kohta, et Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik:
* Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus).
* Võimul oli üks parlament (valitav).
* Kehtis põhiseadus.
2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned:
* Kuulutati välja kaitseseisukord .
* Riigikogu saadeti laiali.
* Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur).
* Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga.
3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti?
* Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi.
* Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi.
4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita.
5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.
6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL
7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos?
Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi. Tegelikkuses Rahvasteliit ei õigustanud Eesti lootusi.
8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine?
9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp)
Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Paljud eestlased ei uskunud vastupanu võimalusse. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid . Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik , aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saamine tõstis rahva meeleolu, Rahvaväe üksused andsid valusaid vastulööke. 7.jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa , Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud . Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi sõjategevus Eestist väljapoole: Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva , Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud.
10. Riigipööre toimus 12.märts 1934. aastal, sest Päts tahtis vältida Vabadussõdalaste võitu ja koondada võimu enda kätte.
11. Miks jäi Eesti II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks?
Eesti kuulitas end neutraalseks, lootes sellega ennast kaitsta, kuid jäi isoleerituks.
12. Eestis kestis Saksa okupatsioon 1918. aasta 24.veebruar – 11.november.
13. Eestlased tähistavad võidupüha 23.juunil, sest siis lõppes Landeswehri sõda ning see sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ja see oli Võnnu vallutamise päev.
14. Nõukogude Venemaa tõotas Tartu rahu läbirääkimistel tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes ning määrati kindlaks idapiir .
15. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1920ndatel ?
Nõukogude Liit ja Weimari Vabariik.
16. Millised olid iseseisva Eesti suurimad saavutused kultuurielus?
* Tõlgiti teoseid võõrkeeltesse.
* Euroopa linnades toimusid Eesti kunsti näitused.
* OM-ilt võideti 19 medalit.
* Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid .
* Tegutses sadu asjaarmastajate näitegruppe.
17. Ümberkorraldused põllumajanduses ja tööstuses:
* Juhtkohale tõusis loomakasvatus , mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
* Põllumajandus sai tähtsaimaks majandusharuks.
* Põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv.
* Venemaa huvides töötanud hiigeltehased asendati uute ettevõtete ning tervete uute tööstusharudega.
* Võeti tarvitusele põlevkivi, metsavarud paberitööstuses.
 
Kasutatud kirjandus: 9 klassi ajaloo õpik