Kahe maailma vastasseis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Kriisid.

Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV

Ajalugu

16

docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel selge

Ajalugu

5

odt

Heaoluühiskond

juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Breznevit võib nim mõõdukaks neostalinistiks. Improvisatsioonid lõppesid, liiduvabariikide õigusi asuti taas otsustavalt kärpima. 1950-60 oli maailm põhjalikult muutunud, inimõiguste ideed olid tunginud raudse eesriide taha. Barrikaadid tekkisid ka sotsialismileeris, mitte Moskvas vaid Prahas. Tsehhide reformiliikumise mahasurumine 1968.a oli lõplik pöördepunkt. 4. KAHE MAAILMA VASTASSEIS BERLIINI MÜÜR NSVL oli saanud üheks maailma üliriikidest. Eesmärgiks kom.süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ­ pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes

Ajalugu

2

doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

Egiptust ründasid Iisrael, GB, Prantsusmaa ÜRO (eesotsas USA ja NSVL) alustas sõjategevuse lõpetamist rünnanud riigid viisid oma väed Egiptusest välja GB ja Prantsusmaa mõjujõu vähenemine NSVL autoriteedi suurenemine *1956a murranguline aasta Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus. kommunistliku süsteemi vähenemine kommunism siiski tugevdas oma positsiooni lääne autoriteet langes KAHE MAAILMA VASTASSEIS Berliini müür: NSVL plaan kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas LääneBerliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid  13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused

Ajalugu

2

docx

Kuuba kriis, nsvl ja usa

Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus. Väga verine ja julm sõda. 1973.aastal sõlmiti Pariisi RL, mis lõpetas sõja ja USA pidi lahkuma, kodusõda kestis edasi seal. LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim. Inglismaa: langes (suessi kriis). Impeeriumi asemel Briti Rahvaste Ühendus. Paljud tulid Inglismaale elama. Saksamaa: Lääne-Saksat juhtis Konrad Adenauer. Majandusime jätkus. Leppisid ära FRA’ga ja alustasid kahe riigi majanduslike huvide põimimist (-> Euroopa Liit). Tema juhtimisel sai GER’st NATO liige ja lõi 1960a taas sõjaväe. Saksa DV’s tulid võimule kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nim nad GER Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks. Walter oli pedantne Moskva käskude täitja. Prantsusmaa: impeeriumlased jõud alustasid mässu ja nõudsid marssal de Gaulle’i võimuletulekut. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid

Ajalugu

4

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele;

Ajalugu

6

docx

Külm sõda 1956-1985

Müüri, mis sulges Lääne-Berliini. Müürist sai külma sõja sümbol. 4) Kuuba kriis 1959. aastal tuli Kuubal võimule revolutsionäär Fidel Castro. Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964.

Ajalugu

Kommentaarid (0)