Kahe maailma vastasseis (0)

Kahe maailma vastasseis
Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne- Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hruštšov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi.
1956 tulid Granma laevaga Kuuba rannale rühm revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaatori vastu partisanisõda. See osutus edukaks ja 1959 tuli Castro võimule. Arvati, et jõukast perest pärit Castro taastab demokraatia, aga ta hoopis kehtestas enda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Endine Kuuba suhkru ostja USA vahetus nüüd NSV Liidu vastu. Kuulutas Kuubas sotsialistliku revolutsiooni, mille verivaenlane oli USA. Washington katkestas Kuuba pealinnaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961 üritasid USA poolt varustatud Castro vaenlased viimase režiimiga võitlust alustada, kuid edutult. Hruštšov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida . USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas.
Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida- Aasia . Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping , mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma . Kuid kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased said lüüa ja kehtestati kommunistlik režiim. Pooled ühendati ja kommunistlik võim laienes Ida-Aasias täielikult.
Tšehhoslovakkias oli suur rahulolematus riigipeadega, kes sunnitigi tagasi astuma . Partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubćek'iga kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. Ehk siis sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid lisati mõned turumajanduse elemendid, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, Tšehhoslovakkia lahkumist Varssavi pakti maade hulgast ei deklameeritud, kõik sujus vägivallata. Seda kõike hakati nimetama Praha kevadeks. Lõpuks otsustas NSVL jõuga sekkuda, kartes seal enda ülemvõimu kaotamist. Brežnev ütles sõjavägede saatmise puhul, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. See avaldus läks ajalukku Brežnevi doktriinina. Teised sotsialismiriikide liidrid nõustusid Brežneviga. Tankid sisenesid Prahasse, kus kodanikud panid tankitorudesse lilli, lootes hea sõjaga sõja ja vihkamise lõpetada. Sunniti lahkuma reformieelne juhtkond ja toimusid kokkupõrked ning seati võimule Kremli- meelne juhtkond. Praha kevade lõpp masendas neid, kes lootsid , et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõistlikumaks.