GORBATàOV JA PERESTROIKA (0)

GORBATŠOV JA PERESTROIKA
(1985-1991)
1985. a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatšovi.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
MIHHAIL GORBATŠOV (s. 1931 ). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus.
1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatšovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis , kuni 1978. a. sai temast NLKP KK sekretär, varsti aga Poliitbüroo liige. Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju vahepeal omandanud Stavropoli Põllumajandusinstituudis teise kõrghariduse.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------PERESTROIKA ALGUS. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonna välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmne. Gorbatšov seadis põhiülesandeks kiirendada NSV Liidu majanduslikku arengut ühiskonna täiustamise nn. perestroika (ümberkujundamise) teel. Ümberkujundused pidid olema majanduslikku laadi . Poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda.
NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi.
AVALIKUSTAMINE . 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost . Lõdvenes tsensuur , inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon .
LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus , laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga , lõpetati välisraadiojaamade segamine jne.
Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks.
Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatšov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin . Gorbatšov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja.
Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatšov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatšovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad.
NSV LIIDU LAGUNEMINE . Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone.
Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia , Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputš. Võimu üritas haarata 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees.
Augustiputš aga ebaõnnestus, sest selle vastu astusid välja Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas president B. Jeltsiniga. Augustiputš andis viimase tõuke NSV Liidu lagunemisele. Septembris tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust ning detsembris vormistasid ülejäänud endised liiduvabariigid NSV Liidu laialisaatmise. 25. XII 1991. a. pani Gorbatšov juba olematu riigi presidendiameti maha. Jeltsin võttis temalt üle “tuumanupu” ja kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks.
Venemaa oli astunud uude ajajärku, tema ees oli avanenud tee tõeliselt demokraatlikuks arenguks.