Fasistlik Itaalia (0)

Fasistlik Itaalia
Sageli nimetatakse 1920-1930 aasta diktatuure fasistlikuks, kuid täie õigusega võib seda sõna kasutada vaid Itaalia peal.
SOLVUMINE ITAALIA MOODI
Esmine maailma sõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Nad võidsid vaid ühe lahingu ning mitu tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad , kui suurriikidel. Itaalia armee ei näidanud erilist sõjalist oskust ning mitmel korral sattuti nii raskesse olukorda, et liitlasmaad pidin appi tulema, oma sõjaplaane muutes. Sõja algul lubas Antant Itaaliale palju uusi valdusi, sõja lõppedes olid need lubadused unustatud. Rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallastest. Sellepärast leidsid heakskiitu üleskutsed muuta oma riik suurriigiks, keda teise pooldavad ja austavad
FASISTID KOGUVAD JÕUDU
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia riik madalseisus. Valitsus oli nõrk , kuna võimul oli mitu erakonda. Sellits valitsust nim. Koalitsioonivalitsuseks. Kuna erinecad parteid olid erinevate vaadetetega, siis oli raske langetada otsuseid. Valitsused ei püsinud koos rohkem kui aasta. Selline olukord tekitas rahvas meelehärmi ning rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega võitlusliit., kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakkati kutsuma fasisitideks. Mõne aja pärast hakkati seda kutsuma Rahvuslikuks sasistlikuks parteiks, mille ette otsa sattus BENITO MUSSOLINI . Varsti oli tal juba sadu tuhandeid toetajaid. Ta lubas et Itaalia saaab sama võimsaks , kui Rooma impeerium . Kõikjal itaalias hakkasid fasistid looma relvastatud salke, naad kandisid musti särke. Neid hakati kutsuma mustsärklasteks. Nad korraldasid kokkupõrkeid kommusnistide ja nende toetajatega ja karistasid kurjategijaid.
BENITO MUSSOLINI
Sündis 1883.a sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses . Õppis kirikukoolis ning oli natuke aega ka õpetaja. Enne 1MS töötas ta sotsialistlikus ajakirjas toimetajana . Kuna ta pooldas itaalia asutumist atlandi poolel, heideti ta sotsialistide partest välja. Sõjaastatel oli Mussolini rindel ning sai haavata . Pärast sõja lõppu hakkas ta aktiivselt tegelema poliitikaga
MUSSOLINI ÕPETUS
Tema õpetus oli suurel määral seotud tema vaadetega. Tema vaadetes oli tähtsamail kohal rahvus. Seega oli tähtsaim natsionalistlik õpetus. Ta väitis et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad aga rahvus jääb.rahvuse areng on riigi tähtsaim ülessanne ning klassihuvid ja erahuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Ning selles mõttelaadis oli inimese ohverdamine alati õigustatud riigi või rahvuse hüvinguks. Natsionalism oli 1920-1930 paljude diktatuuride aluseks. Benito muutus miitedemokraatlike ja diktatuuride eeskujuks. Isegi hitller pidas teda oma õpetajaks, kui 1930aastal jäi mussolini oma kolleegi varju, kuna saksa mõju oli euroopas tunduvalt suurem kui itaalial.
FASISTLIK DIKTATUUR
Mida suurem oli itallaste rahulolematus peale 1MS seda suuremat poolehoidu omas Mussolini. 1921aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu. Ning varsti sai ta ka peaministri koha (1922sügis). Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ning ähvardas nendega Rooma marssida. Ka Itaalia kuningas oli fasistlike vaadete pooldaja . Algul säilis väliselt demokraatlik valitsus kuid juba 1925 kehtestati üheparteisüsteem. Võitluseks poliitiliste vaenlastega moodustati koonudslaagreid ja salapolitsei. Võeti vastu seaduseid mis andsid mussolinile kuningaga võrdseid õigusi. Temast sai kogu itaalia juht ehk duce . Suured olid ka muudatused majanduses. Rakendati riiklike abinõusi tööpuuduse vähendamiseks+ ettevõtteid kontrollis riik.töölised jagati kutsekogudesse. Moodustati kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur . Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei. Paljude arust oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi , isegi W Churchill . koonduslaagreid ja mõrvu oli palju vähem itaalias kui natisedel ja nsv l . ka salapolitsei oli palju väiksem. Mussolini polnud ka tülis kirikuga .
SÕJAKAS VÄLISPOLIITIKA
Fasistliku itaalia välispoliitika oli väga sõjakas 1930nendatel. Ta kuulutas oma eesmärgiks muuta vahemere itaalia sisemereks, nagu see oli rooma ajal. See muutus sõdimise itaalia seas populaarseks. Sõjaka välispoliitika tagajärjena vallutati Abessiina, Albaania jt . itaaliast sai hitleri saksamaa liitlane 2MS. Hiljem tõi see liit palju kannatusi itaaliale. „MS lõpul Mussolini hukati