Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe sõja vahel (0)

1 Hindamata
Punktid
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad -impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed : Liberaalid - vabadused , vaba turumajandus , Konservatiivid - (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed : Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid - (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid - klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed: natsionaalsotsialistid ja fašistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia - Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juhtiv tööstuslik riik * vananenud tehnika kaotanud juhtpositsiooni*suur töö puudus *võlad USA-le*kriis tekstiili tööstuses-muutus mood*kaevurite sterigid* tooraine odavnes. Briti Rahvaste ühtndus- umb. 1930. tema endised asumaade ühtendus. Tööpartei( leiboristid )- tesindas töölisi olid valitsuses kahel korral. Ameerika ühendriigid: a) USA 1920-tel prosperity õitseng- majandus areng. * linnastumine *töö puudus 4%* autostumine *Lenundus-lend üle Atlandi* kodumasinad * massiline tootmine ja ostmine sh laenuga. Isolatsionism- *Roosvelt järkas isol. Kuni 1941, et seku euroopa asjadesse* majanduslikult sidus Dawesi plaan- laenud saksamaale*Keeld müüa relvi sõdivatele riikidele* jäi kõrvale Hispaania kodusõjast. kuivseadus -keeluseadus alkoholile, soodustas salakauvanduse, kuritegevuse ja seaduste kasvu. Maffia - Al Capone ja Itaalia maffia tõus USA's. b) Suur ülemaailmne majandus kriis nn suur depressioon -1929-1933-- Põhjused: *kaupade ületootmine*Liiga suur laenu koormus*maailma majanduse ebakõlad*Euroopa võlad USA'le jm.*puudus riiklik sekkumine ja sotsiaal toetused *õidused olid kärbitud * kriis põlumajanduses vene vili tolmutormid . uus kurss e. ''new deal''- miinimum palk* kotroll panganduse üle* riiklikud tööd* sotsiaaltoetused * töötuabiraha, vaesus toetus* toetused põllumajanduses Demokraatia kriisi põhjused ja avaldumine-Demokraatlike traditsioonide nõrkus*liiga palju väikseid erakondi parlamendis, segased valisus kriisid * majandus raskses eriti suur kriis. Diktaktuuri tunnused: Autoritaarsete- Ühe isiku või rühmistuse võim, rikutakse kodanikuõigusti(sõnavabadus, veendumuste vabadus, valimisõigus jne, aga mite inimõigusi) tsensuur ,* riigi sekkumine majandusse. Ntks: Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul jt. Totalitaarse- Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus *oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile.* sise ja välisvaenlaste otsimine ntks: Saksamaa NSV Liit. Itaalia probleemid- Välisvõlg, suur tööpuudus, pettumus sõja järel, kommunistide suur mõju, sisepoolitilised kriisid, segased valitsus vahetused. Mustsärklased-relvastatud salgad lõid korda. ITAALIA Musolini ajal: Teiste erakondade keelamine, vasase arreteerimine ja hukkamine piiramatu võim, Korporatsioonid- kontroll majanduse üle korporatsioonid hugtida8fašistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda , juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga . Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise , Relvi toodeti( versailles ' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri putš- Hitleri algatusel , algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf -raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid. Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo - Julgeolek. nukimise hirmutamise otganisatsioon. Salapolitsei.Hitlerijugend-Noorteorgan. kõike tuntum. HITLER JA versailles' rahuleping- Reinitsoon selle lepingulõhkumis, osales Hispaania kodusõjas, Hakkati relvi siiski tootma . ansluss- Liit Itaalia ja Jaapaniga(austria liitumine) hiljem
Kahe sõja vahel #1 Kahe sõja vahel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 4nn111 Õppematerjali autor
Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a.

Sarnased õppematerjalid

Ühiskond kahe maailma sõja vahel
1
odt

Ühiskond kahe maailma sõja vahel

Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad ­ Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid ­ igasugused vabadused, reformid · konservatiivid ­ traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ­ tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid ­ klassivõitlus, töölisklassi

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun