TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies
Tervislik toitumine Tervisliku toitumise info muutub koguaeg. See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted. Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saad...
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema.
Elis Vink TOITUMINE SPORDIS Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. TOITUMINE SPORDIS .................................................................. 4 1.1 Soovitused toiduainete valimisel ..................................................... 4 1.2 Toidulisandid .......................................................................... 5 2. VÕISTLUSPÄEV .......................................................................... 6 3. LÜHIINTERVJUU ........................................................................ 7 KOKKUVÕTE ............................
TERVISLIK TOITUMINE Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Toidupüramiid Näitab kui suure osa sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Mitmekülgsus Süüa tuleb erinevaid toiduaineid. Näiteks piimatoodete hulgast tuleb valida igaks päevaks erinev toiduaine, (esmaspäevaks jogurt, teisipäevaks klaas
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained....................
TERVISLIK TOITUMINE Kristo Kangur 8.G SISSEJUHATUS Tervislik toitumine tähendab seda et sa sööd nii palju kui su organism vajab, tasakaalustada oma toidukordi ja toitaineid, teha trenni et kaotada kaloreid mis sa endale sisse sööd jne. Ilma toiduta ei saaks inimene elada, see on tähtis osa elust ja kui toituda tervislikult ja teha trenni siis keha muutub tervislikumaks ja energilisemaks. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Tasakaalukus Toitumisel on kõige tähtsam tasakaalukus, kui sa ei tasakaalusta oma toidukordi ja toiduhulka,
TERVISLIK TOITUMINE Selles esitluses Miks on vaja tervislikult toituda? Mida peaksime sööma. Mille söömisest peaksime hoiduma. Mis riskid kaasnevad. Miks on vaja tervislikult toituda? Vältida ülekaalulisust Hea tuju. Rohkem energiat Mida peaksime sööma ja millest peaks hoiduma Süüa võib enam-vähem kõike. Aga tuleks kõike süüa mõõdukalt ja mitte liialdada toiduga. On levinud arusaam, et tervislik toitumine on see kui süüakse ainult ´´maltsa´´. Nii see tegelikult ei ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine . Meie vanustel noortel on vaja kätte saada toidust u.2770 kcal energiat. Tervisehädad. Vitaminide vaegus närgendab immunsussüsteemi ja haigused tulevad kiiremini.
TERVISLIK TOITUMINE Kristjan Vodolaztsenko KV-17 Organism saab energiat toidus sisalduvatest süsivesikutest, rasvadest ja valkudest Nende ainete lõplikul lõhustamisel vabaneb energia, mida mõõdetakse 1kJ = 0.24 kcal (kilokalorit) kilodzaulides kJ Tervislik tasakaalustatud toit annab kõiki toitaineid õiges hulgas ja õiges vahekorras vastavalt sööja energiakulule Energia saamine toiduga ja selle kulutamine peab olema tasakaalus Kõige hõlpsamini saab inimene vajalikke toitaineid segatoidust st. sellisest toidust mis sisaldab nii taimseid kui loomseid saadusi · Mingi osa toidust tuleb süüa toortoiduna, osa kuumutatuna · Süüa tuleb korrapäraselt ja kiirustamata · Söömise sagedus sõltub näljatundest · Päevas peaks olema kolm söögikorda toidukogus tuleks jaotada nende vahel. · Hommikusöögist peaks saama 30-40% vajaminevast energiast, lõunasöögist 40% ja õhtusöök võiks olla kõ...
KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boa...
See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Toiduvaliku põhimõtted 4. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on kogused normi piires. Toidupüramiidi põhimõtted · Toidupüramiid:
PANKREATIIT A L L A M ATE J U K K ATR I N P Ä Ä S U K E TRO-1 Kõhunääre ehk pankreas • Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine. Pankreatiit •Pankreatiit on kõhunäärme põletikuline protsess; •Pankreas, mille ülesa...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ning omastamine organismi poolt. Toidulipiidide ebaõige...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1
väsinud, et valmistada meile sooja sööki. Selle asemel oli ta poest ostnud taaskord kiirtoitu. Ainus tervislik söök, mida ma sain, oli koolitoit. Kuna ma ei saanud söödavast toidust enam piisavalt vajalikke vitamiine ja toitaineid, muutusid mu enesetunne ja tervis järjest kehvemaks. Ma olin tihti haige ja mind valdas pidev väsimus. Peale seda hakkasid aga meie söömisharjumused paremuse poole muutuma. Kuna tervis on inimestele esmatähtis ja toitumine osa sellest, siis peaks igaüks pöörama sellele suurt tähelepanu. Ebatervislik toitumisviis võib põhjustada mitmeid erinevaid ja raskeid haigusi. Kõik inimesed vajavad päeva jooksul sooja ja mitmekesist toitu, et saada lisaks energiale kõiki muid vajalikke toitaineid. Kindlasti ei tohi unustada hommikusööki ning toituda tuleks regulaarselt. See kõik ei tähenda aga, et magusast ja vähem tervislikust toidust peab täielikult loobuma. Seda ei tohiks lihtsalt suurtes kogustes tarbida
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7
järgmisel toidukorral ei tunta nii suurt vajadust suure koguse toidu järele. Otstarbekas on jagada taldrik osadeks nagu seda juba paljudes koolides erinevatel postritel ja piltidel ka näitlikustatud on ja vastavas koguses tarbida nii köögi-ja juurvilju kui ka lihatooteid, mis oleks suurema valgusisaldusega ja väikesema rasvasisaldusega. Kindlasti ei tohiks unustada ka vahepalaks või maiustuseks süüa puuvilju. KOKKUVÕTE Treening ja toitumine on omavahel tugevalt seotud. Kui inimene teeb ühte neist komponentidest tervisele kasu toovalt, aga teisele osale tähelepanu ei pööra, siis pole kokkuvõttes vaeva nägemisest kasu. Oluline on keskenduda nii toitumisele kui treeningule üheaegselt, sest kui teha mõlemat õigesti, siis need kaks protsessi täiendavad üksteist ja kokkuvõttes saabub ka soovitud tulemus kiiremini kui oodatud nii, et enesetunne säilib hea ja tervisele ei tekitata negatiivset mõju. Kõige olulisem pole
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003).
2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele
te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energiavaene oma last, on väga oluline õigesti toitumist toitumine võib põhjustada aga rinnapiima hulga jätkata. vähenemise ja muuta ka selle koostist (alaneb haigusvastaste kaitsekehade sisaldus, erinevate toitainete sisaldus). Toitumisel on oluline roll sünnitus- järgse energia ja tervisliku füüsilise vormi · Imetav ema ei tohiks tunda pidevat näljatunnet ning taastamisel
NOORE JALGPALLURI ÕIGE TOITUMINE Kasvav ja arenev noormängija vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva. Tuleb süüa süsivesikute rohket toitu, kuna treenigu käigus kulub organismis kõige enam süsivesikuid. Soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on supid, riis, pastad, pudrud, kartul, müslid, puu-ja köögiviljad, jogurtid ja erinevad leivatooted. Neid tooteid tuleb süüa enne treeninguid ja mänge, turniiride ajal ja peale treeninguid. Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organ...
Tervislik toitumine Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus · Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. · Täiskasvanud inimene vajab toitu: v põhiainevahetuseks v lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega v koerakkude uuendamiseks v energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega v vajalike toitainete reservide loomiseks · Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. · Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled el...
Referaat Inimeseõpetus Koostaja:Torm Edvard Juhendaja:Heli Iisrael Keila 2011 Sisukord. 1.Tervislik toitumine. 2.Toidupüramiid. 3.Vesi · Vesi on vajalik kogu organism toimimiseks. · Veetaset tuleb hoida tasakaalus. · Millest veetase sõltub? 4.Ausus toidu vastu. 5.Vitamiinid,mineraalained. 6.Kiudained. Tervislik toitumine. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks.Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse:Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud
Päev 1: Hommik Lõuna Õhtu Juustu sai (2) Snitsli praad (1) Kartuli puder(1) 199.12 kcal 678.32 kcal 157.2 kcal Päev 2: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib(2) Pikkpoisi praad(1) Kalasupp(1) 306.8 kcal 537.86 kcal 132.55 kcal Päev 3: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib (2) Kanasteigi praad(1) Grill kanakoib(1) 306.8 kcal 521.89 kcal Makaronid(1) 332.5 kcal
.......................................13 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................14 LISAD.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Inimese organism vajab tervislikku toitumist, et püsida terve nii vaimselt kui füüsiliselt. Tervislik toitumine on tänapäeval väga aktuaalne teema. Teema valik tulenes soovist teada saada rohkem tervisliku toitumise põhitõdedest – mida ja kui palju süüa, et hoida keha tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia)
Ajatempel Teie sugu Kui tihti sööte koolitoitu? Kui hea on tavaliselt koolit 5/26/2016 7:36:06 Mees Tihti 3 5/26/2016 7:49:09 Mees Peaaegu iga päev 4 5/26/2016 7:57:27 Naine Harva 3 5/26/2016 10:28:39 Mees Ei söö eriti, kuid söö 3 5/26/2016 11:11:45 Keskdooline Ma ei söö sööklas mid 1 5/26/2016 11:13:06 Naine Tihti 4 5/26/2016 11:13:41 Naine Ma ei söö sööklas mid 3 5/26/2016 13:01:23 Mees Tihti 2 5/26/2016 13:46:16 Naine Ei söö eriti, kuid söö 2 5/26/2016 13:53:23 Mees ...
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singilei...
..................................................................................................21-25 Kokkuvõte....................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus......................................................................................................27 4 Sissejuhatus Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanikel oli samuti heina ja karjamaa. Pidusööming Pidusöömine oli keskajal ühiskondliku elu tähtis osa. Söödi praetud härjaliha, kala, hanesid, metsloomaliha, juustu, madliputru jpm. Õllest ei tohtinud puudu tulla.
koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: vastavus vajadusele, toitainete tarbimine õiges vahekorras, mõõdukus ja mitmekesisus. Meie tervis sõltub suurel määral toitumisest ja eluviisist. Mitmekesine toit, liikuv eluviis ja puhkus toovad inimesele hea enesetunde ning hea välimuse, mis muudab tuju paremaks ja vähendab paljude haiguste riski. Üha enam räägitakse sellest, et tervislik toitumine on inimeste jaoks tõsine probleem. Inimesed peaksid järgima seda, et nad sööksid kindlasti hommikusööki kuna hommikusöök on väga tähtis. Hommikusöögiks on tervislik süüa täisteratooteid. Inimene peaks ka sööma lõunasööki, ning õhtusööki. Toidupüramiidi järgi peaks inimene jooma päevas piisavalt vett, sööma teraviljasaadusi, puu-ja köögiviljasid, piimatooteid, natuke lisatavaid toidurasvu, ning ka veidi magusat. Enamus inimesed
Toitumine ja Liikumine Koostas: Klass: Südametervis tuleb õigest toitumisest ja regulaarsest liikumisest. Selleks et süda oleks terve, on vajalikud õige, südamesõbralik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu normis hoidmine, suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete vältimine. Kõik need soovitused käivad käsikäes. Südamesõbralik toitumine Südamesõbralik toit mõjutab: vere kolesteroolisisaldust, vererõhku, kehakaalu. Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks o · Toituge mitmekülgselt. o · Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja 1/3 loomse päritoluga
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid...........................
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid mais...
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning suke...
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral,
Jõeforell Liiginimi eesti Jõeforell keeles Liiginimi Salmo trutta trutta morpha fario (L.) ladina keeles Rahvapäraseid Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, nimesid jõelõhe, iherus. Kehamõõtmed Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm. Kehamass Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 7 kg. Levik Levinud Euroopa jõgedes, Eestis ainult idapoolsemates jõgedes. Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu. Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded). Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, ...
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral ...
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutava...
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
ja harmoonia. Kõik algab mõtlemisest, mis on tähtis, prioriteet, mille eest ma vastutan, millesse ma panustan. Oma tervisega tegelemise alla kuuluvad eelkõige sobivad toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, sh. suhted ja stressi juhtimine, vitamiinide söömine. Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Toitumine Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
