peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm) · mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all
Fifth level *tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd *on aktiivne peamiselt öösiti *elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral *sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne *ta ei lenda otseses mõttes vaid liugleb *elavad 5-6 aasta vanuseks *on Eestis looduskaitse all Mutt Click to edit Master text styles Second level *väike tömbi kehaga ja musta Third level Fourth level sametise karvaga imetaja Fifth level *väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga. *peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul *Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni,
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................
Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus
Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg. Hilise pesakonna pojad kes sünnivad juulis-augustis , talvituvad koos emaga. Vaenlasteks on kakulised ja rebased. On olemas harilk siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9 MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid
punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal. Väänkael: Eestis on üldlevinud. Arvukus on kuskil 10 kuni 20 tuhat paari. Tavaliselt
ei ole talveuni täielik. Nii on see näiteks karul, mägral, kährikkoeral jt. Uni on siis kergem, kehatemperatuur ei lange ja soojade ilmadega tulevad nad oma peidupaikadest välja jalutama, toitu siiski mitmed ei tarvita. Näiteks orav oma toiduvarusid talveks pessa ei kogu, kuid soetab neid mitmele poole pesa ümbrusse, kas puuõõntesse või puujuurte vahele, talletades sinna pähkleid, tõrusid. On leitud ka kuivanud kuuseokste vahele ülesriputatud seeni. Ka mutt ei jää talveks talveunne, vaid jätkad aktiivset tegevust, uuristades isegi uusi urge. Talveks koguvat ta endale toiduvarusid, tassides selleks kokku sadu vihmausse.
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavali
Kõik kommentaarid