Tervislik toitumine (0)

Tervislik toitumine
Tervisliku toitumise info muutub koguaeg . See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted.
Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toidu.
Kindlasti tuleks meeles pidada, et nii suhkrut kui ka soola tarbida minimaalselt. Soola asemel saab toidus kasutada ürte ja maitsetaimi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest 1 – 1,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna ja ülejäänud toiduga. Vett vajab organism just toiduainete ja jääkide transportimiseks ja seedemahla normaalseks funktsioneerimiseks. Samuti tervislikul toitumisel ei tohiks liialdada alkohooliga. Kui on soov alkohooli tarbida siis mõõdukalt ja lahjemaid.
Kuidas poes valida toitu? Et pere sööks tervislikult, võiks koju osta vähe töödeldud toiduaineid. Kui lähed poodi tee nimekiri, et vältida olukorda, kus ostad seda, mida poleks vaja. Minnes kauplusesse võiks alustada puu– ja köögiviljade juurest. Esmalt võiks eelistada värskeid puu – ja köögivilju ja kui tõesti muudmoodi ei saa, siis alles külmutatud tooteid. Leiva, saia või teraviljatoodete ostimisel võiks lähtuda sõnast „täistera“ ja eelistada võimalikult vähe töödeldud tooteid. Leiva puhul puhast rukkileiba või siis suurte terade, seemetega leibasid.
Lihatoitude juures silmas pidada, et nädalamenüüs oleks vähemalt kahel päeval kala, ühel päeval munatoit ja ülejäänud nelja päeva vahel valida tailihatooteid, näiteks kana -, veise-, või sealiha . Pekki, kamarat, samuti läbikasvanud liha väldi, osta vähem keeduvorsti ja muid lihamassist valmistatud tooteid. Piimatoodete puhul eelistada väiksema rasvasisaldusega tooteid, eriti juustu puhul. Samuti ei pääse mitte ükski inimene sellest mööda, et tal ei teki kunagi kaupluses isu osta maiustusi. Kui tekib magusa isu, siis seda võiks asendada meega, kodused moosid, pähklid, rosinad, kuivatatud puuviljad , marjad .
Tervisliku eluviisi juurde kuulub tingimata ka liikumine. Parim on liikuda 4- 5 korda nädalas mõõduka koormusega.
Nagu täiskasvanud valivad toitu, siis samamoodi teevad ka seda lapsed. Lapsed lähtuvad oma toiduvalikus peamiselt kahest põhimõttest, et toit on tuntud ja maitse on hea või isegi magus. Samas, kui soovid lapsele tutvustada uusi toite, tuleks seda teha väikestes kogustes ja kindlasti peaks vanem eeskuju näitama. Söömise hetkel mängib suurt rolli lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt , õuna, porgandit . Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks.
Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja:
Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks.
Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und.
Müüt: Šokolaad teeb paksuks.
Tegelikult: Igasugune šokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega šokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi.
Müüt: Hamburger on rämpstoit.
Tegelikult: Iga toit, mis sisaldab suhkrut, rasva, soola, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks.
Kokkuvõtte.
Et toituda tervislikult ei piisa ainult sellest, et sööme igapäev puuvilju ja juurvilju ning sinna juurde täistera tooteid. Tähtis on ka igapäevane liikumine.
Nii nagu toitub vanem, siis sama moodi teeb ka laps.