50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mart padar
Õppematerjali autor
......................................................................................... 10 8.KOBRASTE LEVIK ........................................................................................................ 11 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................12 KASUTATUDKIRJANDUS ................................................................................................13 Sissejuhatus 2 Euroopa kobras on koerakujuline paks laiasabaline vee-eluviisiga näriline. Kobras on 1-1,5 meetrit pikk. Keskmine loom kaalub 12-30 kg. Täiskasvanud isane kobras on põlvekõrgune matsakas loom (Kuresoo, 2005). Kobras elab peaaegu kõikjal meie sisevetes: jõgedes, kraavides ja järvedes. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid
Üksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega) Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (väga meeldivad kalakasvatustiigid). Võib elada ka kopra elupaigas, kuna saarmas ja kobras pole toidukonkurendid. Saarmas ujub kiiresti ja ühtlaselt jättes veele u-kujulise viiru. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi.
Vajab ka loomset toitu - linnupojad, 10 munad, teod, putukad. Talveks kogub varusid. Poegib tavaliselt 2 korda aastas, tiinus 35-40 päeva, pesakonnas 3-10 poega, silmad avanevad alles ühekuusena ja imetamine kestab -3 kuud. On rohkem päevase eluviisiga, võib mitu päeva pesas olla - sageli kasutab mitut pesa. Vaenlaseks o metsnugis, kullid, kakud. KOBRAS (Castro fiber) - suurim näriline - kohastunud vee-eluks. Lai lame soomustega kaetud saba.Tagajala varbad ujulestadega, teise varba küünis lõhestunud. Peamiselt elab aeglase vooluga kaldataimestikurikaste veekogude ääres. Eranditult taimetoitlane - nõgesed, angervaks, vaarikad, vesikupud, pilliroog, hundinuiad, kõrkjad. Talvetoiduks on paju, haab, kask, lepp. Jooksuaeg on talvel - pärast 3,5 kuust tiinust sünnib 1-5 poega, keda imetab kuni 2 kuud
C klass KOBRASTE UURIMUSTÖÖ Referaat Juhendaja: H. Juust Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmselt juhtuma,
Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud
Välimus Nahk on hästi tugev. Saba all kaks paarilist nääret. Selleks, et enda naha eest hoolitseda, on tal taga jala teine varvas lõhestunud, milega ta oma karvastikku puhastab. Seetõttu ei saa vesi ega temperatuur talle ligi. Tema veri seob hapnikku väga efektiivselt. Hambad on pruunid, see on näriliste seltis üks tunnus. Tal on hambaid 20, aga lõikehambaid 4, mis on pruunid. Närides ta lühendab ja teritab hambaid. Kobras on 100% taimetoitlane – puukoort, puuvõrseid ja rohttaimi. Kaalub 20-30 kg. Küttimine Hea liha. Nahk on väga ilus ja kõva. Kopranõre on paljude haiguste vastu. Kütitakse ka usu pärast. Paastude ajal ei sööda liha, kuid tohib süüa kala. Peetakse kobrast kalaks, sest ta elab vees. Praegu kütitakse, et teda hoida vaos ning mitte lasta levida kohtadesse, kus inimene metsa peab ja põllumajandust teeb.
Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. (Vikipeedia) Kobras on üks suurimaid närilisi, ta võib olla üle meetri pikk (koos sabaga) ja kaaluda 30 kg! Kopra hambad on võimsad ja võimaldavad tal teha puuraiduri tööd. Tal kulub 10 cm jämeduse puu langetamiseks 5 min
Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada kobras ja euroopa kobras. Euroopa kobras üle 50 meetri pikkuse tammi väga ei ehita. Euroopa kobras 30 kg umbes kaalub. Kobras mõjutab väga palju keskkonda kus ta elab. Hakkab sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit. Üks kuhil on 5 kobrast. Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid