Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvamuslugu (Tasakaalustatud toitumine) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tasakaalustatud toitumine
“Me oleme tõepoolest see, mida sööme. Toit pole üksnes kütus, vaid on osa kultuurist, tervisest ja kasvatusest . Lisaks on toit oluline ehitusmaterjal meie füüsilise keha pideval taastamisel. Lapsepõlves tehtud toiduvalikud määravad meie edasiste eluaastate tervise ning seega ka elukvaliteedi,” on öelnud esileedi Evelin Ilves.
Lapse toitumisharjumused saavad alguse kodust. Vanemad on lastele eeskujuks ja kui peres süüakse enamasti ebatervislikult, siis võib lapsele jääda arusaam, et nii ongi õige. Noorukitele rämpstoidu keelamisest ei ole kasu, kui teised pereliikmed neid ise edasi söövad. Seega tuleb teha muudatusi kogu perekonna toidulauas.Vanemad peaksid kujundama tervislikke harjumusi, arutama perega koos olles laste toitumissoove ja suunama neid õigele teele.
Leidub siiski suurel hulgal selliseid peresid, kes ei söö päeva jooksul kordagi normaalset toitu. Paljud emad ja isad lahkuvad kodust varajastel hommikutundidel ja tulevad töölt alles õhtul. Lapsed, kes peale kooli koju tulevad, peavad ise toiduvalmistamisega hakkama saama. Enamasti valitakse aga lihtsam tee ja süüakse seda, mis valmib kiirelt ja ei nõua erilisi oskusi. Põhikoolis käies oli mu peamine kõhutäide lõunaks pitsa, kastme rohke salat või kõige tavalisemad võileivad. Kui ema töölt koju jõudis oli ta alati liiga väsinud, et valmistada meile sooja sööki. Selle asemel oli ta poest ostnud taaskord kiirtoitu . Ainus tervislik söök, mida ma sain, oli koolitoit .
Kuna ma ei saanud söödavast toidust enam piisavalt vajalikke vitamiine ja toitaineid, muutusid mu enesetunne ja tervis järjest kehvemaks. Ma olin tihti haige ja mind valdas pidev väsimus. Peale seda hakkasid aga meie söömisharjumused paremuse poole muutuma . Kuna tervis on inimestele esmatähtis ja toitumine osa sellest, siis peaks igaüks pöörama sellele suurt tähelepanu. Ebatervislik toitumisviis võib põhjustada mitmeid erinevaid ja raskeid haigusi.
Kõik inimesed vajavad päeva jooksul sooja ja mitmekesist toitu, et saada lisaks energiale kõiki muid vajalikke toitaineid. Kindlasti ei tohi unustada hommikusööki ning toituda tuleks regulaarselt. See kõik ei tähenda aga, et magusast ja vähem tervislikust toidust peab täielikult loobuma . Seda ei tohiks lihtsalt suurtes kogustes tarbida. Tegelikult võib terve inimene süüa kõike, kuid mõõdukalt.
Tasakaalustatud toitumine saab alguse lapsepõlvest ja seda kujundavad vanemad. Noorena harjumuseks saanud ebatervislik toitumine võib tulevikus kahjuks tulla. Seega peab igaühe menüüsse kuuluma mitmekesine ja targalt valitud söök.
Arvamuslugu-Tasakaalustatud toitumine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Label Õppematerjali autor
Arvamuslugu tasakaalustatud toitumisest. Hea näide arvamusloost.

Sarnased õppematerjalid

Tänapäeva noorte toitumisharjumused
13
doc

Tänapäeva noorte toitumisharjumused

TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte...

Bioloogia
UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused
36
doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia............................

Toit ja toitumine
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

sellist suurt lisakoormust. Just seetõttu ongi hommikusöök, just süsivesikuterikas hommikusöök, inimorganismile äärmiselt vajalik. Hommikul tarbitud süsivesikud jõuab organism päeva jookusul "läbi põletada" ning need ei muutu kehas ülemääraseks rasvaks. Teine põhireegel: hommikusöök ei tohi sisaldada palju rasva, see ei tähenda aga päris rasvavaba toitu. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise juurde. Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaks tarbima hommikul erinevaid piimatooteid, muna, kala või linnuliha. Võttes arvesse hommikusöögi kolme põhireeglit, vaatleme, mida oleks tervislik hommikul süüa

Toitumine
InimopVI-2osa-innove 1
97
pdf

InimopVI-2osa-innove 1

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Erituselundkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 KORDAMINE. Inimese keha . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 TOITUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Tervislik toitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Toiduta ei saa! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Ebatervislik toit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Kuidas lugeda pakendit? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Bioloogia
Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

smegma (rasvataolised ained: kolesteriin, selle estrid, letsitiin, neutraalrasvad, jm . kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.) Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile. Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga Pilet 3. 1. Liikumise tähtsus igas eas: lapsele, noorele ja täiskasvanule. 2. Tervislik toitumine kooliperioodil. Nõuded noorte tervislikule toitumisele. 3. Nimeta kõik naise suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1. Liikumine: 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest

Meditsiin
Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
126
pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Tegevused nelja suunates tegevused käitumisviisi neljale peamisele mõjutamiseks: haigusele:  Suitsetamine  Südamehaigused  Toitumine  Vähktõbi  Kehaline  Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli  alkohol  Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise

Lapse tervise edendamine
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 unetus. Pikemaajaline vale toitumise tagajärgedeks on:  üle- ja alakaal,  vererõhu tõus,  pidev väsimus ja ükskõiksus,  keskendumisvõime puudumine,  haigestumised jne. Inimese energiavajadus sõltub eelkõige vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. KORDAMISEKS 1. Miks vajab inimene toitu? 2. Miks te sööte? 3. Mida tähendab teie jaoks TOIT? 4. Mida tähendab teie jaoks mõiste TOITUMINE? 5. Selgitage ütlusi:  „Kas sööd selleks, et elada või elad selleks, et süüa?“  „Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, missugune sa oled.“ 23 2.2. Toidupüramiid ja toiduainering Eesti toitumisteadlased soovitavad toitumisel arvestada toidupüramiidi (vt joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid

Analüüsimeetodid äriuuringutes
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun