30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika). 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur. Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile,
õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfääris (5085km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale
Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 k...
leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temp kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesosfäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmo.kiht, kus temp langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Termosfäär kõige ülemine atmo.kiht, kus õhk on väga hõre ja temp kõrguse kasvades tõuseb. Albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud
Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva
I.1. Lämmastik 78% I.2. Hapnik 21% I.3. Argoon 0,93% I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp. Langeb ~6 kraadi iga km kohta. Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima
põhjustab temperatuuri variatsioone. Tunnus Kihi nimetus Ülemise ja alumise piiri keskmine kõrgus (km) Temperatuuri vertikaalne Troposfäär 0-11 jaotus Stratosfäär 11-50 Mesosfäär 50-90 Termosfäär 90-450 Eksosfäär üle 450 Atmosfäärirõhu gaasiline Homosfäär 0-95 koostis Heterosfäär üle 95 Ioonide kontsentratsioon Atmosfäär 0-50 (60) Ionosfäär üle 50 (60) Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane kiht 0 1 (1,5)
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris
3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte a. troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, iga km kohta t langeb 6,4C, u 13 km b. stratosfäär - peale a., osoonikihiga, neelab UV-kiirgus, t tõuseb, u 15-50 km c. mesosfääri - peale b., helkivad ööpilved, t langeb, 50-80 km d. termosfäär - viimane atmosfääri kiht, virmalised, t tõuseb, 87 km- 5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni? freoonid ehk ained, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja pihustavate ainete balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi,
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2 ioonidena. Õhu füüsikalised omadused · Toatemperatuuril gaasilises olekus · Värvusetu · Lõhnatu · Maitsetu · Kokkusurutav · Ei juhi elektrit · Tihedus p= 1.226 kg/m3 (15C juures) · Normaalne õhurõhk 760 mmHg Atmosfääri kihid · Eksosfäär · Termosfäär kuni 690 km · Kõrgeim X-15 lennukilend 1963. A. kõrguseni 108 km · Mesosfäär kuni 85 km · Stratosfäär kuni 50 km · Troposfäär 6-20 km Troposfäär Iga km langeb 6*C temperatuuri, õhurõhk langeb iga km kohta 100 mmHg. Tropopaus muutusi ei toimu. Stratosfäär Osoonikiht (O3) Tänu hajuskiirgusele hakkab temperatuur tõusma. Stratopaus muutusi ei toimu, üleminekuala. Mesosfäär Temperatuur hakkab langema. (Ioonosfäär) Mesopaus Atmosfäär
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Osoon neelab kõik paikesel tuleva ultraviolettkiirguse, mille käigus õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjusab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrgusekasvades kiiresti. Õhk on sellisel korgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii väheks, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuval üle planeedivaheliseks ruumiks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad osooniaugud. Samas see ei tähenda osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultrviolettkiirgus kõik elava maa peal. Osooniaugud esinevad eelkõige polaaraladel, eriti antartika piirkonnas. b. Analüüsi etteantud rahvastiku püramiidi ja otsusta, kas antud diagramm iseloomustab nooreneva või vananeva rahvastikuga riiki. c. Kaardi tundmine 14. a
kuiv veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF
Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi kes...
• 21% hapnik • 0,93% argoon • 0,039% süsihappegaas • lisaks teised gaasid ATMOSFÄÄRI JAOTUS KIHTIDEKS TEMPERATUURI VERTIKAALSE KÄIGU JÄRGI: • Troposfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb, kuna õhku soojendab peamiselt maapind altpoolt) • Stratosfäär (õhutemperatuur kõrgusega tõuseb, kuna osooni molekulid neelavad selles kihis ultravioletkiirgust, mille toimel õhk soojeneb) • Mesosfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb) • Termosfäär (õhutemperatuur lõrgusega tõuseb) KASVUHOONEEFEKT- Maa atmosfääris olevate teatud gaasid(kasvuhoonegaaside) lasevad takistuseta läbi lühilaineline päikesekiirguse, kuid neelavad pikalainelist soojuskiirgust ning kiirgavad seda maapinna poole. Selle kiirguse tagajärjel maapind soojeneb. Maa keskmine õhutemp. On umbes 15 0C, kasvuhooneefekti puudumise korral oleks see -18oC (elu Maal ei oleks siis võimalik) Kasvuhoonegaasid: veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon.
Heliosfäär osakeste mõjupiirkond, mis võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele. 8) Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365W/m2. 9) Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
Umbes 150 mlj. Km 13)Mis on päikesetuul, mis heliosfäär? Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga asakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond ehk heliosfäär võib ulatada tahest enam kui 200 AU kaugusele. 14)Mis on magnettormid? Magnettormid on Maa magnetvälja häired. 15)Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär tropopaus Stratosfäär stratopaus -mesosfäär mesopaus termosfäär 16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi.
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb
-55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus üleminekukiht. · Termosfäär temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus üleminekukiht · Eksosfäär ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi). Jätkub temperatuuri tõus mõnevõrra aeglasemalt. Ilm kujuneb sellest, et atmosfääris toimub hulk protsesse. Protsessid on füüsikalised ja nad vajavad energiat. Maa saab Päikeselt pidevalt energiat juurde
2. Stratosfäär: ulatub ligi 50 km kõrguseni, kõrguse kasvades hakkab temp. tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu maal. 3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit
Nõrk 1-3, punasemad, soojemad – sinisemad Mesopaus – suvine 80-85 km kõrgusel, keskmine 4-6, tugev 7-8, 9-10 väga tugev, talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300 km, virmalised punase jne Vee eri olekud. Kiirgusbilanss. Mustad pinnad neelavad valgust kogust Vedel, gaasiline, aur
............................................................................................................41 Tropopaus..................................................................................................................41 Stratosfäär.................................................................................................................41 Mesosfäär ja mesopaus.............................................................................................42 Termosfäär................................................................................................................42 Globaaltsirkulatsioon.......................................................................................................42 Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva rakuseina läheduses taas allapoole laskuda........................................
tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest ultraviolettkiirgus lõhub organismide kudesid mõjudes seega surmavalt. Viimastel aastakümnetel on avastatud nn. osooniaugud pooluste kohal. · Mesosfäär Mesosfääris (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, olles 80 km kõrgusel -80 kuni -90 °C.Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Hõreda õhu tõttu ei ole temperatuur otseselt (kontaktse soojusvahetusena) mõõdetav, see arvutatakse kaudselt. Molekulid (ioonid) võivad läbida õhus mitukümmend km ilma põrkumata. Õhkkonda iseloomustavad näitajad on: temperatuur, rõhk, erikaal, tihedus, niiskus, pilvitus, sademed ja tuuled. 9.2. Atmosfääri tähtsus
alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti.Mida väiksem temperatuur, seda vähem veeauru õhus on. 57. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 58.Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet..Kui maapind on hele siis see peegeldub tagasi aga kui on tume siis valgus neeldub.Mida tumedab maapind on seda soojem maapind on. 59.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. 60
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temperatuur kahaneb. Pärast tuleb termosfäär 85 km kõrgusel, siin jälle hakkab temperatuur kasvama. Temperatuuri tõusu põhjuseks UV energia absorbeerumine molekulide poolt. Temperatuur piisavalt kõrge purustamaks molekulide sidemeid ning moodustama N ja O ioone. Osoonikiht asub stratosfääris umbes 20 km kõrgusel. Kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele, moodustub siis keskmiselt üle maakera osoonikiht umbes 3 mm paks
Massiarv kõrguse kasvades temperatuuri tõus 3°C võrra 1km kohta. Ülemine piir on ~50km kõrgusel (temp. 0°C).Stratopaus – üleminekukiht 5km. sõltub päikese kõrgusest, mida väiksem on kõrgus, seda suurem on massiarv. Läbipaistvus – oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust Mesosfäär – temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km kõrgusel (temperatuur on seal -100°C).Mesopaus. Termosfäär – nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris. Kõige parem on läbipaistvus talvel, mil õhus on vähe veeauru ja tolmu. Suvele üleminekul temperatuur tõustes kõrgemale tõuseb. Ülemine piir ~700-800km ( temperatuur on seal üsna kõrge umbes 1000°C juures). läbipaistvus halveneb olles kõige väiksem augustis. Bougueri seadus – kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosfääris maapinnale jõudnud Termopaus
Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri kuulub 90% atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energiaallikas on päike
vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19, dietüüleeter 1-40, tärpentiin 0,8. 30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt · lämmastikust (78%) ja · hapnikust (21%) ning · mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka · veeauru · tolmu-tahma ja · muid tahkeid osakesi (soola osakesed) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, t° hakkab
Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt. Ulatub 2000-3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. Öökülmaks põllumajanduslikus mõistes nim põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temp langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0oC
lähedal on 14 °C Kihilise ehitusega temperatuuri muutumise järgi vertikaalsuunas: troposfäär 7 - 17 km kõrgusele; meie laiuskraadil 12 -14 km, temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60°C stratosfäär alates 7-17 km kuni ~30 km, alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C) Mesosfäär 50 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID :
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid o Troposfäär o Stratosfäär o Mesosfäär o Termosfäär o Eksosfäär Atmosfäär *50% õhu massist paikneb 5,6 km paksuses kihis *Õhurõhk on võrdne mõjutatava pinna kohal oleva õhukihi kogumassiga *Maapinnal on õhurõhk 101,3 kPa ehk 1 atm ehk 1 bar *Kõrguse suurenedes rõhk väheneb (5,6 km kõrgusel on rõhk pool maapinna lähedal olevast õhurõhust) Joonis 1. Rõhu ja temperatuuri sõltuvus kõrgusest allikas: http://reference.findtarget.com/search/Atmosphere%20of%20Earth/ Eksosfäär
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
tekkimine.Atmosfääri koostis ja vertikaalne struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks on umb 100 km Esimene osa on troposfäär seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Viies on eksosfäär, kus õhk m puudub.Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu massist ja ruumalast: = , Ideaalse gaasi V seadusest on näha, et õhu temperatuuri kasvades (konstantse rõhu juures) kasvab ka õhu ruumala. Kui õhu ruumala kasvab, siis tema tihedus väheneb (õhu mass jääb ju samaks!), õhk
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
· Troposfäär - 0-10 km 290-220 K 78% N · Stratosfäär 10-40 km 220-270 K 21% O · Mesosfäär 40-80 km 270-180 K 1% Ar, 0,03% CO · Termosfäär 80-250 km 180-1500 K - N 250-500 km 180-1500 K - O · Eksosfäär 500-1000 km 1500< K O 1000-2500 km 1500< K He · 2500< km 1500< K H Plahvatusohtlikud gaasid: · CH (2,5...80) · Majapidamisgaas (5...35) · CH (5...15) · NH (15,5...27) Metaan - CH Põleb sinise leegiga: CH + 2O > CO +2HO · Maagaasi koostises 60-90% · Kasvuhoonegaas · Vähemürgine
Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 23 Atmosfäär Termosfäär 85km ja edasi KÕRGUS (km) 17. SELGITAB JOONISE ABIL MAA KIIRGUSBILANSSI; Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
