püramiidide juures autorilt Louis Haghe. Minu arvates oli see teos kõige huvitavam. Maalilt võib näha püramiidi selle ees olevat Shpinxi, päikeseloojangut, kaamleid, mehi kandmas idamaised kostüüme ja turbaneid ning on ka näha mõndasi mehi kes puhakavad. Pilt ise on sellistes tumedamate ja punakates/lillakates toonides, mis puudutavad mõtetes sügavamaid kohti, arvaks, et autor on teadlikult need toonid kasutusele võtnud, et paneksid rohkem teosele mõtlema. Pildilt on kohe arusaada, et tegu ei ole "tänapäevase pildiga", kuna pilt on kuidagi tuhmima ilmega. Minu arvates on see teos põnev ja mõnus vaadata, sest see päikeseloojang lisab oma toonidega nii palju juurde. Päikeseloojang ongi ilmselt kõige silmapaistvam sümbol Shpinxi taga. Esmased muljed olid rahuldavad ja ma olin kohe kindel, et ma soovin arvustuse kirjutada selle maali põhjal. Teos ei ole otseselt mõtlema panev ning ei sooviks öelda ka teose kohta ilus
õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus , mis uuris vita activa (tööjõud, töö, tegevus) põhikategooriad. Lisaks neile kahele tähtsale teosele avaldas Arendt veel mõjukaid esseesid teemadel nagu revolutsiooni, vabaduse, autoriteeti , traditsioonide ja tänapäeva olemusest. Enne oma surma aastal 1975, oli ta valmis saanud osa oma viimasest filosoofilest tööst ''the life of the mind'', kus ta uuris vita contemplativa (mõtlemine, valmidus, otsustamine) põhitõdesid. Oma töödes maadles ta omaaja kõige kriitilistema poliitikasündmustega, püüdes kinni haarata nende tähendusest ja nende olulisusest ajaloos, ja
on? Aga samas oli selles teoses ka natuke minu olukordi. Ka mina olen selline, kes kaotab kontrolli enda üle, kui ma joonud olen. Aga tänu sellel teadmisele ma pean ka korralikult piiri. Aga see tekitaski järgmise küsimuse, et kas Kati ei teadnud, et ta kontrolli kaotab või kui teadis, siis miks ta ikkagi edasi jõi? Ma arvan, et see teos oli väga õpetlik ja sellest loost võib palju õppida. Ja edasises elus kindlasti mõtlen sellele teosele, kui ma peol olen või kui ma peakski näiteks HIVi saama. Autor Maris Ennusaar Vändra Gümnaasium 10. klass 15. detsember 2013
Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses
“Searching for sugar man” 14. mail 2014. aastal kell 13.00 käisin kinos vaatamas filmi nimega “Searching for sugar man” mille lavastasid Malik Bendjelloul ja Simon Chinn. See dokumentaalfilm oli põhiliselt suunatud nii noortele kui ka vanema põlvkonna esindajatele. Kuna tegemist oli minu esimese filmiga, mis rääkis muusikust Sixto Rodriguezest, siis jättis see mulle väga hea mulje ja kindlasti võib seda pidada ka kõige meeldejäävamaks kinokülastuseks võrreldes varasema kinokogemusega. Fenomenaalne ja uskumatu lugu geniaalsest muusikust Sixto Rodriguezest räägib sellest kuidas tal õnnestus saada lauldes tuntuks Aafrikas, kuid kahjuks ei saavutanud ta nii suurt populaarsust mujal maailmas. Sellest hoolimata on see uskumatu ning tõelise unelma tõelisuseks saamine, mis juhtub vaid kord miljoni aasta jooksul. Kogu filmi vältel oli tunda pinget ja vaid tõelisele fännile omast kirge ning see kõik annab kogu te...
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult
Ning ei tahtnud naist kaotada. Sündmustiku analüüs Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis.Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid.Inimesed siblisid edasi tagasi, nagu väikesed sipelgad.Suured kaubandus keskused.Kõrgete hoontega majad.Luksus hotellid.Kõik oli olemas mida Lillian ihkas.See oli vabadus ! Teosele iseloomulikku Tsitaate · Ma ei lähe Sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses. Ükskõik kui palju Clerfayt ja Lillian üksteist armastasid olid nad tegelikult koguaeg koos, kuigi mõnikord olid nad tuhandeid kilomeetreid üksteisest eemal. · Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ei tohi rutata kõikide asjadega.Tuleb teha kõikke
*Sümfooniline triptühhon ,,Nokturn" *Klaverimuusika *Klaverisüidist pärinev teos ,,Bergamaski süit" III osa ,,Kuuvalgus" Maurice Ravel (1875-1937) *Prantsuse muusik, suurkuju *Pariisi konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni *Sõbrad hindasid tema muusikad ravelliaadid *Ema baski rahvusest, päritud hispaania armastus *Kasutas palju hispaania rahvamuusikat, keerulisi, aktiivseid, erksaid rütme *Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana *Orkestrimuusikat : ,,Hispaania rapsoodia" , mis on 4-osaline süit *Klaverimuusika : balletitsükkel ,,Öine Gaspard" . Kolm osa ,,undide" ,,võllas" ,,scan/rbo" NEOKLASSITSISM (uusklassitsism) *see on klassitsismi traditsioone elustav suund *Tekkis I MS järel (1918) *neokl. Heliloojad ei läinud vaid Viini klassikute traditsioonide kasutamise teed vaid neid
pärineb Jules Bache kollektioonist. Teose põhiteemaks on Neitsi Maarja lapsega, hoidmas käes õuna, ehk et näidata Neitsi Maarja süütust või hingelisust. Teose puhul tõmbas mind see, kuidas Sittow Neitsi ja ta lapse paigutas ja kujutas. Sirgelt tõmmatud kergelt kuldsed jooned illustreerimaks kiirtepärga, ning ehk ka rikkumatust, mis Neitsi Maarjat kunistavad. Kõige kuulsam Michel Sittow maal on portree Diego de Guevarast. Valminud 1517 kui paaris portree ''Madonna and Child'' teosele, on see õlimaaling kasvanud üheks kõige populaarsemaks Michel Sittow kunstiteoseks Oma lihtsa kui realistlikku olekuga on Diego de Guevara portree väga meelde jääv. Mehe väsinud pilk ja mõtisklev poos kannavad edasi tundeid, mida nii kunstnik, Sittow, kui ka modell, Diego, võisid sellel hetkel tunda. Seda maali vaadates paistab kohe silma erakordselt realistlik loomakarvaga kaunistatud mantel. Diego de Guevara portreed vaadates, võib mõelda maailma
Ja ikka selle sama autori nimega. Tuleb ette selliseid olukordi, kui autori panus kunsti (olgu ta siis mistahes— kirjateos, kunst, film) ületab teose tähtsust. Näiteks autor on loonud uue žanri, mida paljud on hakkanud järgima. Või siis on ta oma teosega tekitanud sellise olukorra, et teine autor on loonud midagi muud, kui ta ise, kuid ometi mis on osa sellest, mille ta rajas. Kui teos on tekkitanud disskussiooni ja sellest on välja arenenud miskit, mis risti vastupidine tõuke andnud teosele. Jällegi saab näiteks tuua Saussure, kes tegi võimalikuks generatiivse grammatika, mis erineb radikaalselt tema strukturaalsest analüüsist. Kindlasti on ka Foucault tööd andnud tõuke aruteluks ja vaidlusteks, millest on rohkemat välja kasvanud. Selle analüüsi lõpptulemus on see, et lisasin Foucault oma suvisesse lugemisnimekirja. Jana Stets
rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED. ENSV teeneline kunstnik. LK oli a-st abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hanno ja Toomas Kalmet. Seos noorte kalmetitega. Ja lõpetsuseks Valdeku Ratassepp on õelnud, et “Kalmeti lavastajatööd iseloomustab selgus, misanstseenide puhtus, realistlik lähenemine teosele. Vanu meistreid juhib ta märkamatult õigele teele andes neile suure vabaduse, noori õpetab aga nagu tõeline lavapedagoog.”
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasut...
Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane.
aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. ,,Nibelungide laulus" tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid tunnuseid on see, et mõlemas tuuakse esile kangelase individuaalsus. ,,Lugu
Näiteks: Sandy laul ,,Lootuselt hoolin sust ma''. Sandy rollis olnud Getter Jaani laulis selle suurepäraselt välja, lauldes välja ka kõige kõrgemad ja madalamad noodid. Kui ma teda seda laulmas kuulsin, käisid külmavärinad üle. Ta esitas selle laulu südamest ja siiralt ning soojalt ja loomulikult. Veel meeldis näitlejate ühine laul ,,Sinu valinud ma''. See laul on minu jaoks alati iseloomustanud ja tuletanud meelde seda etendust. Väga võimas muusikaline lõpp teosele. Võttes kokku selle mitte väga pika muusikali, siis võin nentida, et jäin etendusega rahule, kuna väga pooldan armastusega seotuid teoseid. Etendus oli kaasahaarav, kohati vaimukas ja laulud enamjaolt head, kõlavad ning pani jala tatsuma. Ma usun, et kõik, kes seda etendust on vaatamas käinud, võivad sellega rahule jääda, sest vähemalt mina küll jäin.
Ta soovis selle looga üllatada publikut uudsusega. Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv. Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello)
lahendus oli see, et Lillian naases Borise abiga sanatooriumisse tagasi ja suri mõni aeg. Sündmustiku analüüs Teose sündmustik toimus 20. sajandi alguses, natukene peale esimest maailmasõda. Autori teise teose sündmustik toimub ajaliselt umbes samal ajal, mõlema teose toimumispaik leiab aset Prantsusmaa põhja osas. Raamat leiab aset natukene peale seda, kui Eesti saab iseseisvaks. Raamat anna aimu milline võis olla inimeste elu peale esimest maailmasõda. Teosele iseloomulikku ,,Kui kell kukub, ei aita ka kõige ilusam nimi."- minu arust tähendab see seda, et mitte miski ei aita sind kui saad surma ehk surmast ei päästa mitte miski. ,,Ma ei lähe sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses."- see et kui keegi sinu juurest natukeseks lahkub ei tähenda, et nad sind ei unusta, paljud elavad edasi inimese mälestustes. Tekst oli väga siduv ja seostatud ja rääkis põhjalikumalt igast raamatus olevast sündmusest.
mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks. Frederick Delius (1862 1934) oli saksa päritoluga inglise muusik. Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve ja muid kontrastseid elemente. Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892. aastal valminud "Kullervo"-sümfooniat ilmusid Debussy impressionistlikkust sisaldavad teosed keelpillikvartett ja helipoeem "Fauni pärastlõuna."
-aeg 1904 eesmärk on juhtida tähelepanu tegelase hingeelule.Dialoog-Napi, näiliselt -tegelased: Stephen Dedalus, Leopold Bloom, Marion Bloom juhuslikud laused. Alltekst sügavamal. -matkib ,,Odüsseiat" -700 lehekülge, tegevusaeg 1 päev -kaootilised sisemonoloogid annavad sellele teosele sisu (nt 1 tegelane 40 lk-d ilma kirjavahemärkideta) -vihjeid teistele autoritele (allusioonitehnika) -mäng keelega ja stiiliga (võõrkeelsed sõnad ja laused) -vaatepunkti muutus
Ainuke seos külma sinise tooni ja pildil kujutatu vahel, võib olla minu arvates nagu eelmises lõigus kirjeldatud ühiskonna eripalete külmus ja julmus. Selles teoses on värv oluline, sest kui teos oleks rohkemate värvidega, siis see tunduks liiga ülepakutud ja mitte nii väljendusrikas enam. Teos on täpselt sellises mõõdus, et kujutatu mõjuma hakkaks – mitte liiga väike ega ka mitte liiga suur. Esitusviis ei ole selle pildil esikohale seatud. Ristküliku kujuline lõuend aitab teosele rohkem mahutada. Ruumi valgustus on on mahe, et pildi koloriit kõige paremini välja tuleks. Ruumis on veel sarnases stiilis teoseid eksponeeritud, aga kõik erinevad üksteisest mulje või emotsiooni poolest, mida edastab. Teos ja kontekst Teose kunstnik on Erró nimeline mees. Mees on osavalt suutnud varjata oma pärisnime internetis ja võib arvata, et tegemist on tema kunstniku nimega. Kunstniku tausta uurides sain teada, et tegemist
Iseloomulikud jooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia. Muusikas kasutatakse programmilist muusikat, mille teemadeks on nt: loodus, ajalugu, rahvalooming. Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on
Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega. CYRILLUS KREEKI LOOMING Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks sooloinstrumentidele/sooloinstrumendile ja orkestrile (nt süit kanneldele ja
Pereisa üritab olukorda perekonda kokku tuua, ema kahtlustab oma eksabikaasat abielurikkumises ning peretütar peab end vanemate lahutuses vastutavaks. Lisaks inimsuhetele käsitleb autor ka filoloogiat ja võõrsõnade eestindamist. Selle käigus vaadatakse igale olukorrale ka puht keelelisest vaatepunktist. Väljendub kirjaniku mure eesti keele tuleviku pärast ajal, kus võõrsõnad üha enam peale tungivad. Omapoolne hinnang teosele Lehte Hainsalu on noorte jaoks suhteliselt tundmatu kirjanik, kuid usun, et võiks meeldida paljudele. Hainsalu kirjutab väga elulistest probleemidest ning teeb seda väga huvitavalt. Kui teose sisu peaks kohati jääma teisejärguliseks, siis on raamat väga huvitav ka filoloogilisest seisukohast. Palju on kalambuuri ja mõtisklusi eesti keele ülesehituse kohta. Ainus , mis häirima jäi oli tegelaste omavaheline kõnemaneer. Dialoogid jätsid liiga
Eevald Aav. „Vikerlased“ 7. Iseloomusta ooperi muusikalist ülesehitust. Milline sõnum(id) saadetakse kuulajani ja kuidas? ,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on
hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooper "Lendav Hollandlane,,. · Asus läbi viima ooperiteatri reforme. · Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. · Wagnerit need ei heidutanud. · Kirjutas ooperi "Tannhäuser" (1845) Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. · Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. · Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Dirigendina Drestenis 1842-1849 · Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. · Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. · Ülestõus suruti aga karmilt maha · Wagner kaotas oma koha ja tal tuli põgeneda · Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures Pagulasaastad 1849-1864
10. Mõisted: Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos. Tsaikovski, Sibelius Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile. Chopin, Liszt MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS: Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus) Orkestratsioon Programmiliste pealkirjade panemine Programmilisus Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala väikevormid klaverile - (musitseerimise kasvavast populaarsusest tingitud) lihtsam, harrastus muusikutele jõukohane repertuaar. Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul. (Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus
Tammsaare meelest ongi kõige tähtsam töö, mis on kõige aluseks. Töö aga seisneb maaga võitluses. Ka sarnasusi võib leida tegelastes mõlemas on rõhk vastandtegelastel. Kuigi on ka erinevusi, see on tulnud, kas autori enda soovist või aja muutumisest. Üheks erinevuseks on taevase proloogi ja fantastikaruumi puudumine ,,Tões ja õiguses", ,,Põrgupõhjal" aga on mõlemad olemas. Kuid ,,Põrgupõhja" aluseks ongi Kaval-Antsu ja Vanapagana muistend, mis lisab teosele veidi ulmelisust. Ain Kaalep ütles ühes ettekandes, et kui keegi on ,,Tõe ja õiguse" Mefistoks, siis küll üksnes Tammsaare ise. Jaan Kross arvas selle väite põhjal, et seda loogikat kasutades tuleks väita, et ka Goethe ,,Fausti" tegelikuks Mefistoks on Goethe ise.
antud, peategelaste nimed Maret ja Jakob on aegumatud ning ühtlasi ka vanad nimed. Selle tõttu ei saa määrata tegevuse aega. Aja ja koha määramatus on teoses järjekindel ning see oli arvatavasti taotuslik. Autor järgib järjekindlalt meeleolusid ning ka valgustust. Enamik sündmustest toimub öösiti hämaras ja viirastuslikus kuuvalguses. Värvide gamma on teoses piiratud ning nende seas domineerivad tumedad toonid, kuid hämmastaval kombel annab see teosele enneolematu värvingu ning üldmulje. Sõnum, mida Tuglas novelliga edasi püüdis anda on ilmselgelt häälestatud sõja vastu, sest teoses on sõda kujutatud väga võika ja mõttetult piinavana. Samuti annab kinnitust sõja vastasusele aasta, millal see teos kirjutati. Äsja oli lõppenud I Maailmasõda ning Vabadussõda. Tuglas rõhutab ka emaarmastuse pimedusele ja piiritusele, mis tuleb pea, et igas novelli lõigus.
piirimaade karmust, takistas nii ülla välimusega keha suursugune rüht seda vulgaarseks muutumast." (lk.8 viimane lõik) Judith oli enneolematu iluga noor tütarlaps ja oskas väga hästi noori mehi võrgutada. Ta lõi ennast alatasa üles ja oli üldse piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne tütarlaps. Ta oli Judithi õde ja austas teda väga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rääkis ta alati kõigest, mis südamel. kokkuvõtte Hinnang loetud teosele: Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid. Seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin
Ma ehmusin, sest kõik mu ümber oli muutunud, tundsin, et olin justkui sattunud Hamleti sündmuste keerisesse. Ma vaatasin ringi, klassiruum oli kui uhke lossisaal ja klassikaaslased kui keskaegsed daamid ja härrad. Mind üllatas ka õpetaja laua kõrval seisev Ophelia. Kuid kõige hirmsam asi meenus kõige viimasena, kui tõstsin oma käe ja nägin, et mu sõrmed olid kardus ümber inimese kolba. Ehmunult viskasin kolba käest ja jooksin klassist välja. Koridoris mõtlesin Shakespheare teosele ja avastasin, et ainus võimalus see korralagedus lõpetada, oleks tappa direktor. Ma seadsin sammud direktori kabineti poole ja lootsin, et üllatus on minupoolne. Kuid niipea kui sisse astusin tabas mind tugev hoop kuklasse. Ma olin eksinud direktori osas, ka tema oli plaaninud mind kõrvaldada nähes minus takistust oma teel. Ta astus mu seljale ja lõi kuklasse süstla, milles ilmselgelt oli mürk..." Ema katkestas mind poole lause pealt. "Kuidas sa ellu jäid?" "Oota
pildid tuntud kunstnike maalidele, nt Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Salvador Dali "The Persistence of Memory" jne. Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas galeriis on teosed jagatud gruppidesse sajandite ning piirkondade järgi (nt antiik-kunst, Itaalia renessanss ja 16. sajand, moodne kunst jne). Kasutatud on nii praeguseks surnud kui ka elavate kunstnike töid ning igal juhul on originaalteose autori nimi nimetatud, kuid teose pealkirja on tihti muudetud töödeldud teosele sobivamaks. Eelkõige tekitas mulle autoriõiguste rikkumise kahtlust selle projekti puhul see, et autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma, mis tähendab, et selle aja jooksul tohiks teost kasutada (nii töödelda kui levitada jms) vaid autori poolt antud loa ehk litsentsi alusel. Kuigi FatCatArt-i puhul ei saa ma olla täiesti kindel, et teose kasutamiseks pole luba küsitud, kahtlen ma selles väga ning ilmselt on FatCatArt-i puhul seda varalist õigust rikutud näiteks
tema isa vahel ka päris elus oli, seega emotsionaalselt vägivaldne, täis pettumusi ja türanniat. 11. Kes on see väärastunud inimloom, keda filmi algult näidatakse? Miks teda filmi algul näidatakse? Väärastunud (inim)loomad olid inimesed kelle peal tehti Lossis igasuguseid katseid, mille tulemusel nad hakkasid käituma ebainimlikult ja putukalikult, mis võib näiteks viidata ühele Kafka teosele nimega “Metamorfoos”. 12. Millised olid sinu jaoks filmi kõige mõjuvamad visuaalsed kujundid? (Missuguseid seoseid need tekitasid või kuidas annavad edasi kafkalikku maailmatunnetust?) Minu jaoks on filmi kõige mõjuvam visuaalne kujund mustvalges filmimine. Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga?
ühiskonnategelane, kes haridused edendamiseks ei põlga tööd ega vaeva. ,,Seitsme venna" ülesehitus määrab põhiprobleemi-peategelaskonna (seitsme venna) kohanemine ühiskonna eluga, millele kõrvalintriigina liitub vendade omavaheliste suhete jälhimine. Lahendus on antud üksteisele sisuliselt järgnevate episoodidena, mille hulgas leidub hoogast tegevsut, näidendilist dialoogi, muinasjutte, muistendeid, laule. Vahelepõimingud küll kahandavad sündmustiku hoogu, kuid lisavad teosele ka võlu ja väärtust. Õnnetunult on kasutatud kontrastivõtet nii tüüpide kui ka tegevustiku kujundamisel. Vendade vastandamine põhiomaduste alusel (Juhani-Eero, Juhani-Aapo) teravdab karaktereid ja tekitab koomilist elevust. Romaani lõpposas, mis esitab kokkuvõtteid seitsme venna eluaastatest, muutub esitusa ülelibisevaks, vastuolusid tasnadavaks.
· mul tuleb kananahk ihule · külmavärinad üle selja · kindel alusmüür · pea hoogu · tunnen iga ihukarvaga · kontrolli ennast · mulle tundub, et... HARJUTUS · Kirjuta loovtöö kuuldu-nähtu-loetu-kogetu põhjal, kasutades võimalikult paljusid järgnevatest sõnadest ja väljenditest ( ~ 10 väljendit ja 15 sõna peaksid olema siintrükituist kirjutatud tekstis).Lühikirjand võiks tugineda näiteks sügavat muljet avaldanud teosele, filmile, teatrietendusele, muusikaelamusele...või ka lihtsalt mõnele Sinuga juhtunud loole. · mulle tundub, et... · samal lainepikkusel · muusika minu kõrvadele · tulevik on tume · ilma ühegi kahtluse varjuta · tunnen iga ihukarvaga · kuula iseend · ma võtan sinuga ühendust · vaatad sellele tagantjärgi hoopis teise pilgugua · lugu tuli ilmsiks · ma vaatan seda asja lähemalt · täielik kooskõla · haakusin kohe selle teemaga · sõnaselge
Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid. Seda selleprast, et lpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb vimalus mtiskleda loetu le. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lpuks imbub vlja loo moraal. Olgugi et see lpptulemus siin pris kurb on. Tsitaadid:
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta e...
loomingule. (Hanson jt 2015). Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist; 2. õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele); 3. õigus teose puutumatusele e. teha ise või lubada teistel isikutel teha teoses muudatusi; 4. õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid; 5. õigus autori au- ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks; 7. õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; 8. õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist; 9. õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. (Hanson jt 2015: 21)
(Holck, 20016,186). On teada, et juba Vana-Rooma kui ka Vana- Kreeka kirjanikud on viidanud põhjamaade sõjarditele, kes kandsid seal kiivreid koos sarvede ja tiibadega. Viited iidsetelt kirjanikelt on juba moonutatus, sest arheoloogia näitab, et sarvedega peakatted olid kasutusele tseremoniaalsetel eesmärkidel ja viikingite ajastu alguses kadunud ( Celan 2000, 199). Üheks suurimaks verstapostiks sarvikute ettekujutuse kujunemisel on olnud helilooja Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes laenasid julgelt ideid iidsetelt kirjanikkelt oli see moonutatud ning sajandite jooksul kinnistunud arusaam teadmata ning kujutasid viikingeid sarvede ja tiibadega. Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu
Autoriõigused Sõnal autoriõigus võib olla mitu tähendust. Autoriõigus on üks intellektuaalse omandi liik aga samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks
Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2009 Raamatust Andrus Kivirähk on eesti nüüdisaja üks menukaimaid kirjanike, kelle sulest on pärit romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Teos oli oma ilmumise aastal (2007) raamatumüügi edetabelite tipus ehk kohalik bestseller. Kivirähk pälvis selle romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning sellest kuidas kõik inimesed metsast küladesse kolivad. Teos on väga sündmusterikas ning peategelase elu raske ja masendav.
kord loota, igatseda ning unistada. Mehe üllatuseks jäi tunnetele vastus saamata. Olukorda enam väljakannatamata otsustas Onegin Tatjana juurde selgust saama minna. Romantiliste hingedega lugejad ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning õnnelikult elupäevade lõpuni kokku jääb. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse ja rajatud kodu najal seisma jääda. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast armastusest hoolimata minema. Pukin otsustas ettearvamatu lõpuga teosele punkti panna. Arvatavasti säilitas romaan nii parimal viisil oma tõepärasuse ja usutavuse. Äratas mingil määral lootust alal hoidma ka kõige lootusetumates olukordades, kuid jääda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kättesaamatu ja kauge aastakümnete pärast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Säärast mõtet võiks kaugeimas südamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu.
Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses
Sümfooniline poeem on programmiline üheosaline orkestriteos. Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet. Sümfoonilisele poeemile on veel iseloomulik monotematism põhineb ühel teemal, mis tähendab, et kõik teemad on tuletatud ühest teemast, teos on temaatiliselt ühtne. Liszt oli esimene, kes kirjutas sümfoonilisi poeeme tung ühendada muusikat ja poeesiat. Sümfooniline poeem "Prelüüdid" (1848 Weimar) Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem. Pealkirja idee andis Lisztile vürstinna Wittgenstein, kes oli lugenud samanimelist Lamartine'i luuletust. Luuletuse sisu seisneb selles, et inimese elu on rida prelüüde tundmatule laulule, mille esimese noodi annab surm. Orkestri koosseis on kahene (va flööt, tromboon ja tuuba, mida on vastavalt romantilisele orkestrikäsitlusele kolm). Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud)
analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja keskseid teemasid. Nagu raamatu pealkirigi vihjab, võiks tegemist
maalijaks". 7. Mille poolest erinesid Flaami ja Hollandi selle perioodi maalid? Katoliiklikus Flandrias muutus maalikunst toredust taotlevaks õukonnabarokiks, iseseisvuse saavutanud Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. 8. Millist ametit pidas maalikunstnik Rubens veel ja kas ta maalis kõik maalid algusest lõpuni ise? Rubens oli peale maalikunstniku veel ka hinnatud diplomaat. Ei teinud kõiki maale otsast lõpuni ise. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. 9. Millised maalid näitavad, et nii Rubens kui ka Rembrandt armastasid oma naisi väga! Lisa pildid dokumenti! Rembrandt ,,Saskia nelgiga" Rubens ,,Susanne Fourment" 10. Palju lilled meie lillepoest on pärit Hollandist, mida said teada selle perioodi lillelmaalidest, millised need olid, kirjelda
...............................................................................7 Kompositsioon.......................................................................................................................8 Autori keel ja stiil...................................................................................................................8 Teema ja idee.........................................................................................................................8 Lõpphinnang teosele kui tervikule.........................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke
Sellised küsimused pöörlesid mu peas. - Ferimonti kuningriiki sisenemine ja kõik seal toimuv oli ka väga huvitav, sest see oli kirelduste järgi kole ja hirmus nagu allmaailm Kreeka mütoloogiast. Ferimontlasi kirjeldati koolnutega väga sarnaselt ja oli kõhedusttekitav lugeda, kuidas poisid sellisel hirmsal maal ühte väga-väga tähtsat ülesannet täitsid, millega ka täiskasvanutel võiks raskusi olla. 19 Hinnang teosele Mina annaksin teosele kindlasti kümme punkti kümnest! Teos hoidis mind otsast lõpuni enda küles kinni nagu võlujõuga. Lugedes ei olnud mul aega isegi haigutada, raamat oli liiga huvitav. Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldib ulme-ja õudus-stiilis raamatud. See on ka minu lemmik raamat, vähemalt õudukatest, kui mitte üle kõige. 20 Autori sõnum Ma arvan, et autori sõnum oli, et kõik ei pruugi olla nii nagu alguses paistab- alates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
