50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1219 laadimist
Kokku alla laetud
14 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kanakaka
Õppematerjali autor
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema valu, mi
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri")
2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi vene kirjandusvool, mis taotles luule vabastamist
ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile o ,,Mahtra sõda"- I Euroopa mõistes romaan(1902) o 1856 talurahva rahutused, sest tuli uus talurahvaseadus o Eestlaste põhiline konflikt Balti parunitega o ,,Prohvet Maltsvet"- usulisest rändamisest. Kuuldused, et Krimmis jagatakse talupoegadele tasuta maad
Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid. Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. ,,Mahtra sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused, sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas
Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming:
Nii hing, oh hing, sa raskel a'al, kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal -- kuis ihkad sa isamaa poolel Ja puhugu vastu suil' surmatuul ja lennaku vastu suil' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! SONETT Nii nagu lained ulgumerelt randa, meist tõttab mööda tunni kannul tund, Et rutem järgmisele aset anda: Neid tõukab igavikku Aja sund. Vastsündinule paistab koidu sära, Ta roomab küpsusesse, ent on see käes, Õel vari tumestab ta palge ära: Mis andnud Aeg, on võtta Aja väes. Aeg lõikab noorusele märgid laupa Ja ilu näole näotuid jooni veab, Ta ahne vikati ees järgukaupa Kõik kingid loodus loovutama peab. Ent üht ei või Aeg julma käega niita: Mu laul jääb kestma, et su üllust kiita.
.............................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid