Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ (0)

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“
Analüüs
Lars Markus Linnupõld
Tallinna Reaalkool
7.a
Tallinn 2015
Teose valikust
Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada.
Diana Leesalu
Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja -dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed paljude noorte lugejate seas. Viimane neist võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanide konkursil 1. koha. Mahajäetud maja on tema 3. romaan.
Pealkirja tähenduslikkus
Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega.
Tegevuse toimumispaik ja aeg
Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus . Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase libavanemate kodus, Floriana kuningriigi tänavatel, Defo hiigelpilvelõhkujas, Floriana lossis, uuesti tuhamägedel, Ferimonti kuningriigis ja ühes tema hiigeltehastest ja tagasi maal.
Raamatu tegevuse pikkus oli 10-14 päeva.
Raamatu tegevus toimub umbes aastal 2007-2010 (täpset aastat pole öeldudd, kuid raamat on umbes sel ajal kirjutatud ja kuna tehnika on raamatus arenenud, võib arvata, et tegevus toimub tänapäeval)
Raamatu ülesehitus
Raamat on jagatud peatükkideks, mis on 5-12 lehekülge pikad. Lisaks on ka kaks suuremat osa- raamatu alguses ja 168. leheküljel. Pilte on raamatus väga vähe ja need on teinud Marion Undusk . Raamat on kirjutatud mina-vormis.
Lühikokkuvõte
I osa algus
Joonas ja Martin läheksid suve alguses kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad kohaliku talumehe juures tööd. Kuna töö oli raske ja ilm soe otsustasid nad kohalikku külla poest jäätist ostma minna. Tee peal kohtavad nad Miat . Nad lähevad kõik koos poodi otsima . Kohale jõudes saavad nad teada, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istub kamp lapsi, kellega nad kaasa otsustavad minna. Mindi jõe äärde lõbutsema. Joonas märkab silmapiiril kahtlast maja ja küsib selle kohta. Kohalikud lapsed ei taha sellest rääkida ja vaid keelavad sinna minna. Mia kaob pundi juurest. Joonas ja Martin lähevad teda otsima. Nad näevad Miat võõra poisiga koos jalutamas ja otsustavad ta sinna jätta, nad pöörduvad tagasi laagrisse .
Hommikul selgub , et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud. Väga napikalt suudavad nad Mia välja vabandada väites, et tal on halb olla ja ta ei saa töd tegema tulla. Võimalikult kiiresti pöörduvad nad tagasi Miat otsima. Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest seal nägid nad teda viimati. Nad otsivad kogu maja läbi kuid tulutult.
Nad otsustavad järgmine päev tagasi tulla. Mia vabandamine läheb aina raskemaks. Mini-Martin on neid märganud ja ei soovis kaasa tulla, muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja tihedasemal läbiotsimisel leiavad nad salapärase luugi. Luuk oli raske ja rauast. Auku sisenedes leidsid nad redeli. Joonas läks esimesena, ta kukkus.
Ta kukkus ja kukkus kuni ta jõudis väga avarasse ruumi. Ta maandus tuhamägedesse. Üsna kohe kukkusid talle ka Martinid. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli kinni läinud, ja nad kõik said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna...
I osa lõpp
II osa algus
Ruum kuhu nad kukkusid, oli hiiglaslik , nagu omamoodi maa. Nad leiavad linna ja kuna see on täiesti tühi ja väljas on pime, otsustavad nad tänavale magama jääda. Kui Joonas ärkab, on Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajab teda mingisse tünni ja ainult pobiseb: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritab temaga vestelda ja ei soovi tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütleb sõna laps, hoiab mees peast kinni ja pobiseb: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajab mees Joonase oma tünni ja põgeneb, taustal on kosta piiksumist.
Joonas ärkab mingis majas , kus on naine ja see sama mees. Joonas saadetakse tuppa , kus on vaid voodi. Ta magab , ja ärgates seisavad ta ees need samad võõrad naine ja mees. Kusjuures , kutsuvad nad Joonast pidevalt oma pojakeseks. Joonase liba -ema oli talle teinud suure pidusöögi. Süües paneb Joonas tähele, et kõik maitseb sama moodi. Vahukoor nagu kartulid , kartulid nagu kanapraad ja kana nagu salat . Järsku hakkavad liba-vanemad paanitsema ja saadavad Joonase kinnisesse tuppa. Ärgates on uks lahti ja liba-vanemad on kadunud. Majast lahkudes leiab ta värava kõrvalt ühe üksiku puulehe ja otsustab selle omale tasku pista.
Joonas otsustab sõpru otsima minna ja leiab nad sealt, kus nad ennem kõik koos magama jäid. Koos liigutakse tänavatel. Martin oli teada saanud, et sõna laps, ei tohi öelda. Sellepeale tulevad kohale ruuterid- umbes 1m pikkused ühe silmaga ja ratastega robotid, kellel on paraliseeriv taser. Nad korjasid linnast lapsi ja toimetasid need Kuninganna Floriana lossi. Ruuterid hakkavad lapsi taga ajama . Need põgenevad suure pilvelõhkujasse. Nad leiavad imeliku lifti, kus ülespoole sõitmiseks peavad nad mõistatusi lahendama ja „Tetrist“ mängima. Pilvelõhkuja tipust leiavad nad mehe- Defo. Defo räägib neile Floriana kuningriigist ja sõjast Ferimonti ja Floriana vahel. Lisaks ka sellest, et rahu hoida, saavad Ferimont ja Floriana korra aastas kokku ja söövad lapsi (!). Lisaks saavad lapsed teada, paljut maaaluse maa kohta. Kunagi ammu paistis ka seal päike, kuid Ferimonti kuningriigis oli nii palju tehaseid, et lõuks varjutasid tolmupilved taeva. Siis ei kasvanud enam taimed, ega midagigi muud. Siis leiutati galvadan, see kõlbas süüa ja toitis, kuid maitses ja lõhnas halvasti. Sellepärast maitses kõik samamoodi- kõik toidud olid sama aine erinevates vormides. Lapsed saaavad endale ülesande- leida lossist võti ja saada sellega Ferimonti kuningriiki, kus nad peavad võtmega avama värava, mis viib neid Ferimonti kunigriiki. Edasisi juhtnööre ie anta .
Defo saadab nad Floriana lossi, et need seal olevad lapsed välja päästaksid. Martinid a Joonas lasevad ennast ruuteritel kinni püüda, teades, et niimoodi pääsevad nad Floriana juurde.
Ärgates on nad hiiglaslikus saalis. Lossis on kindel päevakord. Kõik lapsed on kui uinutatud. Lõunal viiakse lapsed suure õunapuu juurde. Kõik lapsed sööstavad õunte juurde, kuid meie tegelased seisavad. Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui nemad hukkuksid, siis tuleb Ferimont maale ja varsti on seegi rikutud. Simmu annab juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid hakkavad Ferimonti riiki minema. Riik oli prügi täis ja selle elanikud olid poolsurnud- alasöönud, haiged ja poolpimedad, kuid nad töötasid tehastes. Poisid hiilivad ühte tehasesse ja hakkavad otsima võimalust seda kinni panna. Järsku hakkab lõõmama alarm ja aknast välja vaadates tuleb tehase pool tuhandeid ja tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenevad tehase katusele ja Joonas leiab sealt kasti kus põhjas on lehekujuline auk. Joonas asetab sinna lehe, mille ta oma liba-vanemate juurest leidis.
Käis raksakas, kõik tegased lõetasid töö ja pilved kadusid. Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks, sest nende nahk ei olnud pärast nii pikka aega ilma päikeseta valgusega harjunud . Simmu oli Floriana kuningriigi elanikke hoiatanud ja need läksid varju.
Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja see andis neile valiku koju tagasi minna või sinna jääda. Sama valik anti ka ülejäänud lastele. Joonas ja Martin otsustasid maale pöörduda, kuid Mini-Martin tahtis jääda, sest ta oli orbudekodust ja ta liba-vanemad olid tema vastu väga toredad. Floriana keris aja tagasi suve algusesse , samasse päeva kui mindi laagrisse. Uudistes kõlas uudis: „Lastekodust on kaduma läinud 7-aastane poiss Martin, kes temast kuulud on, andke palun teada!“
Probleemid ja lahendused
-Martin ja Joonas ei sallinud algul Mini-Martinit, sest ta oli noorem ja nende arust liiga uudishimulik .
LAHENDUS: Oma seikluse käigus muutsid nad oma meelt ja neist said suured sõbrad. (Nagu ütleb vanasõna: „Sõpra tunned hädas “)
-Simmu käis maalt lapsi röövimas, kuna florianlaste kuningriigis ei sündinud lapsi.
LAHENDUS: Poisid hävitasid tehased ja päike hakkas paistma. Aeg hakkas edasi käima ja armastuse-puud hakkasid taas õitsema.
-Ferimont ähvardas iga hetk Floriana müüridest läbi saada ja kõik hävitada.
LAHENDUS: Poisid suutsid päikese tagasi tuua ja valguse saabumine tabasi ferimontlasi ootamatult ja nad kõik muutusid tuhaks.
Peategelased ja nende analüüs
Joonas: Joonas oli üheksaastane poiss, kelle parim sõber oli Martin kellega nad olid sõbrad juba sünnist peale (otseses mõttes). Joonas ja Martin sündisid 30 minutilise vahega ja hiljem sattusid nad kõrvalkorteritesse elama ja ka samas kooli käima. Joonasel polnud vendi ega õdesid ja ta vanemad olid väga tihti kaua tööl. Sellistel aegadel pani Martini ema ta voodisse. Joonas ei mõistnud absoluutselt tüdrukuid. Tema vanemad kingivad talle kogu-aeg uusi riideid ja ta ei salli endast nooremaid (ta tegi erandi ainult Martini õele)
Martin: Martin oli üheksaastane poiss, kelle parim sõber oli sünnist saati Joonas. Martinil oli 2 õde- Siiri ja Marta . Martini ema oli kodune. Tema lemmikmäng oli Tetris mille ta igale poole kaasa võttis ning kui see tal laagrisseminnes maha jäi, oli ta väga kurb ja enda peale kuri.
Mini-Martin: Martin, keda kutsutakse raamatus Mini-Martiniks kuna ta oli väiksem kui teine Martin. Tal polnud vanemaid ja ta elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis maitses samamoodi kui ahjukana ja praekartulid ja tatrapuder).
Muud väiksemad tegelased (nendest ei saa väga pikka juttu , aga nad olid loos tähtsal kohal):
Mia: Tüdruk Joonase klassist kelle kadumise tagajärjel sattusid poisid maa-alusesse kuningriiki.
Defo: Mees, kes aitas poistel algselt ruuterite käest põgeneda ja andis neile algsed juhtnöörid oma maale tagasi saamiseks. Lõpus tuli välja, et ta juhtnöörid olid valed ja ta rääkis valet sellepärast, et ta soovis endale kuningatrooni.
Simmu: Poiss kes käis igal pool Florianaga kaasas ja oli ta „parem käsi“. Ta röövis maalt lapsi Floriana lossi.
Kuninganna Floriana: Kuningriigi, kuhu poisid kukkusid valitseja. Ta kaitses maad (seda kust poisid algselt tulid) Ferimonti eest. Oli meeletult kaunis ja Joonas kirjeldab teda kõige ilusama inimesena , keda ta näinud on.
Kuningas Ferimont: Maa-aluse maa teise osa kuningas. Tema maa oli tehaseid täis ja ta soovis neid vaid veel, kuid ruumi jaoks oli tal vaja veel maad. Tema ahnuse süül riknes maa-aluse maa õhk ja elu.
Kõige huvitavamad kohad raamatus
Minu meelest olid kõige huvitavamad kohad raamatus need:

• Kui esimest korda räägiti mahajäetud majast, sest see oli raamatu nimi ja ma teadsin , et sellega seoses juhtub midagi võimsat ja hirmust.
  
• Kui siseneti mahajäetud majja ja leiti luuk (kaasaarvatud sinna sisenemine ja kukkumine ), sest see oli hirmus ja väga põnev . See meenutas õudusfilme ja mu kujutlusvõime sai võimsaimaks kui kunagi varem. Ma kujutasin ette sadu võimalusi, mis seal luugi taga olla võiks. Lisaks oli väga hirmus mõelda sellele, kuidas luuk kinni läks. Keegi pidi neid seal jälgima ja sellest kõigest teadma. See ei saanud ka Simmu olla, sest Simmu ütles: „Panin teid kohe tähele, kui te lossi ilmusite, sest mina ei olnud teid siia toonud .“ See tähendab, et luugi pidi sulgema veel keegi teine... Kes see olla võis? See küsimus on palju mu pead vaevanud, aga vastust mul pole.
  
• Väga huvitav oli ka Floriana lossi minek, sest sel hetkel uskusin ma veel, et Floriana on mingi kole inimsööja. Väga põnev oli, kuidas ta loss võis välja näha- Kas see oli kole ja pime või hoopis viisakas ja väga rikkalt kujundatud? Mis seal toimuma hakkab? Sellised küsimused pöörlesid mu peas.
  
• Ferimonti kuningriiki sisenemine ja kõik seal toimuv oli ka väga huvitav, sest see oli kirelduste järgi kole ja hirmus nagu allmaailm Kreeka mütoloogiast. Ferimontlasi kirjeldati koolnutega väga sarnaselt ja oli kõhedusttekitav lugeda, kuidas poisid sellisel hirmsal maal ühte väga-väga tähtsat ülesannet täitsid, millega ka täiskasvanutel võiks raskusi olla.
  

Hinnang teosele
Mina annaksin teosele kindlasti kümme punkti kümnest!
Teos hoidis mind otsast lõpuni enda küles kinni nagu võlujõuga. Lugedes ei olnud mul aega isegi haigutada, raamat oli liiga huvitav. Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldib ulme-ja õudus-stiilis raamatud. See on ka minu lemmik raamat, vähemalt õudukatest, kui mitte üle kõige.
Autori sõnum
Ma arvan, et autori sõnum oli, et kõik ei pruugi olla nii nagu alguses paistab- alates praekanaga sama maitsega jäätisest ja lõpetades laste „röövimisega“. Simmu käis maalt lapsi võtmas, et Floriaanlased saaksid kaitsta Fermiondi eest kogu maakera. Lisaks on seda ka näha ka tegelaste vahelistes suhetes. Võtame Mini-Martini, Joonas arvas , et ta on rumal ja pinda-käiv, sest ta oli väiksem, kui nemad. Raamatu lõus oli Mini-Martin üks Joonase parimatest sõpradest. Samasuguse võrdluse saab tuua ka Floriana ja Defoga. Defo tundus alguses väga tore ja ta näis lapsi NENDE eesmärgiga aitavat, kuigi tegelikult tegi ta seda kõik ENDA valitsejaks saamise nimel. Ta rääkis, et Floriana on kuri ja lapsesööja ja tema hea, aga lõpuks tuli välja, et Floriana oli maailmapäästja ja Defo lihtsalt ahne.
Minu arust on D.Leesalu mõte: KÕIK EI PRUUGI OLLA NII NAGU SEE ALGUSES PAISTA VÕIB.
22