"Meister ja Margarita" (18)

„Meister ja Margarita“ M. Bulgakov
1.Tsitaadid.
„Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!“ (lk 13)
Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha.
„Jumal hoidku, Ivan Nikolajevitš, kes siis teid ei tunne?“ (lk 23)
Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid.
„Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi.“ (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud.
„Tahaks loota , et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?“ (lk 100)
Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli
„Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz“
Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus
2. Lühikokkuvõte teosest.
Teoses on juttu on kahest Venemaast – revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jeršalaim.
Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat , kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud . Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult peatus Moskvas, kes andis meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes pääsesid Margarita ja meister jumalariiki, jättes maha selle julma Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest , mis oleks kirjaniku viinud hukatuse äärele.
3. Probleemid, mida teoses käsitleti.
Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda julgeti välja öelda, tehti kommunistide poolt maha.
4. Teose peategelaste kirjeldus.
Azazello – väike, laiad õlad, kihv , vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae.
Hella – punased juuksed, arm kaelal , fosforrohelised silmad, alasti.
Ivan Nikolajevitš Ponõrev ehk Bezdomnõi – õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet .
Korovjev – pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki.
Margarita – Meistri armastatu , kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada.
Meister – tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad.
Mihhail Aleksandrovitš Berlioz – 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja , suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees.
Peemot – suur, must kass , vurrud õieli.
Professor Woland – pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline.
5. Loo peategelase muutumine.
Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima , et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi.
6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda?
Minu meelest Bulgakov naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Kuna kirjanik kirjutas antud teose Nõukoguse Liidu ajal, siis selle kriitilise sisu tõttu seda avaldada ei tahetud. Kuid kirjanik oli enda uskumuste juures nii kindlalt, et pigem leppis sellega, et seda ei avaldata, kui muudab enda arvamusi ning kirjutatud teksti.
7. Minu arvamus teosest.
Mulle see teos eriti ei meeldinud, sest mulle ei meeldi selliseid võimu võitlused, millega oli loos tegemist. Kuid siiski oli raamatus väga palju ka huvitavaid seiklusi, aga ma arvan, et uuesti ma seda ei loeks. Aga teistele ma soovitaksin seda teost ikka lugeda, sest see et see mulle ei meeldinud ei tähenda seda, et teistele ei meeldiks. Ma arvan, et selline teos meeldiks rohkem natuke vanematele inimestele lugeda, kuna sündmused leidsid aset vanaaegsel Venemaal.