Hirvekütt kokkuvõte + autorist + tegelased (6)

Sissejuhatus Ma valisin selle raamatu, sest mind huvitavad seiklusjutud, mille tegevus toimub aastaid tagasi ning ka sellep �rast, et mulle soovitati seda. Autor k�is lihtsalt raamatu juurde. Olin sellest kirjanikust ennemgi kuulnud, aga polnud kunagi �htegi tema raamatut lugenud. Ma ei oodanud sellelt raamatult kuigi palju, lihtsalt et oleks natukenegi p�nev. Autori elu l�hitutvustus James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta s�ndis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja -aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-k�iteline indiaanlasromaanide ts�kkel �Nahksuka jutud�: �Pioneerid", �Viimane mohikaanlane�, � Preeria �, �Rajaleidja� ja �Hirvek�tt�. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav s�ee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anal��s Sisu l�hikokkuv�te. Kaks meest, Hirvek�tt ja V�lejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise j�rve poole, et seal kohtuda s�bra Chingachgookiga. Kohale j�udes sattuvad nad v�itluskeerisesse kahe leeri vahel. � heks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks j�rve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe t�tre Judithi ja Hettyga. Varsti p�geneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme . Nii kulgeb j�rveelanike elu alalises ohus. L�puks langeb Hirvek�tt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks t�treid punanahkade h�imu elama tulema . "Puhkuse" ajal saadab Hirvek�tt V�lejala abi j� rele . Abi j�uabki kohale ja k�ik laheneb. Veel enne Hirvek�ti lahkumist palub Judith Hirvek�til j��da, kuid asjatult. Hirvek�tt lahkub. Aastate m��dudes tuleb Hirvek�tt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest s�jateed. Kurb toon poeb Hirvek�ti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. K�ik oleks v�inud teisiti olla. Tegevus toimus Suur j�rvistu v� ikese j�rve ��res millel oli nimeks Vilkuv peegel . See j�rv oli enneolematult ilus ja jahmatas k�iki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased v�i tahman�od. J�rv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. J�rvega oli � henduses kolm j�ge. J�rve l�unapoolne ots oli natuke kitsam kui p�hjapoolne. � mber j�rve oli mets ja ka kaljud ja paljud k�nkad. J�rve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke �le kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. Tegelased: Peategelane on Hirvek�tt, k�rvaltegelased on V�lejalg, Hetty, Judith, Tasa ja Chingachgook.Hirvek�tt oli umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli v�rdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis t�estasid ebatavalist v�ledust, kui mitte just ebatavalist j�udu. Ta k�ne sisendas usaldust ja v�lus k�iki, kes v� tsid teda vaevaks l� hemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta t�emeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli t�helepanuv��rne. V�lejalg oli Hirvek�ti t� ielik vastand . Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on n�ha, et ta on tugev nagu karu, t�psust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvek�til, aga selle ta v� idab tagasi j�uga. �Ta oli kasvult �le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta j�ud vastas t�iel m��ral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. N�gu ei teinud k�igele muule h�bi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta k�itus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii �lla v�limusega keha suursugune r�ht seda vulgaarseks muutumast.� (lk.8 viimane l�ik) Judith oli enneolematu iluga noor t�tarlaps ja oskas v�ga h�sti noori mehi v�rgutada. Ta l�i ennast alatasa �les ja oli �ldse piiriasuka kohta v�ga tsiviliseeritud . Hetty oli kergekeelne t�tarlaps. Ta oli Judithi �de ja austas teda v�ga. Ta ei valetanud kunagi ja seega r��kis ta alati k�igest, mis s�damel. Kokkuv�te: Hinnang loetud teosele : Hirvek�tt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti . Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on h�sti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja k�itumist. L�pupeat�kid olid just need, mis mulle k�ige rohkem huvi pakkusid . Seda sellep�rast, et l�pp oli ootamatu . Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb v�imalus m�tiskleda loetu �le. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus l�puks imbub v�lja loo moraal . Olgugi et see l�pptulemus siin � pris kurb on. Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja �ldse asjade kirjeldamisi. �Neemega �hel tasapinnal laius avar vetev�li, nii rahulik ja l�bipaistev, et paistis puhta m�gi�hu s�ngina, mis oli surutus m�ek�ngaste ja metsade raamistusse. J�rve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes l�una pool v�hem kui poolele nimetatud vahemaast. J�rve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. J�rve p�hjapoolses ehk l�hemas otsas k� rgus �ks m�gi, millest ida ja l��ne poole laius lagedam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa � ldiselt m�gine: k�rged k�nkad v�i madalad m�ed t�usid j�rsult veest tervelt � heksa k�mnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli v�rdlemisi laugjas, oli taamal m�ni k�ngas (lk. 25 l�ik 3).