,,Realism ja Eesti rahvusliku kunsti algus" Realism kunstivallas on 19.sajandi esimesel poolel G. Courberti rajatud maalistiil, mis tekkis Prantsusmaal. See on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal ka...
Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged
eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze
koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhtes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" Ooper "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõne dialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja vahel, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Wolfgang Amadeus Mozarti ausammas sünnilinnas - Salzburgis Tänan tähelepanu eest!
Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. "Võluflööt" Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskustele võitmisele ja tööga. Valisin selle oma lemmikteoseks eelkõige seepärast, et see on kuulus ja olen seda varem kuulnud. Meeloodia on laulev ning väga vahelduva rütmiga. Kuna autori soov oli edasi anda hea ja kurja vahelist võitlust on dünaamika kord on cresendo ning siis jälle decrescendo. Just dünaamika toob välja selles teoses hea ja kurja
Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalised rohkem nagu keha näha ei ole ja vaga erksa värvilised
Kas tegelane on dünaamiline (muutuv ja arenev) või staatiline (muutumatu, arengut ei toimu)? Kes ja miks on teose peategelane? Vaatepunkt. Kelle vaatepunktist teose sündmusi esitatakse? Minategelase vaatepunktist, tegevused vahelduvad noormehe mõtetega Teose ideestik. Olulised teemad ja probleemid teoses. Sõnasta teose idee ehk peamine mõte/ sõnum (Mida autor tahab selle teosega öelda?). Kas ja kuidas avab pealkiri teost? Kuivõrd tänapäevane/aegunud on teose temaatika? Ideestik- mina arvan, et antud teemad ja probleemid raamatus on aegumatud noorte seas. Peategelane käsitles probleeme nullindatel aga usun samad teemad on ka tänapäeval aktuaalsed ning olid ka varasemalt. Kompositsioon ehk ülesehitus. Millistest osadest teos koosneb? Kuidas on lugu üles ehitatud? Teos koosneb peatükkidest Stiil. Missugune on kirjaniku väljenduslaad, keelkasutus? Keelekasutus ja stiil väga otsekohene, kohati šokeeriv. Humoorikas stiil, väldib keerulisi
sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise
Kui varasemal aastal olid osalenud ainult klavessiini mängijad, siis seekord lisandusid ka vanamuusikaansamblid Tallinnast, Viljandist, Tartust, Kuressaarest ja Rakverest. Erilist kõla andis ka juurde saarlaste instrumentaarium: lisaks plokkflöötidele ja löökpillidele oli kuulda ka haamerdulcimeri, poogenpsalterit ja romaani harfi. Kavas oli ka näidend nimega ,,Händel Bachil külas", mille autor on Silvia Soro. Esinejate temaatika oli seotud näidendiga, kohtusid kaks suurmeest ja Bachi paljulapseline pere korraldas külalisele meeleoluka kontserdi. Esinejad kandsid barrokseid kostüüme, parukaid ja ajaloolist grimmi, mis aitas ka lastel paremini sisse elada vastava ajastu muusikasse. Festival lõppes lõbusa tantsuringiga, kus oli võimalik õppida ,,puukingatantsu" Anneli Kuuse juhendamisel. Piltidel lapsed mängimas erinevaid pille festivalil ja ka mõned täiskasvanud, kelle riietus on pärit sellest ajastust.
edasilugemise katsumuseks. Mulle tundub, et ehk osaliselt just sellest tulenebki ka mu peatükivalik esimene- sest siis suutsin ma veel jälgida sisu, mitte niivõrd erutuda vormist. Lõigu lõpetuseks pean ent lisama ka seda, et nähtavasti tuleneb minu tohutu kriitika sellest, et konkreetselt selliste asjadega ma tööalaste erinevuste tõttu peamiselt pabeimajanduse välistamise ja kindla töökoha ning aja puudumise tõttu - isiklikult kokku puutunud ei ole ja seega ei ole selle temaatika lahkamine mul ka eriti südamel. Et, nagu ma mainisin, puudub mul lähem kokkupuude dokumendimajanduse ja sellega seonduvaga, eelistan väidet kaitstes kindlal pinnal püsimiseks võtta aluseks sellele aluseks võetud väite, millega ma täielikult nõustun - töö võtab täpselt nii palju aega, kui tema teostamiseks on antud. See tähendab, et olenemata töö olemusest ja mahust röövib ta päris kindlasti kogu aja, mis tema tegemisele on võimalik kulutada. Lihtsa näitena lavakunstniku
lahendamisel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, külmutatud konfliktidega seonduvast ning võimalustest Afganistani toetada. Samuti arutatakse konfliktijärgse rahutagamisega seotud küsimusi ning võitlemist karistamatusega, kaasaarvatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) rolli. Räägitakse ÜRO tegevusest arengukoostöö vallas ning aastatuhande arengueesmärkidega seonduvast. Samuti tuleb arutlusele küberjulgeoleku temaatika, internetivalitsemise ja vabadusega seonduv ning Eesti e-kogemus laiemalt. Räägitakse Eesti tegevustest ÜROs, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena inimõiguste ja vabaduste eest seismisel.
kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue voolu viljelejaiks. 2.Juhan Liivi jutustused, temaatika J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud. Selles jutus siin ei ole midagi iseäralist; sellel ei ole muust jutustada kui ainult vaesest Punasoo Marist. Ja ühe Punasoo Mari elus ei ole tõesti midagi iseäralikku ette tulnud, ei alguses ega lõpus. Kuidas ta elas ja oli, nõnda on palju teisi ka elanud
loodust, ettetulnud armastust, need kõik olid põimunud. Kõike seda hoogsas, ladusas ja kaunis keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud. Tekkisid tal suhted poolõega. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkus Inglismaalt. Jõuab avaldada Inglismaal poeeme, mida kutsutakse idapooemideks, sest temaatika on seotud idamaaga. ,,Gjaur" seal kesksel kohal on romantiline kangelane, keda seostatakse vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. ,,Chilloni vang" räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda
Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuurselt. 9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses
-populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga) -Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks -hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid, antiikajast ornamentika Maalikunst 15.sajandil -pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku - kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine
õpilased või sõdurid. Need pidid veenduma, kui koleda jaohtliku kunstiga on tegemist. Osa avangardistide reoseid põletati avalikult. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti
merekaubandusega reisides paljudes maades. Hljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui vaimus võib pidada vägagi tavatuks. Tunderikka värvikirevuse ning troopilise rahva argipäeva ja põlisusu temaatika esitlemine kujutas aga tolle aja kunstimaailmas revolutsioonilist sammu. Sama käib ka Gauguini pinnakäsitluse kohta. Otsus lahkuda Euroopast ja suunduda inspiratsiooni otsingul kaugesse Polüneesiasse ei sündinud tühjalt kohalt. Seda võib väita sama kindlalt kui et Gauguini otsus pühenduda maalimisele ei sündinud tühjalt kohalt, ei olnud hetkelise tundepuhangu tulemus. Viimase väite tõenduseks on kasvõi fakt, et lapsepõlves oli
Kr. said esitada etenduses ka mitut rolli. Kreeka teatris kehtis Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus")Kreeka Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika teater on alus kogu Maailma teatrile. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," aladelt
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
abiellus luuletaja A.Adsoniga. Lahkus perega Rootsi,töötas Stockholmis teatri muuseumis. Luuletama hakkas koolipõlves. On Eesti sonetimeister, luulekogu "Sonetid"- shokeeris lugejaid, kirjeldas julgelt kirge,iha,armastuse füüsilist poolt,naise keha ilu. Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast,
Lesbose saarelt pärit Kolmas tase Lüürik Neljas tase ``Vein on ka tõde`` Viies tase ``Vein on inimese peegel`` TEOSED Poliitiline võistlusluule Hümnid jumalatele Armastus, sõprus, vein Aioolia murre Joomispeo temaatika SAPPHO Elas 6. sajandil eKr. Poetess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Lesbose saar Teine tase Laul, tants, muusika, luule Kolmas tase omasooihar Neljas tase
Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri. Veel sagedasem on aga manitsus või üleskutse iseendaga aru pidada, sisemiselt puhastuda. ,,Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!" hüütakse Barbaruse luuletuses ,,Epiloog". Inimene teebki seda näiteks Underi luuletuses ,,Ma elan". Katastroofis ellujäänu tunneb kohustust saada paremaks, hinnata talle kingitud elu. Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka, kuid sel on selge eripära. Ekspressionistlik kujund on sümbolistlikust kujundist tähenduslikult mõneti lihtsamja ühesem see annab kohe kindlasuunalise üldistuse. Läbivaks kujundivõtteks on hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust
Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. · Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. · Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. · Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. · Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. · Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Värvilise trükigraafia meistrid · Värvukuse trükigraafika tähtsamad meistrid olid Kitagawa Utamaro (1753 - 1806), Katsushika Hokusai (1760 1849) ja Ando Hiroshige (1787 1858). · Neist kuulsaim on Hokusai, suurem osas loomingus on
Caspar David Friedrich. Rändaja udumere kohal C. D.Friedrich. Kloostrikalmistu lumes. C.D. Friedrich. Tammesalu kloostrikirik Skulptuur · Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski. · Plastika olenes rohkem kodanluse tellimustest ega sobinud individuaalse protesti väljendamiseks nii hästi kui maalikunst. · Üleminek klassitsismilt polnud kuigi järsk. Temaatika avardus ja muutus elulähedasemaks, kompostitsioon dünaamilisemaks. Muidu aga jäi püsima idealiseeriv, detaile vältiv ja sile laad. F. Rude (1784 1855) · Tähtsaim romantiline skulptor · kuulsa "Marseljeesi"-grupi autor. · Tema kuulsaim teos "sõttamineku laul" · Hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis F. Rude. Sõttamineku laul F. Rude. Napoleon F. Rude. Fisheripoiss Arhitektuur
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse
fotolik ja pastelne koloriit. ALLEN JONES erootilise, fetisistliku alatooniga teosed. III POPKUNST USA-s(1960.ndad) originaalsed, uuendustele avatud, suurejoonelisemad, suurem materjalide valik, tehnikate valik. Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika. RASTERTEHNIKA Koomiks suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tirazeeritud, supermarket(ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid. HÜPERREALISM E FOTOREALISM(1960ndate lõpp) maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL.
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda
- loodusvaated - piibli tegelased - on säilinud Itaalias ja Lähis-Idas, Rooma linna all on kogupikkuses 900km katakombe. Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind - 2) kala - 5) rist - 3) ankur - 6) roos - Vabalt sisvaid skulptuur ei tehtud üldse, rohkem harrastati reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. [ Julius Bassuse sarkofaag. ] Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid. Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias. Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena.
mürgised ained, infrastruktuur- ja ultrahelid, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest enamik on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse igapäevases elus. Käesoleval ajal kasvab eriti psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite osatähtsus, mida näitab Põhjamaade Ergonoomika Ühingu konverentside temaatika. Tegurite mõju sõltub nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest (kontsentratsioon, kogus, intensiivsus) parameetritest, tegurite koosmõjust. Muutused tervises võivad ilmneda aastakümnete pärast, näiteks tekib pahaloomuline kasvaja. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Ergonoomikast loodud kasud võib kokku võtta kolmel
majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Sisu element: normaalsete elamistingimuste tagamine, mis tähendab ka vanurite, invaliidide, haigete, töötute elutegevuse enam kui minimaalne tagamine. See seiseneb ka valikus korra sja julgeolekus, et kardaks hämaras linnas liikuda. Üksikisikute individuaalsete vajaduste üha laialdasem tagamine Keskkonna kaitsmine-see on ülikallis temaatika, sest see hõlmab ka territoriaalselt väga palju maad jne. Demokraatia printsiip- PS § 1 Eesti on iseseisev sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Vähemus allub enamusele. Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa:
maastikku, arhitektuuri kõigi perspektiivireeglite järgi. 19. Mis on maalikunst ? Maalikunst on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist - kõrvuti skulptuuri ja graafikaga. Tähtsaim väljendusvahend on VÄRV. 20. Maalikunst jaguneb (3)? 1)Tahvelmaal.2)monumentaalmaal, 3)miniatuurmaal 21. Mis on tahvelmaal ? maalitakse puutahvlile, lõuendile, vineerile, papile. 22. Mis on monumentaalmaal? maalitakse seinale, lakke. 23. Mis on miniatuurmaal? käsikirjalistes raamatutes. 24. Maali temaatika terminid (7) ? 1.) FIGURAALKOMPOSITSIOON , 2.) PORTREE,3)aktimaal,4)natüürmort ehk vaikelu, 5)interjöör,6)veduut,7)maastik. 25. Mis on stafaaz ? inim- või loomafiguur,mida kasutatakse maastiku või linnavaate elustamiseks ja ka ettekujutuse andmiseks pildil kujutatud suurusest inimesega võrreldes. 26. Maali tehnikad (12)? 1)Fresko.2)Seko.3)Sgrafito.4)mosaiik.5)vitraaz.6)Enkaustika.7)tempera.8)õlimaal.9)Akvarell. 10)Guass.11)Akrüül.12)Pastellmaal. 27. Maalikunsti mõisted (8)
ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. Umbes 1600- 07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva "Hamleti", ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu" järgnesid kiivustragöödia "Othello", inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear", roima ja süümet käsitleb "Macbet". Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias "Julius Caesar", "Antonius ja Cleopatra"... hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus.
Tema looming on kosutav vastand heitunud, pessimistlikule kunstile, mille sünnitas 20.sajandi kapitalistlik kultuur(tujukad muusad ning vastuolulisus). Matisse'i unistus läks täide, sest ta jättis maailmale kunsti, mis tundlikult, pidulikult ja kergelt kõneleb elurõõmust, mitmesuguseid aistinguid ja muljeid tulvil tavalisest maisest olemasolust. Ja see pole sugugi kerge, uskuda ilusse, tõesse, tulevikku, kui ümberringi valitseb vale ning pahelisus. Niisuguse kunsti loomisel, ei saanud temaatika olla ei avar ega ühiskondlikult eriti tähendusrikas. Matisse vältis terava konfliktiga süzeesid ja armastas kõige rohkem maalida elurõõmsaid Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Aafrika maastikke, interjööre päikesepaistelisse aeda, väljadele avatud akendega, ustega tube, mida ehtisid lillekimbud, vaibad, vanaaegne mööbel ja tarbeesemed. Inspiratsiooni sai ta näiteks peale mitme Aasia kunstinäituse külastamist ning peale reisimist Põhja-Aafrikasse.
Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming? Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilaulvaks, harmoonia muutus keerukamaks hakati kasutama rahvamuusikat orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides.
Eesti praegune sotsiaalpoliitiline olukord nõuab ühiskonna multikultuurilisuse võimalike aspektidega tegelemist. Eesti mitmekultuurilisusest rääkides tuleb tähelepanu pöörata põhiseaduses öeldule, et Eesti riik „… peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. See on aluspõhimõte, mis tõstab esile vaid ühe rahvuse, ahendades paratamatult siinse faktilise mitmekultuurilisuse ideed. Hoolimata sellest et Eesti ühiskonnas on erinevate rahvuste temaatika varem kõne all olnud, hakati siin võrreldes Euroopa riikidega, nagu Prantsusmaa ja Holland, mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust
Toodete võltsimine on ühtaegu ka suur majanduslik probleem. Hinnanguliselt jääb ainuüksi NewYorgis piraattoodete müügi tõttu aastas saamata ligikaudu miljard dollarit maksutulu. /www.logiproff.com/ 2.Riskid ettevõttes. Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele. Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Tarneahela juhtimise meeskonna liikmed tajuvad, et riskid on tarneahelate juhtimise lahutamatuks osaks. Riskide temaatika on hakanud omama tähendust sedamööda, kuidas ettevõtted on arenenud vertikaalselt integratsioonilt horisontaalsele. Ajajooksul on süvenenud koostöö tarnijate ja partneritega, üha suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide
sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku sfääri temaatika (kujundamaks riiki ja ühiskonda), nüüdsest kujundas poliitika peamiselt üksikindiviidi elu (vabadused, õigused, kohustused). Eelmisi punkte jälgides vaata aja kulgemise muutu! Esimesed punktid võtavad aega sajandeid, viimased aastakümneid. Periodiseering Euroopa tõusu ja languse järgi: lähtuda Euroopa osast maailmamajanduses ja rahvusvahelistes suhetes. - 19
Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks
9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu. Oli levinud Gooti poos- S tähte meenutav figuuri paigutus. 5.Kuni 14. Sajandini oli taust tasapinnaline, figuuridele langes valgusvari. 14. Sajandi teisel poolel lisandus maastikulise fooni kujundamine. Miniatuurmaalidel olid tihti olustiku stseenid ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. 6. Itaalia kirikutes oli rohkem levinud seinamaalid, kuna seal olid kirikutes väikesed aknad ja seinamaalidele oli rohkem ruumi
Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai halva hinnangu osaliseks. 1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka
15. sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. Skulptorid lõid realitslikke, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid olid muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Majoolikatehnika põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks. Maalikunst 15. sajandil. 15. sajandil töötas Itaalias sadu maalikunstnikke. Teoste temaatika oli enamasti usulise, kuid piiblitegelased olid muudetud kaasaegsete inimeste taoliseks. Sajandi teisel poolel hakkasid levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi ta ruumilisuse. Mõjurikkad olid ka Brancacci kabeli freskod, kus ta kasutas valguse suunamist ja tugevate varjude tekitamist
tasemele. Säilinud lossid, linnad ja kiri, viimast ei osata tänapäevani lugeda. Saarel tähtsam Knossose loss, losside ümber rahvarohked linnad. Lossid on väga mitmekülgsed, vannitubadest töökodadeni. Kreetal pole templeid, rituaale viidi läbi lossi ees oleval paltsil. Lossid olid ka poliitilised keskused, mille eesotsas olid preesterkuningad. Lossid polnud kindlustatud, kultuuris puudus sõjaline pool. Kunsti domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Härga peeti tähtsaks ning teda kujutatu ohtlikel akrobaatilistel rituaalidel. Naiste positsioon ühiskonnas kõrgel. Kreeka- Mükeene ajajärk: Ühiskond ja kultuur Kreeta omast madalamal. Sõdades kasutati hobukaarikuid. Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu. arhitektuur:tugev klassitsitlik joon, kao...
Armastuspärlid Eckhard Rösler Eckhard Rösleri jutukogumiku temaatika on seotud noorte probleemide ja omavaheliste ja põlvkonnasuhetega Liikuva panevaks jõuks on esimesed sümpaatiad, õrnad tunded, ent leidub ka noorte petetud lootusi. Üsna paljusi olukordasi võib leiduda ka päris elus, isegi filmides.Tõsielulisus mulle selle raamatu juures meeldiski kõige rohkem. Priimula Siduvateks tegelasteks on Mario, Priimula ehk Anett ja Waldemar. Kuntstitunniks oli igal lapsel tehtud plakat, Mariol oli see kenasti välja tulnud
tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. · Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose
1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat
Defoe tõi inglise valgustuskirjandusse uue zanri,milleks oli valgustusromaani, kuhu on koondatud seiklusromaan ja sotsiaal-filosoofiline romaan. Inglise valgustuskirjanikud Daniel Defoe(1661-1731) tõi inglise kirjandusse uue zanri: valgustusromaan. Defoe oli väikekaupmehe poeg, kes polnud käinud ülikoolis. Selle eest luges ta palju ja oskas võõrkeeli. Daniel tegutses äri ja poliitika alal ning ka ajakirjanikuna. Tema kirjutised paistsid silma temaatika avaruse ja elava käsitlusviisi poolest. Tema edukaimaks teosek osutus ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused". Jonathan Swifti (1667-1745) tööga on seotud enamjaolt inglise 18.sajandi filosoofiline proosa. Swift oli pärit Iirimaalt, vaesunud vaimuliku perest. Swifti vaimses kujunemises oli tähtis koht teenistusel kõrgest soost sugulase Suurbritannia riigimehe ja diplomaadi sir William Temple'i juures. Swift lõpetas Oxfordi ülikooli usuteaduskonna ja asus vaimulikuna
,, Jumalik komöödia" omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda teost peatakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
